“Ellujäämine”
Ma olin su valge vari. Kõik tunded mus halvas uim. Ma olin sind leinav vari, kõige elava suhtes tuim. Meel oli mul päris nõder – see õnnetu “happy end” … Must vari, mu nukker õde, ja meie mustvalge vend – me olime kivikandjad ja juhatasime teed, su mullaleäraandjad, su reetjad — nojah, just need. …
“Elu heitlik liblikalend”
Virve Soovik-Uuetoa lüürikat iseloomustab autori romantiline maailmanägemine. Poetessi luule on allikselge, tunnetuslik elupeegeldus isikupärases vabalt varieeruvas uusromantilise värsikäsitluses. See on lihtsate elamuste poeesia, nähtud südame silmade läbi. Loodusluules on siirast tunnetust, ühtesulamist loodusega, mis puudutab hinge. Mõtteluulele lisab münti vahetu elukogemus. Ajalaulud on kirjutatud missioonitundega. Autori esimeste luulekogule laulva revolutsiooni aegne eufooria ja optimism on […]
“Elu, ma räägin ju sinuga”
Loodan … Loodan, et mu kõikide päevade päike pole veel loojund. Usun, et mu kõikide aegade rõõmud pole veel lõppenud …
“Elujoonis”
Oma kümmekond aastat kestnud loomingutee jooksul on Ene Mihkelson avaldanud kuus värsiraamatut, kolm romaani ja ühe kirjandusteaduslike artiklite kogumiku. Käesolev luulekogu jätkab autori nägemuslikku luulelaadi. (taskuformaat)
“Elulootus”
Oma kuuendas värsikogus esitab autor mõtteluulet, ühe (kaks) ballaadi ja mõned miniatuurid. “hällilaul” – maga, maga, – tänaval – niikuinii ju keegi on, – kes ei maga. maga, maga, – iialgi, – sa ei tea, kes kusagil – niikuinii ei maga maga, maga, -ükskord – tuleb keegi, aga – sina magad. Maga
“Elurada”
Luulevalimik. Koostanud Artur Adson. Minu valu – Minu valul on mustad silmad, silmad kui tule sees säravad; minu valul on ruuged juuksed siidina salkudes lokkajad. Minu valu on sirge ja sale ilma pääl ilusam iluke … Võõra vastu ta lõpmata lahke, otsata vali ta minule. Oh kui hästi tantsib mu valu, tantsib tormates hõlmasse, tantsib […]
“Epitaaf”
Helmut Tarandi (8.10.1911 – 1.11.1987), viimase ajani tundmatu ja avaldamata luuletaja traagiline elukäik peegeldub ilmekalt tema suures osas autobiograafilises loomingus, milles kajastub kogu tema nurjunud ja tunnustamata elu, elu, mis pidi aheldatud kõrvaltvaatajana taluma keskpärasuse ja küündimatuse triumfi alal, millel tiivad teda ennast palju kõrgemale kanda oleksid suuutnud. … Kaarel Tarand Loomingu Raamatukogu 1/2, 1990
“Esivanemate hauad”
XII kogu luuletusi Esivanemate hauad Kuulake koguja kutset kõigis neljas tuules, ja suust suhu jooksku võimukas hüüd. Ilmsi, mitte enam unes ja luules, vaid tormis ja kõnes kajab nüüd: kogugem koju, Eestimaa pojad! Neljasse tuulesse saadan ma kutse, ümber maakera jooksku mu hüüd ja kohaku taas kohal esivanemate kalme. See on aja ülevaim katse, mis […]
“Hinge pealt ära”
Ma ei ole kunagi ühtegi väljakutset otsinud. Kuid kõik mis on minu juurde tulnud, olen ma vastu võtnud. Kõik tähed siin on inimestele, kes mind on armastanud. Teid on palju. Mina armastan teid kõiki. Te olete mind välja kutsunud. Ja mina olen alati tulnud. Ja tulen edaspidi ka.
“Hingepeegeldused”
Olen sündinud Kiviõlis 1936. aastal. Kogenud Siberi karmust, ka heas mõttes. Olude sunnil said mulle omaseks selle maa laiad avarused. Seal jätkus mu haridustee. Läbi oma nägemuste olen kirjeldanud maailma elu ja valu. Tunnetanud Tartu kardiokirurgia osakonna haigevoodil enese ja paljude kaaslaste heitlusi. Tänanud Loojat, et saatus on lasknud otsa saada õnnest- elada. Olen abielus. […]
“Homme on kaugel”
Luuletaja liigub valdavalt ulmelises maailmas – need on ideaalmaastikud ja ettearvamatud sündmused, mis ta luulemina ümbritsevad. Samas võib seda pidada ka alateadvuse hääleks, mis me ratsionaalsesse ellu aeg-ajalt märkamatult tungib. (taskuformaat)
“Iltakävelyllä – Õhtune jalutuskäik”
Ketä ei vapahdettu kesäkuussa kun maidonvalkoinen taivas valui vesistöihin ja silmiin ketä ei vapahdettu jää odottamaan talvensa kolmesataa päivää Pentti Holappa
“Ingel läheb apteeki… korralikus seltskonnas”
Ilmatu hulk kääbusmamuteid on ilmunud kõigisse maailmajagudesse. Nad töllerdavad ringi suurlinnades, roosad kõrvad pikkade karvade all, kräunuvad kastid kõhul. Nad räägivad imelikku keelt, mida ei mõista ühegi riigi valitsus. Nad ei võta osa sõjalis-patriootlikest mängudest. Nad kasvatavad endale meelega rivikõlbmatuid lampjalgu. Ööd läbi püüavad nad eetrist tundmatut lainepikkust, kust antakse edasi ainult neile mõistetavas džässirütmis […]
