“Vihm teeb toredaid asju”
Vihm ajab õied vihmavarju ja vihmavarjud õide Vihm peseb vanade kiviraiujate näod puhtaks Vihm seob karvad mu paljal rinnal ükshaaval linnamüüri samblatuttide külge
“Viidipäev”
Värsikogu näitab 1930-ndail aastail luuletamist alustanud autori poeetilist trajektoori läbi poole sajandi. Taskuformaat
“Visnapuu armastusest”
Algusest peale on Visnapuu armuluule kui ulg või huige metsiku puhkeva looduse keskel. Ürgsed tunded, igatsused, kirg, unustus ja valu. Meeleolud hüplevad ühest äärmusest teise. Kirenaudingust saab järgmisel hetkel vihkamine ja tüdimus. Visnapuu tunded on vahetud ning hetkelised. Too looming on purskumine – Jaanus Vaiksoo Taskuformaat
“Võhumõõk”
Öist kõrbe täitev tume ajuliiv mind mõneks tunniks päästab sellest seegist – siis pragiseb mus jälle iga viiv – aeg toitub silmis hubisevast leegist see siin on luuletaja hooratöö mis täidab siiski tühja elukeste pea haihtun aega nagu öhe öö – sääl vaikus vehib oma tummažeste tean mõni valguskiir ei tunne varju ja mõni sõna […]
“Võimalus õunast loobuda”
Luulekogu aimatavaiks dominantideks on kannatus ja rahu, ebakõla ja harmoonia, ülekohus, õiglus ja minevikupained. Luuletaja kasutab siin-seal piiblimotiivistikku, saab tuge ning kinnitust allusioonidest eesti isamaaluulele. (taskuformaat)