“Päikesepaiste”
F. Kotta esimesed luuletused ilmusid 1926.a. Siberis eesti ajalehe veergudel. Intensiivsem kirjanduslik tegevus algas tal 1945.a. (taskuformaat)
“Patu vili”
Valik novelle ja luuletusi Asta Willmann “Endla” teatri noor näitleja, algav kirjanik pages nagu kümned tuhanded eestlased 1944. aasta sügisel pealetungiva Punaarmee eest läände. Esimesed värsid võõrsil kajastavad pagulasmeeleolusid, kuid pessimismi neis peaaegu polegi, on uhket trotsi ja huumorimeelt, naiselikku visadust tulevikuvaates. Sellesse väljaandesse on kogutud peamiselt Asta Willmanni tunde- ja looduslüürikat ning ballaade. Nende […]
“Pealkirjata”
ilmalillede elamist eespool madalat ust kaua tulin vaatama kõikuvast hommikust
“Peegelmaastikud”
Luuletõlkeid Antiqua – Gallica – Germanica – Ucrainiensia Võõrad rahvad õpivad alles hiljem tundma meie noorustöid; nende noorukid, nende täismehed, innukad ja tegevad, näevad oma pilti meie peeglis, nad saavad teada, et seda, mida nemad tahavad, tahtsime meiegi, võtavad meid oma kilda ja annavad meile otsekui nooruse tagasi. Goethe
“Püha argipäev”
Oma vastses luulekogus esitab autor aktiivse hoiakuga ja mitmekesiste probleemidega mõtte- ja isikulüürikat. (taskuformaat)
“Rändav järv”
Mõlemad lapsed – Astride ja Ivar – on sündinud ühe ja sama sadama linnas. See on Läti pealinn Riia. See on Riia, kus kirikute tornid, peegeldudes Daugavas, kipuvad taevasse. Suurte majade, laiade tänavate, väljakute, aedade ja parkide linn. See on elav Euroopa kultuurimetropol, linn, mille tänavate sillutist on tallanud ja tallavad peale lätlaste ja liivlaste […]
“Ring on nii pikk: Luulet”
Autor (s. 1948) on seni tuntud Poola keelest ja poola keelde tõlkijana. Tema esimeses eestikeelses luulekogus valdavad nostalgilised, eksistentsiaalsed motiivid, ta lähtub sageli märksõnadest nagu aeg, mälu, turvalisus, maailmahirm, vastutus. Taskuformaat
“Rõuge kiriku kell”
Eesti romantiline kirjandusklassik Juhan Jaik (13.1.1899 – 10.12.1948) sündis Sännas, Võrumaal, suri põgenikuna Rootsis. Debüteeris 1924 luulekoguga “Rõuge kiriku kell”, milles on kokku 34 luuletust aastatest 1918-1922, nende hulgas nii armastusluulet, kodukohaga seotud luuletusi kui ka sõjasonette. Juhan Jaiki loetakse eesti algupärase müstilise kirjanduse rajajaks, lisaks oma kuulsatele tondijuttudele (näiteks “Tondid, hundid, hobud” 2004) kirjutas […]
“Rukkivihud rehe all”
Valimik luuletusi. Juhan Liivi paljudest luuletustest on säilinud käsikirjades ja hilisemates publikatsioonides mitu erinevat varianti. Käesoleva valimiku põhiline osa toetub autori eluajal ilmunud viimase väljaande (Juhan Liivi luuletused. Noor-Eesti, Tartu 1910) redaktsioonile. Kolme nim. kogumikust pärineva luuletuse (“Öösse ära kadus”, “Külm” ja “Ta lendab mesipuu poole”), samuti postuumsetest kogumikest valitud luuletuste puhul on siin kasutatud […]
“Sajandi väsimus”
Aarne Puu on sündinud 1948. a. Tallinnas, õppinud psühholoogiat ja vene filoloogiat Tartu ülikoolis, lõpetanud Jagiello ülikooli Krakovis teatriloo erialal. Elab Krakovis, õpetades eesti keelt ja kirjandust sealses ülikoolis. On tõlkinud poola keelde Friedebert Tuglase, Paul-Eerik Rummo, Jaan Kaplinski jt. eesti kirjanike loomingut ning eesti keelde poola muinasjutte ja poola kirjanike teoseid, sealhulgas Stanislaw Lemi […]
“Salve”
Kui oleksin veel sasipäine poisipõnn ja sina – uhkeid patse kandev plika, siis möllaksin su akna all kui pahur sõnn või vilistaksin kõlavalt ja pikalt. Ei aitaks see, su aknasse siis heidaksin ma pihutäie väikseid kruusakive või sirelite varju enda peidaksin ning hüüaksin sealt valjusti su nime. Sa tuleksid siis kiirel jooksul õuele, me lippaksime […]
“See kauge hääl”
Debora Vaarandi kehastada on eesti luules karmid mereavarused, lipud ja leegid, raskete tuliste äärtega piiblipilved. Vaarandi avarused ei ole kunagi unelevad. Need on voogavad ning ärevad ja võib uskuda, et silmapiir varjab väehulki lippudega, seal toimub vanu rahvaste rändamisi telkide ja kaamelitega, liigub sõduritevoore, puhkeb tulekahjusid ning revolutsioone, sünnib uusi aegu. Selle avaruse värv on […]
“See on see maa”
Mis see, mis pilgu ikka sinna poole viib, kust tõuseb päike igal uuel hommikul? Mis see, mis mõtte täna maani maha lööb, kui homnegi ei tõota tuua paremat? Mis töögi virildunud rõõmu koina sööb ja nähtu-kuuldu jaburate jandiks teeb? See mure, mure Sinu pärast, kodumaa! …
“Septembrifuuga”
Luuletusi 1976-1979 Luuleraamatus käsitleb autor eetilisi küsimusi, ennekõike inimese vastutust isamaa ees. Põhiosa luuletustest käsitleb külaelu selle tõsiduse ja sirgjoonelisusega, mis on tuttav juba Traadi esikkogust. Taskuformaat
“Setu netu”
Lori-, Lusti- ja lõõplaule aastaist 1983-1993 ajaliselt järgnevas ja muidu segases olekus. (taskuformaat)
“Sfinks sinilillega”
Aga kõige kohal mõttespäi seisab Lenin, sest et Lenin jäi, Taskuformaat
