“Popullo”
Popullo Boticelano on juhtivtöötaja suures pangas ning plaanib peatset poliitilist karjääri. Caterina on näitlejanna. Nad on noored ja armunud, professionaalsed ja edukad. Nad ootavad oma esimest last. Üksainus hetk muudab nende õnne olematuks. Popullo kaotab kõik … Edaspidi näeb Popullo elu ilma edu filtrita. Kadunud on vaimujõud ja omandatud teadmised. Kadunud on perekond ja sõbrad. […]
“Provintsiarst”
Romaan jätkab autori eelmise romaani “Siinpool paradiisi” peategelase kirurg Toomas Hinnovi elukäigu jälgimist. Paljudele asjassepühendatuile võivad Toomas Hinnovi eluseigad meenutada tuntud arstiteadlase Arnold Seppo (1917-1980) elukäiku ja karakterit. Seda autor ei eitagi, kuid on tegelaskujude loomisel kasutanud ohtrasti kirjanikufantaasiat. Käesolevas romaanis püüab Siberist vangilaagrist naasnud Toomas Hinnov saavutada kaht elueesmärki: tõestada end taas kirurgina ja […]
“Räägivad ja vaikivad”
Käesolevasse proosavalimikku on koondatud autori viimaste aastate loomingut. Vormiuuenduslik “Räägivad” ning “Kuuvarjutus” ilmusid 1984.a vastavalt “”Loomingu” Raamatukogu” ning ajakirja “Looming” vahendusel, lühiproosa-killud on assotsiatiivsed mõttekatked argielu teemadel, “Vaimude tund …” kujutab näidendivormis ajatransformatsiooni L. Koidula ja A. Kallase võimalikust kohtumisest.
“Raudsed käed”
Romaani tegevus toimub Narvas. Maalt linna siirduva Villem Luige uudistavate silmadega antakse meile pilt Kreenholmist, vabrikute võimsusest ja tööliskasarmute läpatanud õhkkonnast. Villem tuleb linna, lootes siin paremat elu leida. Algul tunneb ta rõõmugi vabrikus töötamisest, sest on siin ju kõik nii suurejooneline ning võimas. Kuid lähenevad aastad. Kergemat elu ei tule, raudsed käed aga pigistavad […]
“Religioossed motiivid minu loomingus”
Raamatus on Jaan Toominga tagasivaade oma teatriteele ning valik tema artikleid, intervjuusid ja lühinäidendeid. Lisana avaldatakse Rabindranath Tagore näidend “Pimeda toa Kuningas”. (Raamat on selja ülaäärest natukene katki)
“Rippsild”
Romaan igavestel teemadel – armastusest, abielust ja nende sisemistest vastuoludest.
“Risti Rahvas I & II. 2 raamatut”
Uku Masingule, kes mu ristis, pühendan ma selle raamatu, mis tema uurimistööta “1343” kirjutamat jääks. I osa – Kupar, 1994 469lk II osa – ISBN 9985611225 Kupar, 1998 375lk Raamatu kaaned on kulunud
“Ristideta hauad I osa”
Kanadas elava eesti kirjaniku A. Viirlaiu (s. 1922) romaan ristideta hauad (1952) annab pildi traagilistest sündmustest sõjajärgses Eestis. Mahuka 2. köitelise romaani 1. osas, mille tegevus algab 1944. a. oktoobris, jutustatakse kodumaale naasnud soomepoiste saatusest, nurjunud emigreerimiskatsetest, NKVD vanglakoledustest ning meeste siirdumisest metsade rüppe.
“Ristideta hauad”
Mitmeski mõttes ühe radikaalsema eesti kirjaniku Arved Viirlaiu peateos «Ristideta hauad» viib lugeja teise Nõukogude okupatsiooni algusaega Eestis. Sügisest 1944 pidid paljud, kellele oli kallis kodumaa vabadus, varjuma metsadesse, kust nad pidasid relvastatud võitlust okupatsioonivõimu vastu. See karm ja heroiline romaan räägib Eesti kodanike lootusetust võitlusest oma elu ja kodu eest. Paljude toonaste võitlejate saatuseks […]
“Ristideta hauad” 1. osa
Romaan. I osa “Küla näis tukkuvat sügispäeva pealelõuna kuldses rahus. Sammaldunud katused rohetasid hiljutisest vihmast nagu kevadel, ehkki kased koplites langetasid juba pleekinud kollast ja vahtrad kiiskasid siin-seal punaste leekidena tumeda kuusiku taustal. …”
“Rukkirääk linnas”
“Kirjaniku elu on kord vähemal, kord suuremal määral liikumine vastu voolu. Vastu seda, teist ja kolmandat – oma mina alleshoidmise nimel. Minata aga ei eksisteerigi nimetamisväärset kirjandust. Jääb valguse valu, ideaalide hingus. Sa seisad elu vastu, justkui Taavet Koljati vastu. Kivi asemel on lingus su süda.” Väljapaistva eesti kirjaniku marginaalide raamat koondab mõtteid ja tähelepanekuid […]
“Sa tead ainult küsimärki”
Teos on arupidamine kodumaa ja kodu saatuse, kahe erineva maailma sarnaste ja ühendamatute probleemide üle, mis teravnevad peategelase jaoks seoses külaskäiguga emigrandist isa juurde.
“Saatuse sõlmed”
Eesti lugejaskonna teadvuses on autor elanud kui romaanikirjanik ja luuletaja. Käesoleva teosega on ta laiendanud oma zanri nüüd ka novellistikale. Kuigi kõik lood on pikema jutustuse klassist, ei leidu neis ometi kirjanduslikku venivust, sest autori põhiomaduseks on sündmustikulise elemendi ülekaal. Sellest johtuvalt ei ole karta igavusetunnet, pigem on küsimus põnevushaare, mis ei lõtvu enne lõpule […]
“Sarviku armastus. Valik kultuuriloolisi novelle”
Selles raamatus on kuusteist kultuuriloolist novelli. Kõigi nende peategelasteks on konkreetsed ajaloolised isikud, olgu see Jakob Hurt, Carl Oettel või Vene-aegne rahvakoolide inspektor Svetšnikov. Novell “Kartaago kiirrong” kujutab soome-rootsi suurpoetessi Edith Södergrani elu viimast kevadet. Admiral Koltšaki elu ja valitsemisheitlusi käsitlev “Võimu rist” sai 1996. a ja “Kohtupeegel” 2002. a Tuglase novelliauhinna “Kuidas tekivad pilved” […]
“Selgeltnägija ja muid mõistujutte”
Elas kord selgeltnägija, kes nägi selgelt ennast ja vahel ka teisi. Elas kord kunstikaupmees, kes ei tundnud vähimatki huvi kunsti vastu, küll aga meeldisid talle pildid rahatähtedel. Elas kord noormees, kellele meeldisid pildid, mille peal kujutatust ta aru ei saanud. Elas kord ahv, kes ei soovinud inimeseks saada. Elas kord viirastus, kes tahtis inimeseks saada. […]
“Septembrifuuga”
Luuletusi 1976-1979 Luuleraamatus käsitleb autor eetilisi küsimusi, ennekõike inimese vastutust isamaa ees. Põhiosa luuletustest käsitleb külaelu selle tõsiduse ja sirgjoonelisusega, mis on tuttav juba Traadi esikkogust. Taskuformaat
“Siberi-raamat”
Läänemere kalda tuuled ja tormid on Eesti rahva aastatuhandete vältel kasvatanud sitkeks nagu rannamännid, kes ainult oma turjad pööravad tuulte suunda, kui need raevukalt räsivad. Tormihoogude vaheaegadel vaatavad nad üle õla tagasi, – vahel isegi muigega: meid teie ei hävita! Te võite meid maast lahti rebida, ning kui olete eriti metsikud, pillutada üle maailma laiali, […]
“Siimon Selootes”
Noormees Ben-Hamati külast Mure vari laskus üle noore mehe näo. Homme on kaheksas päev ja poeg tuleb lasta ümber lõigata. Siis peab olema selge ka poisi nimi. Hanna oli jätnud selle mehe valida. Nagu ta ütles: isand valigu pojale nimi! Taavet? Saalomon? Hiiob? Jeeram? Joshua? Palju on kuulsaid ja ilusaid nimesid. Nende esimene poeg! Temal […]
