“Nägemata ilmad”
“Nägemata ilmad” on unenäoraamat. Mitte selles mõttes, et see seletaks unenägusid ja mitte selles mõttes, et see räägiks unenägudest, ehkki paar tükki neist on siia jõudnud küll. See on unenäoraamat, sest see on unes nähtud raamat. Kaks korda unes nähtud raamat.
“Närvitrükk”
„Närvitrükk“ on eesti nüüdisluule kujunemisse kustumatu jälje jätnud luuletajate Joel Sanga, Jüri Üdi, Toomas Liivi ja Johnny B. Isotamme debüütluulekogu. Samuti on esmakordselt 1971. aastal ilmunud raamat omamoodi õnnelik õnnetus – selle sünnile andis hoogu toonane tsensuur, mis hoidis tagasi nn kassetipõlvkonna kuuendaks debüüdiks planeeritud kolme autori luuledebüüdi ilmumist ning tõmbas parajal hetkel pidurit Loomingu […]
“Nõmmelill: Valik luuletusi”
I Kanarbikus kasvasin, sambla süles sirgusin, kaste külm mind kaisutas, pilve puhkel paisutas: olen nõmmelill. Tuli päike, tulisilm, teiseks, teiseks läks kõik ilm. Laasi hakkas hiilgama, õhud õrnad õõtsuma, ilutsema ma. (paberkaaned kulunud)
“Noored autorid 1963”
“Tähesärk” Helgi Muller sündis 5. oktoobril 1932 Viljandis, kus ta vanemad teenisid leiba juhutöödega. Tema lapsepõlv möödus Viljandimaal Kamara mõisas, kuhu ta vanemad olid siirdunud põllutöölisteks. 1951. a. lõpetas ta Viljandi I Keskkooli. Pärast seda astus H. Muller Tartu Riikliku Ülikooli Ajaloo-Keeleteaduskonda. Töötanud vahepeal mitmesugustel töödel, lõpetas ta ülikooli mittestatsionaarselt 1963. a. H. Mulleri esimene […]
“Noored autorid 1964”
“Jäljed allikal” Jaan Kaplinski sündis 22. jaanuaril 1941 Tartus haritlase perekonnas. Ta õppis 1947-1958 Tartu I Keskkoolis, astus 1958. a. TRÜ Ajaloo-Keeleteaduskonad, kus õppis algul prantsuse keelt, hiljem individuaalplaani järgi strukturaalset ja matemaatilist lingivistikat. Ülikoolis on ta tegelnud ka orientalistikaga ning tõlkinud hispaania kangelaseepose “Laul minu Cidist”, Aafrika luulet jm. Ta värsse on ilmunud ajakirjanduses […]
“Noored autorid 1965”
“Tund enne väljasõitu” Jüri Tuulik Jüri Tuulik sündis 28. veebruaril 1940. aastal Abruka saarel kooliõpetaja perekonnas. Koolitarkust hakkas saama 1947. a. Abruka algkoolis, keskhariduse omandas Kingissepas V. Kingissepa nimelises Keskkoolis. 1963. aastal lõpetas Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna. Ülikooliaega kuuluvad esimesed järjekindlamad katsetused lühiproosa alal. Alates 1962. a. sügisest töötas Tartus “Edasi” toimetuses. 1964. a. sügisest […]
“Noorest peast kirjutatud laulud”
Sellesse õhukesse vihikusse kogutud luuletused sündisid enamasti aastail 1941-44. Tallinnast lahkudes oli nii palju mõistust peas, et haarasin kaasa Tartu Ülikooli õpperaamatu, “Arbujate” luuletuskogu (mille olin saanud auhinnaks Lenderi gümnaasiumi luulevõistlusel a. 1940, kus tulin teisele kohale), ja hallide kaantega vihiku oma kirjutatud luuletustega. Saksamaal, aastail 1945-48, lisandus neile veel paar luuletust; pärast asumist Ameerikasse […]
“Ohvrikivi”
See raamat on kirjutatud Andaluusias, ühes väikeses odavas hostelis talviselt kõledal rannal. Osa motiive on sündinud koduigatsusest, Tartu-igatsusest, kui täpsem olla, osa öödest ja varahommikutest Vahemere ääres. Ka hispaaniakeelse luule mõjutusi võib mu raamatus olla, küllap ongi – kas luuletustest või lauludest. Olen tänulik sõpradele, kes õhutasid mind uusi tuuli otsima.
“Öö valgus”
“Öö valgus” on 1950. a. sündinud autori kolmas raamat, ühtlasi teine luulekogu (ta debüteeris luulekoguga “Mõrkjas tuul” 1983. aastal, järgnes jutustus “Hullu Hansu lugu” 1988), seisab koos elu- ja kujutlusmaastikest, millest õhkub rõõmu olevast ning äraigatsust. Taskuformaat
“Ood Rõõmule”
Janek Mäggi on sündinud 5. septembril 1973. “Ood Rõõmule” on autori esimene luulekogu. 1990. aastate alguses on Mäggi luuletusi avaldatud ajakirjas “Noorus”, ajalehtedes “Eesti Kirik” ja “Sõdurileht”. Mäggi on töötanud Kaitsejõudude Peastaabis, ajalehes Äripäev ja Eesti Ühispangas. Praegu juhatab kommunikatsioonibürood Powerhouse. Ta on avaldanud majandusteemalisi kommentaare Eesti Päevalehes, Postimehes ja Äripäevas. 1999. aastal lõpetas Õigusinstituudi […]
“Öötrükid”
“Need, keda jumalad armastavad, surevad noorelt.” Ei mäleta, kes nii ytles, aga kummaline mõte sellegipoolest. Mõnedes märtrilugudes ja romantismis oli lyhike elu vaata et kanooniline ning selle kestel jõuti palju. Ka Eesti luule ajalugu tunneb hulka varalahkunud poeete. Juba meie kirjakeelse värsi alustala Kristjan Jaak Peterson (1801-1822) elas nii. Heitlikust kahekymnendast sajandist on palju näiteid. […]
“Õunapuud üle aia”
Kord olen luulemürgi hinge joond. See mürk mind mitmest asjast võõrutanud ära, jäänd järele vaid unelmate murd. Mu rõõm ei kodanlikust õnnest sära, sant riidelt, rahatu ja tihti kurb. Kuid siiski ikka vaikselt laulda tahan – see on mu elu enda tõmmat´ liisk.
“Päevapuri”
Tuntud lüüriku vastne värsikogu käsitleb elu ja luule igavesi küsimusi dialektiliselt, elujaatavalt, isikupäraselt. (taskuformaat)
“Päikese ring”
Alles tukkus varemete kivikünkail malts ja rohi. Nüüd ta meie tööde ette enam kasvada ei tohi. Koguneme varavalges, komsomolimärgilised: tütarlapsed-punapalged, poisid helesärgilised. /—/ Taskuformaat
