“Aeg rannal”
Musta aguli sinine naine põleval aknal näoga merele nagu elujulgus nagu surmahirm tules kui raud hõõgub vees kaaliumina põleb kättesaamatu nagu igavese nooruse aine vana alkeemiku unistus Taskuformaat
“Aeg tuleb maa ja mere peal”
Ma istun pliidi ees ja raiun alla hagu. Veetrummel mühiseb. Supp haudub kaane all. Paest põrandal käib sooja toodud tall. Jääd täis on aknaruut. Jääd täis on uksepragu. Taat tasus hobused. On lehmad lüpstud naistel. Lamp kiilub. Lumerudin… Äkki – kop-kop-kop! Aa, naabrimees! Täis külma nahkne jopp, ta hõõrub punetavaid käsi pliidi paistel.
“Ajalaulud. Luulet 1986-1989”
“Ajalaulud” esitab autori viimaste aastate luulet, mis on kui üksainus pingul mõte oma maa saatusest, rahva kestmajäämisest, selles on ka ajahetke otsustavuse tunnetust, püüet ulatuda pilguga tulevikuseina taha. Taskuformaat
“Ajalootund”
1991. aastal luulekoguga “Pääl ja sees” lugejate ette astunud autorilt on vahepealsetel aastatel ilmunud luuleraamatud “Läti pääsuke” (Riia, Petergailis, 2002) ja eesti- ning ingliskeelne valikkogu “A Handful of Light” (koostaja ja tõlkija Ilmar Lehtepere, Belfast, Lapwing, 2007). Käesolev raamat sisaldab värsse aastatest 2003-2009.
“Ajapinde ajab”
Luuletuskogu sisaldab värsse nii autori poeeditee algusest, 60.-70. aastate vahetusest kui ka värskeimat loomingut: omaette tsüklina on esitatud eelmise valikkogu (1969) järelpõimik “Läbi peo mul voolab puu”, mis siin ilmub täiendatult, samuti laulutekstid (filmile “Viimne reliikvia”, “Vettinud peiar” laulud jm.). Pingelised mõtisklused aja ning inimese üle vahelduvad lüüriliste paladega, tõsised ja murelikud read kergema naljaga, […]
“Aknad avanevad taevasse”
„Aknad avanevad taevasse“ on Kaur Riismaa kümnes luulekogu. Siit leiab valiku 2021-2022 kirjutatud tekste, nende seas nii tõlkeid, riimluulet kui ka vana head vabavärssi. Mis siis juhtus, et Riismaa eelmine luulekogu ilmus neli aastat tagasi? Vahepeal kirjutas ta romaane ja näidendeid. Kriitikud on leidnud, et Riismaa tekstid polegi nagu luuletused, vaid täpseks rihitud proosa, milles […]
“Alexander ja Belle”
Ballaad Vist seisis Saatus ise tol õhtul lossihoovil ja oma kummastavat naeratust seal ilmutas. Sest sündis see, mis sündimiseks polnud loodud, kuid teoks sai ometi – nii oli määratud. Kui juhtumata jäänud oleks see kõik, mis tookord valmis teoks, siis oleks elu veernud vaikselt ning rahus liivaks puistatud. Ehk veelgi põksuks rinnas süda, mis armastuses […]
“Armuaeg”
Valikkogu koondab ilmunud ja ilmumata luuletusi aastaist 1975-1990, sisuks aja ahistus ja surmamäng, valulised püüded eristada tõelist ebatõelist. Neli tsüklit – Põletused, Pimestused, Pühendused ja Palve – väljendavad eri tunnetusviise ja -võimalusi tuule ning armastuse kaudu maailmaga mõistvasse kooskõlla jõuda. (Paberkaaned kulunud)
“Baile Atha Cliath”
Baile Atha Cliath on Dublini iirikeelne nimekuju – nimi, mis võib tunduda meile arusaamatuna, tarbetuna, kaduvana, tähtsuetunagi. See nimi aga võib olla ka lihtsalt üks suvaline hetk, defineerimatu nähtus, mõistusele kuuletumatu küsimärk – kui keel, mida me kõrvad naljalt enam ei kuule, kuid mis ikkagi teadvuses virvendab. Alati ei ole kõik korraga olemas, kõik korraga […]
“Betti Alver. Teosed” I ja II osa. 2 raamatut
1. osa: Luuletusi ja poeeme. 1931-1988. 2. osa: Proosa – Tuulearmuke. Invaliidid. Viletsuse komöödia. Kõmpa. 1927-1976. Konservatooriumist tulles silman haigemaja ees puiesteel jälle sama poisikest. Iga lõuna kõnnib ta sääl pruuni koeraga edasi-tagasi, näol sügav tõsisus. Vaatab oodates haigemajale, mille uksest kell kaksteist kõrge hallis mantlis mees astub, lapse käekõrvale võtab ja parki sammub. Nüüd […]
“Draakonilend”
Autori teine raamat, poeem, mille telje moodustab eluring lapsepõlvekodust tuumaohulisse maailma, sealt tagasi koduturvalisusse. Orientaalset (jaapani) elutunnetust on seostatud eesti- ja slaavi folkloori ning modernluule elementidega. Teose peamine paatos on diskreetne, kuid järjekindel rahuidee süvendamine.
“Eesti luule antoloogia. 1-4 osa. 4 raamatut”
Sõnarine – neli köidet Neljaköitelise antoloogia 1. köite luuletajad on tegutsenud XVII, XVIII ja XIX sajandil või jõudnud XX sajandi kahel esimesel kümnendil arvestatavate loominguliste tulemusteni. Valik algab 1637.a ilmunud esimese eestikeelse luuletusega ja sisaldab poolsada autorit, kelle hulgas on eesti luule arengut määranud nimed K.J. Peterson, F.R. Faehlmann, F.R Kreutzwald, L. Koidula, M. Veske, […]
“Eesti luuleaasta ´87”
“Eesti luuleaasta ´87” (ELA ´87) on aasta parima luuletuse antoloogia (autorite endi valikul). Seekordne kogumik pakub luulet 63 erinevalt luuletajalt, sealhulgas Juan Ramon Jimeneze kolme luuletuse tõlked Ain Kaalepilt ning rubriigis “Kirjandusloolist” Enn Uibo seniavaldamata luulet.
“Eesti luulet läbi aegade”
Ajast aega. Kogumikust leiate valiku vanu ja uuemaid luuletusi eesti luuleloost. See ei ole kõikehõlmav eesti luule antoloogia, vaid raamatutäis eestlastele armsaid ja olulisi luuletusi. Paljud vanemad tekstid on saanud peaaegu rahvalauludeks, ka uuemaid luuletusi on viisistatud. Olgu need luuletused teile meenutamiseks ja pakkugu äratundmisrõõmu! Koostanud Marika Vingissaar. Luuletajateks: Kristjan Jaak Peterson, Karl Eduard Malm, […]
“Eesti lüürika I&II. 2 raamatut”
Valimik Kr. J. Petersonist tänapäevani Koostanud Arvo Mägi Valimikku on katsutud koguda elavat ja kunstiliselt küpset eesti lüürikat, hoolimata luuletajate kirjandusloolisest positsioonist või poliitilisest maailmavaatest. Antoloogiast on seejuures välja jäetud rida luuletusi, mis lauldavate lauludena nagunii populaarseks saanud. Kuna koostajal olude tõttu pole õnnestunud kogu eesti lüürikat uuesti üle lugeda, on tõenäoline, et valimikust on […]
“Ellujäämine”
Ma olin su valge vari. Kõik tunded mus halvas uim. Ma olin sind leinav vari, kõige elava suhtes tuim. Meel oli mul päris nõder – see õnnetu “happy end” … Must vari, mu nukker õde, ja meie mustvalge vend – me olime kivikandjad ja juhatasime teed, su mullaleäraandjad, su reetjad — nojah, just need. …
