“Legendaarne”
Raamat “Legendaarne” toob lugejani Heiti Talviku luule täies ulatuses. Sisaldab kogusid “Palavik” ja “Kohtupäev”. Tsükkel “Enne palavikku” annab ettekujutuse Talviku teest luulesse. “Pärast Kohtupäeva” sisaldab Talviku viimaseid luuletusi. Enamus neist luuletustest on avaldatud 1920.–1930. aastate perioodikas ning 1988. a. ilmunud Heiti Talviku “Luuletustes”. Trükis ilmumata luuletused on pärit Kirjandusmuuseumi käsikirjade osakonnast. Edasi leiab lugeja tsüklist […]
“Leidik”
Pöördelisem ajajärk meie lähiajaloos on olnud laulev revolutsioon ühes eelnenud sündmustega: fosforiidisõda, MRP-AEG tegevus, Hirvepark, loomeliitude pleenum, muinsuskaitse selts, noortefoorumid, Rahvarinne, Eesti kodanike komitee liikumine jne. Kahekümne aasta tagune aeg on veel liiga lähedal, et sellest oleks jõudnud ilmuda palju üldistusjõulisi romaane. Üks väheseid, mis kajastab poliitiliselt ülekeevat aega, aastaid 1986-1988, on Arvo Valtoni “Leidik”. […]
“Lenda minuga”
Stjuardessina alustanud Laura teeb lennukompaniis karjääri ning satub keerulisse armukolmnurka, mis sunnib teda silmitsi seisma sügavamate küsimustega, kes ta on ja mida elult tahab. * Otsides vastuseid, mida ja keda ta kõige rohkem armastab ning milline mees talle sobib, avastab noor naine perekonnas läbi mitme põlvkonna edasi kandunud käitumismustri. Saatusel on aga tema jaoks veel […]
“Liivimaa neitsi”
Möödunud aastasajad, mida nimetatakse kirjutatud ajalooks ja mis kätkeb endas kultuuri ning haridust, on toonud endaga kaasa lõputuid verevalamisi ja vägivalda. Mälestused verest ja julmusest hägustuvad pikkamööda ja kaovad aegade hämarusse. Alles jääb kultuur, mis on ühtlasi rahva kollektiivne mälu. Üks kultuurikiht on kasvuks teisele ning areneb edasi, nii saab see kestma seni, kuni kestab […]
“Linn ja teater. Lavamärkmeid mitmelt maalt”
Kui meil ilukirjanduses on ehk mõned esimese suurusjärgu tähed, kes endale ka rahvusvahelisel areenil nime teinud (Jaan Kross, Viivi Luik, Mati Unt), siis esseistikas on pilt kurvem. Üksnes haruharvad sunnismaised sulemehed on suutnud esprii või lugemusega korvata Cambridge’i hariduse või vahetu Pariisi-kogemuse puudumist. Olgu mõttesügavusega kuidas tahes, ikkagi on väliseesti haritlasel teistsugune ja enamasti avaram […]
“Lõpparve”
Suvel 2009 tabas mind valusalt tõdemus, et kui ma kolmveerand aasta jooksul trammi alla ei jää või ootamatu atakk maha ei niida, saan 2010. aasta aprilli algul 50. Millalgi uljas nooruses maailma lõpuna tundunud vanus, mis tuleb paraku ja paratamatusena vastu võtta ja üle elada. Et mis oled siis ka ära teinud, lugupeetud juubilar, milline […]
“Lugusid wanalt Läänemaalt”
“Lugusid vanalt Läänemaalt” sisaldab autorite kodukandist pärit vanemate inimeste mälestusi, ütlemisi, rahvatarkusi ja uskumusi. See ei ole aga kodu-uurimuslik töö, vaid juttude kogumik, mille lugude alguseks on enamalt jaolt ühe või mõnelauseline mälestuskild, muu on autorite poolt juurde kirjutatud. Lugejaile on püütud anda teavet eluolust Läänemaal umbes saja aasta eest. Tegevuspaigad ja tegelaste ning kohanimed […]
“Luurejutud”
Novellikogu. “Mind kiusab tahtmine palgata alati raha- ja viinamaiaid jõmme poliitikute füüsiliseks noomimiseks, aga vaatamata oma astronoomilisele noorusele või vanadusele ei luba veendumused ja hirm seaduse ees mul vaimlisele survele eksekutsiooniga vastata. Äärmuste kooslus paisutab kiusatust, aga hüpertrofeeruv ärritus ei sublimeeru ega vabane sotsiaalselt vastuvõetavasse esteetikasse, vaid painaja demoonika juhatab mind seksi, narkomaania, absurdi ja […]
“Ma armastasin sakslast”
“”Ma armastasin sakslast” avab hulga perspektiive, mida meil seni lihtsalt, kas pole tahetud või pole suudetud näha. Ta võib panna mõtlema, eriti noori, kakspidi asjade üle, millest seni on tahetud mõtelda ainult ükspidi. Tahetud seepärast, et pole olnud asjus küllalt selgust või südames julgust mõtelda ka teisipidi, näha asju mitmes valguses.” Rudolf Sirge, 1935 “Võib […]
“Maa jääb paigale”
Eesti ilukirjanduse aegumatu korüfee värske ja kompromissitu käsitlus Põhjasõja-aegsetest sündmustest Tartumaal pakub pilguheitu ühte tumedamatest peatükkidest meie rahva kujunemisloos. Katkuepideemiast puutumata jäänud orbude heitluste kaudu, kes kahe vaenuväe vahelises halastamatus sõjatormis endale eluõigust välja võitlevad, jutustab Arvo Valton meile elutruu ja hingekriipiva loo igipüsiva maakamara ja end sellega sidunud vähem või rohkem püsitute inimeste eriskummalisest […]
“Maapagu”
Romaan “Maapagu” kirjeldab peategelase, Noor-Eesti liikumisega seotud Sebastian Alkmani elu pagulasena Euroopas a. 1906-1917 ta enda ülestähenduste kaudu. Pikemateks peatuskohtadeks ta maapao-aastatel on Helsingi, Stokholm, Pariis, London ja Wien ning mitmel suvel Ahvenamaa, aga ta reisid ulatuvad ka Kreekasse, Itaaliasse ja Hispaaniasse. Maailmasõja aastad 1914-1917 veedab ta mitmel pool Soomes kuni veebruarirevolutsioon võimaldab tagasipääsu kodumaale. […]
“Machiavelli kirjad tütrele”
Autor on raamatusse kogunud kümne aasta jooksul siin-seal ilmunud novellid ja kirjutajast mitteolenevatel põhjustel lavastamata jäänud näidendi. Kirjatükid on pihtimuslikult autobiograafilised, andes piltlikult kõige muu kõrval edasi kahele viimasele kümnendile eriomast õhustikku.
“Mahtra sõda”
19. sajandi keskpaiga talurahvaliikumised on eestlaste ajaloolisse minapilti paljuski talletunud Eduard Vilde meisterliku proosaloomingu kaudu. Nende seas on kesksel kohal romaan “Mahtra sõda” (esmatrükk 1902), mille sündmustik keerleb Mahtra mõisas 1858. aastal toimunud vastuhaku ümber, kui kohalikud talupojad kogusid lähinaabrusest 700-800-mehelise väe ja astusid kohalekutsustud karistussalgale vapralt vastu. Vilde teeneks on kirjandusteadlased pidanud 19. sajandi […]
“Maja lumes”
Soomes Turus elava kirjaniku Ilmar Talve (s. 1919) romaan “Maja lumes” kirjeldab ühe väikeriigi pealinna ühe maja elanike mõtteid ja tegutsemist poole aasta jooksul, mil nende riigis demokraatia asendub diktatuuriga. Igaüks peab leidma oma isikliku seisukoha: kas olla kaasajooksik, üritada jääda erapooletuks või võidelda demokraatia ja vabaduse eest. Sari: Eesti romaanivara (Raamatus on autori pühendus […]
“Mälestus Golfi hoovusest”
“Enne südaööd saabub Savisaar. Paljud meist ohkavad kergendatult. Olime kogenud, et just kriitilistes olukordades ilmneb Savisaare poliitiku- ja rahvajuhi andekus iseäranis. Kuigi linnas oli sõjaväejuhtkonna poolt vormiliselt välja kuulutatud komandanditund ja sõjaväeringkonna eriesindaja kindral Melnitšuk oli ära keelanud igasugused kogunemised, otsustame ikkagi kutsuda rahvast järgmisel päeval Vabaduse väljakule meelt avaldama toetuseks Jeltsinile ja ka eestlaste […]
“Mäluauguga naine”
Uppuja põgeneb kõrgele mäele ja mägi saab madalaks. Orgudest tigedalt roomab üles udu, rõske ja paks. … – Joel San
“Marginaalia”
Mõtteid ja meeleolusid “Hea raamat ei paljasta looja hinge üksnes lugejale, vaid ka loojale enesele. Suure teose lõpetamisel pole ükski kirjanik enam see, mis oli selle algamisel. Seda luues elatakse üle hulk võõraid eluvõimalusi. See on rõõmus teekond uuel maal noore päikese all. See on vangla hämarus ahastuse ja meeleheitega. See on rida enesekaotusi ja […]
“Märgitud”
Viirlaiu uus romaan on faktidele rajatud pildistik ühe grupi inimeste saatusest Soomes 1947 lõpukuudel. Seda aega – Riigipolitsei jahiga vennasrahva maale jäänud eesti vabatahtlikele, viimaste vangistamise ja deporteerimisega N. Liitu – võiks nimetada nõukogude hirmuvalitsuseks vabas Soomes. Teose peategelasteks on praegu Torontos elunev tuntud eesti kunstnik ja tema soomlannast abikaasa. Mobiliseerituna varem Venemaal viibinud Eigo […]
“Margot”
Eesti kirjandusmaastikule on sündinud uus täht. Romaan “Margot” ei ole ei stilistiliselt ega maailmavaateliselt allutatav ühegi aktuaalse kirjandusniši alla. Toomas Verrevi tekst on väga kaasakiskuv oma elavuses ja naturalismis. Tahaks uskuda, et 10 aasta pärast on igal intelligentsel inimesel “Margot” raamaturiiulis. Romaan pealinna intelligendi elust. – Tanel Rander, noorkirjanik, jurist Lugu on lihtne. Noos, ööksatuseni […]
