“Tants aurukatla ümber”
“Tants aurukatla ümber” on Mats Traadi kui romaanikirjaniku esinduslikumaid teoseid. Romaan käsitleb eesti taluelu XX sajandi algusest keskpaigani. Suursündmuseks on aurukatla jõudmine eesti külla, mis toob endaga kaasa tapva kehalise töö järkjärgulise taandumise. See teos on tugevasti ja sügavalt seotud talupojaromaani traditsioonidega.
“Tants hämarusse”
Taevas on vihmadega puhtaks pestud, hõõgub soojas roosakassinises. Must-kollased lipud, vimplid ja plagud lehvivad rõõmsas tuules. Kuldnokaparved siblivad müüri taga aedades, kirikuhakid käratsevad jultunult katustel. Issanda õnnistav käsi on linna kohal, jutlustavad papid. Tema Kõrgeausus, linna lääniisand peapiiskop Martin – rahva hulgas Paks-Mardikas kutsutud – suvatseb linna läbireisil külastada ning linna müürida vahel öö puhata. […]
“Tantsud Mozarti saatel”
…Ta ärkab sama järsult, kui oli uinunud, võimalik, et ta magas ainult vähesed minutid, kuid nüüd on täiesti virge, kuuleb naise sammude astumist, kuigi põrandavaip summutab need peaaegu olematuks; ta võiks end pöörata, tõusta istuma, naeratades tervitada, ennetada naise sõnadevoolu ja jutustada vaimustatult oma rännakutest, aga ta lamab endist viisi suletud silmadega, nägu pooleldi vastu […]
“Tapjad”
Tartu Riikliku Ülikooli üliõpilaselu, kursuse juhendajaks üle Eesti kuulus soome-ugri akadeemik. Kartulinopp kolhoosis, eksamid. Ning Hiljem Tallinnas televisiooni- ja luuletoimetamismaailm. Kas kriminaalromaan? Enigmaromaan kindlasti, mõistatamist jätkub ilmselt viimase leheküljeni. Esimene tapja on terasel lugejal ehk aimatav, teine vaevalt. Helgest ja ausast inimesest saab mõrvar. Kas ta jääb helgeks ja ausaks? Seda peab lugeja otsustama.
“Tare poole tõttaja I”
Siin need lõpuks olidki – igatsetud vesiroosid! Laiade roheliste lehtede vahel valendas kogu veepind neitsilike puhasvalgete õitega. Kõik vaikisid. Vaatepilt oli nii lummav, et tundeline Eeda suurivaevu pisaraid tagasi hoidis. Just seda oli ta aastaid igatsenud veel kord kogeda. Taas oli siin kõik nagu lapsepõlves: järve tume pehme vesi, loodushääled- ja lõhnad, tasa loksuv paat, […]
“Tarzani seiklused Tallinnas”
Me sarnaneme vesikarika nimeliste taimedega. Nii nagu nemad hõljuvad vabalt vees, kuhu kinnituvad nende juured ning õõtsuvad seal siia ja sinna, nii ka meie oleme nagu atmosfääritaimed ning meie juured kinnituvad õhku, on sellega ühises liikumises, kulgedes kord siia, kord sinna. – Hippokrates Igal pool ja alati jääb inimene inimeseks ega ole sest ajast oma […]
“Tasuja. Villu võitlused”
Aastasadade kuristik haigutab meie ja selle aja vahel, milles siin räägitavad juhtumused on sündinud. Selle pika aja sees on meie maal, niisama kui mujal maailmas, palju vanu asju igaviku rüppe vajunud, kust neid kellegi muinasaegade tagasisoovija õhkamine enam välja ei meelita; uusi olusid, kuigi mitte kõigiti paremaid, on lugemata arvul tekkinud. Üleüldse on maailma muutlik […]
“Tasuja”
Jüriöö ülestõus 1343 ja sellele paari aasta kestel järgnenud sündmused, milles eestlased tegid katse tõusta üles Saksa ja Taani feodaalide võimu vastu, on üks tuntumaid episoode Eesti keskaegses ajaloos. Ning Eduard Bornhöhe jutustus “Tasuja” on omakorda selle sündmuse vaieldamatult kõige tuntum ilukirjanduslik kajastus. Bornöhe “Tasuja” kuulub eesti kirjanduse populaarseimate raamatute hulka, tõenäoliselt on ta eesti […]
“Tasuja”
Jüriöö ülestõus 1343 ja sellele paari aasta kestel järgnenud sündmused, milles eestlased tegid katse tõusta üles Saksa ja Taani feodaalide võimu vastu, on üks tuntumaid episoode Eesti keskaegses ajaloos. Ning Eduard Bornhöhe jutustus “Tasuja” on omakorda selle sündmuse vaieldamatult kõige tuntum ilukirjanduslik kajastus. Bornöhe “Tasuja” kuulub eesti kirjanduse populaarseimate raamatute hulka, tõenäoliselt on ta eesti […]
“Tavaline perekond”
Angela elu ei alga just kõige paremini. Ta pere on maailmasõja keerises üsna korralikult laiali pillutanud ning juba rahulikumal ajal, tüdruku sündides, ei ole arstid sugugi kindlad, kas sest lapsest elulooma saab. Aga saab, ja ehkki füüsiliselt pisut väeti, kasvab temast väga terane laps. Ent juba teismeeas tuleb ta ellu ootamatu pööre. Tuule Linnu seitsmes […]
“Tee isa juurde”
“Ma kavatsen lähemal ajal abielluda, Jürgen.” Viimaks ometi! pidin juba rõõmsalt hüüatama, aga teades, et Sten ei hinda tundepuhanguid kuigi kõrgelt, talitsesin ennast ja vastasin: “Jääb üle ainult õnne soovida.” “Aitäh.” Paistis, et jätkamine valmistab talle millegipärast raskusi, vaatasin teda üllatunult. Mis tal veel hinge taga on? Ta ei murra ju ometi pead selle üle, […]
“Tee ja tõde”
Reed Morn, kodanikunimega Frieda Johanna Drewerk (1898-1978) tuli kirjandusse kirjastuse Loodus 1927. aasta romaanivõistluse kaudu, kus tema psühholoogiline romaan “Andekas parasiit” võistles esikoha pärast August Jakobsoni naturalistliku “Vaeste-Patuste aleviga” ja jäi napilt II kohale. Psühholoogiline käsitluslaad on omane ka järgmistele Reed Morni teostele, millest väljapaistvaimaks peetakse Torontos 1956. aastal ilmunud romaani “Tee ja tõde”. Romaan […]
“Tee ja tõde”
Ester tuleb koolist. Ta tuleb täna pisut hiljemini tavalisest, sest koolis oli veel teha üks töö varstise näituse jaoks. Ester joonistab musta tushiga ja kirjutab shrifte värvilistele paberitele rondoo- ja muude sulgedega. Tähti ta kaunistab igasuguste joontega. Joonistmine annab talle teatud rahuldust, nagu nõiuks ta osakese maailmast paberile oma käe abil. Must tushs maalib valgele […]
“Tee tagasi”
Haige kohendas end paremini istuma ja puuris pilgu sängi ees istuva arsti väsinud näkku. “Doktor Urm, te teate väga hästi, et mul ei ole veel enam mingit lootust. Miks te püüate seda ikka veel minu eest varajata?” Arst tundis end ebamugavalt selle läbitungiva pilgu ees, mis teda kaua ja kangekaelselt fikseeris. Ta kohmakas kogu tundus […]
“Teed ja ristteed”
Üks vanamoeline jutuahel. Sisukord: Väekargajad; Vanaisa; Mets; Kivi; Vabanemine; Viha; Meeletus; Juula; Mässaja; Komissar. Taskuformaat.
“Teekond läbi öö. III osa”
Meri oli nii rahulik ja vaikne, et vaata ja silita käega veepinda nagu magava lapse pead. Kahju vaid, et laevalagi on kõrgel ja käsi lühike, nii et nad üksteist ei leia. Veel öösel loksutasid kergemad lained vastu laevaseinu, kuid enne hommikut väsisid viimasedki ära ja rahunesid. Et olgu nii, mis me ikka rassime ja tormame […]
“Teekond läbi öö. Neljas osa”
Kui läksime lahku ja surusime kuumalt üksteise kätt, andis ta mulle kaasa oma südame ja ütles – hoia seda. Nüüd kiusab mind vahel seesugune mõte, et kui kord jälle kohtan toda sõpra, kes andis mulle hoiule nii tulikalli eseme, ütleme, kas homme, tunahomme või veel mõne kaguema päeva pärast, kas ta siis ei hakka kohe […]
“Tegevusraadius”
Oma kolmandas jutukogus analüüsib autor tegelaste alateadvusse süüvides indiviidi nihestunud suhteid ümbritsevaga.
“Tegu ja tagajärg”
Südamega kirjutatud lood elust enesest – ei saa neid kusagilt mujalt maha viksida kui vaid omas hinges kõigile kaasa tundes ja kõigega kaasa elades. Nii on. Nii on see inimese lugu. Ja autor, Kuusealune, on ise ju pime, aga seda avatum on hing. Loe ka artiklit Haapsalu linnalehelt (http://www.haapsalu.ee/index.php?lk=85&show=1518). Raamat oli 2009. aasta Betti Alveri […]
“Teine elu”
Kas õigus puhtalt lehelt alustada on igaühe põhiõigus või saavad teise võimaluse ainult väljavalitud? Noorteromaan jutustab kahe õe, Mai-Liisi ja Mari-Anni esimesest armumistest näiliselt täiesti erinevatesse inimestesse: üks on tõeline härrasmees, kes toob kingitusi ja viib restorani, teine elab raju elu ja varjab suurt saladust. Peadpööritavad sündmused ei lase lugejal kuni lõpuni aimata, kes on […]
