“Maailm on alles, vaikuses”
Randade lõpus on mandrite tipp. Su nägu punases valguses hiilgab, need kuninglikult kuldsed lokid, mis neist kiirgab, et kõik sind nimetavad kodusoojuseks, terviseks ja puhtaks looduseks, tsaariks ja tsaarinnaks, kes astuvad pilvede pinnal ega kuku Ma vaatan, see on väga pikk ja kõrge trepp, paljale silmale nähtamatu täpp.
“Madallend üle maakera”
Kui ma poleks elus õppinud mäeasjandust, iga päev lõhanud sada kilo ammoniiti, poleks kõrvale hiilinud Vene sõjaväest, õppinud mehhaanikainseneriks, töötanud tehases meistrina, konstruktorina, toimetanud TPI ajalehte, olnud TV uudistereporter ja kommentaator, SKTB Desintegraatori juhtiv töötaja, süüdimõistetu ja süütuksmõistetu, masinaosade eksportija ja puidutöömasinate importija, turu liider, kui ma poleks taastanud oma põliskodu, kui ma poleks seal […]
“Mardiöö unenägu”
Valimik EÜS “Veljesto” mardiooperite aariaid. Pühendatud EÜS “Veljesto” 70. aastapäevale. …”Veljesto” seltskondliku elu üheks omapärasemaks ja silmapaistvamaks sündmuseks oli mardiooper. Mis oli mardiooper? Mannj Sarv-Varep iseloomustab mardiooperit kui nöökavat revüüd, mille pilkeobjektiks võis olla päevapoliitiline olukord, ülikooli sündmused, avaliku elu tegelased, õppejõud või seltsikaaslased. /-/ Vahel tõmmati liistule üldisi eluvalesid, kohati vilksatas tagapõhjana sügavamaltki haaratud […]
“Marie Under. Elu, luuletaja identiteet ja teoste vastuvõtt”
Sirje Kiini uurimusliku biograafia eesmärk on anda eesti rahva ühest mõjuvõimsamast luuletajast Marie Underist nii terviklik ülevaade kui võimalik, kirjeldades ja analüüsides tema lapsepõlve ja vaimset kujunemisteed, suhteid sugulaste, sõprade ja armsamatega, tema luuleloomingu aluseid, muutumist ja vastuvõttu nii ta kaasajal kui ka hiljem, nii kodu- kui ka välismaal. Portreteeritava isiku kaudu avaneb ühtlasi kogu […]
“Meesinine”
„Meesinine“ on Maarja-Liis Mölderi teine luulekogu. Kas on õige seda luulekoguks nimetada? Nojah, tekstid siin on tõesti luuletused, pealegi väga head tekstid, aga midagi oleks nagu veel. Midagi mis puudutab, räägib sinust ja minust ja kõigest sellest, millele parema ühisnimetaja puudumise tõttu oleme nimeks andnud „elu“. Juba Maarja-Liis Mölderi esimeses kogus „Miks teisi ei lööda“ […]
“Meretuulte meelevallas”
Aino Tamjärvelt, Stockholmis elavalt eestlannalt, on varem ilmunud luulekogu ka rootsi keeles. Siinne kogu sisaldab lisaks eestikeelsetele algupäranditele autori enda tõlkeid algselt rootsi keeles kirja pandud luuletustest. Selle raamatu näol on tegemist autori valikuga oma lähedastele ja lähedastest elu jooksul kirja pandud mõtteid ja pühendusi, et jagada neid peale oma sõprade teistegi lugejatega. Aino Tamjärve […]
“Meri”
1906. aasta algus. Revolutsiooni tõusulaine oli sedapuhku tagasi löödud. Terrorile toetuva tsaarvalitsuse seisund paranes iga päevaga. Maad painas sõjaseadus, toimisid karistussalgad ja välikohtud. Tallinna Toompea vangla vahialused loeti tollal poole tuhandeni. Meie paarikümnemeheline kamber oli lossi väliskülje ülemisel korral. Selle aknast õnnestus vahel heita pilku linnale ja pisut merelegi. Eriti ahistavad olid ööd. Lamp ukseavas […]
“Mikrokosmos”
Sügise värav avaneb vaikselt, ta ootab, et astuksid sisse, sa kõhkled, kartes paratamatust, seisad, ei astugi sisse. Salaja lahkuvad suvilised, lahkuvad liblikad, lilled, üksinda seisad ja loodad, et päike ehk jääb, seisad kui post all taeva, nautides viimaseid kiiri, jahedas õhuvooluski veel unistad lumeta riigist, unistad talvel ja sügisel, kevadel hüppad nii rõõmust, et need, […]
“Miks teisi ei lööda”
Maarja-Liis Mölder ei kiirusta. Selline on ka tema kirjutamise stiil: ta ei jaga lugejaga teekonda oma teksti ideeni, ei vahuta, eksle ega toppa, vaid esitab idee puhtalt ning viimistletult selle kõige nõtkemas ja saledamas vormis. Luulekogu on Tallinna Ülikooli kirjandusauhinna nominent (2019). Toetas: Eesti Kultuurkapital, toimetas ning kujundas Kaur Riismaa. (Raamatus on autori autogramm)
“Mu ahastus ja armastus”
Henrik Visnapuu (1890-1951) luule on see, mis tema nime põlistab. Suur osa kirjaniku ulatuslikust poeetilisest pärandist on koondatud käesolevasse mahukasse luuleraamatusse, mis pakub nii nooruslikku joobumusluulet, traagilist elamust, filosoofilist arutlust inimelu ja kodumaa saatuse üle, kirglikku deklaratsiooni kui ka skeptilist irooniat.
“Mu Isamaa on minu arm”
“Enne surma – Eestimaale!” Issand, surres jätan maha sinu hoolde isamaa – lahkuda ei süda taha raske hirmuohuga! Piiravad su ümber paelu, Taara pind, et jälle nad tagudes sul kirstunaelu mullale sind matavad! […] Aga sinu aukrooni vaimusilmil aiman ma: kasvad, Eesti, soost sooni, laste suguharuna! Lahutades laiad tiivad üle ühendatud maa, sinu lahked tuuled […]
“Muhedaid muigeid. Humoristliku kallakuga värsse”
Miks jänest ei söödud? Suur maailmasõda kui Eestimaal lakkas, meil punane valitsus kehtima hakkas. Sa kuulda sai loengust, nii igavalt pikast, et olla ei tohi meil ühtegi rikast. Kas vabrikus töötad või mulla sees songid, said vaid mõned rublad ja toidutalongid. Siis nainegi seltsimees olema pidi, siis kästi – nüüd kiiruga õnnele vidi! … Raamat […]
“Muigelsui ent tõsimeeli”
… ma oma Meele paiskan nyydki mu lugejate vandekohtu ette ning kohus olgu karm kuid mitte julm… …ma oma Meeles tänan tõesti kõiki kes tõepoolest ongi tänu väärt!
“Muld ja tuuled”
Salme Raatma, sündinud 1915 Helmes, Lõuna-Eestis talupidaja tütrena. Õppis Helme algkoolis, Tõrva Gümnaasiumis ja 1933-1938 Tartu Ülikoolis (kunstiajalugu, kirjandust, etnograafiat); töötas õpingute kõrval Eesti Rahvamuuseumis 1936-1938. Abiellus pastor Herbert A. Rosensteiniga ja asus elama Noarootsi 1938. Sealt siirdus Saksamaale 1939 ja Saksast Soome 1964, Turgu, kuhu abikaasa sai saksa kogudes õpetajaks ja meremeestekodu juhatajaks. Praegune […]
“Murdeajastu”
Ärge häbenege olla noored ka veel siis, kui turjal elukoorem. Ärge püüdke endale soliidsust – iseenesest see külge liibub nagu sammal seismajäänud kivil, millest vilistades möödub poisterivi.
“Mureliku suuga. Sädemed tuhas. Ääremail”
Raamat koondab eesti luule suurkuju Marie Underi (1883-1980) kõik kolmes viimases kogus (1942, 1954, 1963) avaldatud luuletused.
“Musta katte varjus”
Raamatu aluseks on kirjaniku isiklikud tähelepanekud, kellel paljudes välisriikides viibides oli võimalus erinevate sionistlike organisatsioonide tegevusega vahetult tutvuda. Kirjanik näitab sionistide meetodeid ja võtteid võitluses noorte hingede eest, paljastab nende poliitilist mimikrit. Taskuformaat
“Müüdid mülka põhja kadund maast”
Ivar Grünthali teine kogu luuletusi Kaas ja illustratsioon Olev Mikiverilt Ivar Grünthali “Müüdid mülka põhja kadund maast” on trükitud 150 nummerdatud ja autori poolt signeeritud eksemplari Soome armee Eesti vabatahtlike rügemendi JR/200 võitlejaile. Eksemplari nr. 115
“Nägemata ilmad”
“Nägemata ilmad” on unenäoraamat. Mitte selles mõttes, et see seletaks unenägusid ja mitte selles mõttes, et see räägiks unenägudest, ehkki paar tükki neist on siia jõudnud küll. See on unenäoraamat, sest see on unes nähtud raamat. Kaks korda unes nähtud raamat.
