“Ellujäämine”
Ma olin su valge vari. Kõik tunded mus halvas uim. Ma olin sind leinav vari, kõige elava suhtes tuim. Meel oli mul päris nõder – see õnnetu “happy end” … Must vari, mu nukker õde, ja meie mustvalge vend – me olime kivikandjad ja juhatasime teed, su mullaleäraandjad, su reetjad — nojah, just need. …
“Elu algab täna”
2002. aasta romaanivõistlusel äramärgitud töö Ta on tavaline poiss, kõrgharidus lõpetamisel, karjääripotensiaaliga töökoht kätte võideldud ning ideaalne tüdruksõber liigagi lihtsalt olemas. Kõik läheb plaanipäraselt seni, kui selgub, et mitte miski tema igapäevaelus pole tõeline. Kool lõpeb eksamatrikuleerimisega, kilemüümine pole tulevik ja selgeks saab ka tõsiasi, et ükski girlfriend ei kesta igavesti. Tuleb välja, et rutiin, […]
“Elu aseaine”
“Elu aseaine” autor Paul Viiding (1904-1962) kirjutab enda poolt hinnatud ja korduvalt ette loetud luuletuses: “Õhtuks olgu mul aegsasti selge / maailm ja mis seal sees.” Filosoofiline arutlemine maailma asjade üle oli nende värsside kirjutajale tõesti omane. See oli tema lemmiktegevus. Võimet mõtelda pidas Paul Viiding elu suurimaks hüveks. Kirjanduslike, sotsiaalsete ja filosoofiliste probleemidega oskas […]
“Elu edeneb”
Kolga uus romaan jätkab möödunud aastal ilmunud “Vallavanema pärandustombust” tuntud tegelaste ja sündmuste kujutust vabariigi 30-ndate aastate keskpaiku. Kriisiaastate järele toimub nobe majanduslik ja ühiskondlik stabiliseerumine. Uue poliitilise tegurina tõuseb esile Isamaaliit, aga ka vapsid lasevad endast veel kuulda. Kolk jutustab inimestest ja sündmustest kergelt humoristlikult, üledramatiseerimata kujul. Romaani vaateväli piirdub jatkuvasti ühe Lõuna-Eesti maakoha […]
“Elu heitlik liblikalend”
Virve Soovik-Uuetoa lüürikat iseloomustab autori romantiline maailmanägemine. Poetessi luule on allikselge, tunnetuslik elupeegeldus isikupärases vabalt varieeruvas uusromantilise värsikäsitluses. See on lihtsate elamuste poeesia, nähtud südame silmade läbi. Loodusluules on siirast tunnetust, ühtesulamist loodusega, mis puudutab hinge. Mõtteluulele lisab münti vahetu elukogemus. Ajalaulud on kirjutatud missioonitundega. Autori esimeste luulekogule laulva revolutsiooni aegne eufooria ja optimism on […]
“Elu keskpäev”
Noorus toitub unistustest. Vanadus lepib lohutusega. Ent millest ammutab oma jõudu elu keskpäev? Näib, nagu ei vajakski inimene selles eas välist tuge, nagu oleks see tema elu ainus ajajärk, kus ta end tõesti tunneb iseenda jumalana, nii et iga tema mõtet ja tegu ümbritseb pühalik nimbus. Nietzsche on hüüdnudki kord: “O, Lebensmittag, feierliche Zeit!” Ja […]
“Elu mõttetusest”
Sissejuhatus Märkmeid Pettunud inimeste külast See on lihtsalt selline nimi – Pettunud inimeste küla. Tegelikult pole see mingi küla, pigem linnriik, ja ka inimesed siin pole pettunud, vastupidi, nad on siia tulnud suurte unelmatega, vastupidi, nad on siia tulnud suurte unelmatega, lootuses, et nüüd kõik muutub, kõik õnnestub, algab uus ja parem elu. Oma nime […]
“Elu on ilus”
Romaan. Ta kuues laps oli määratud sündima just jõulu eel, aasta pimedaimal päeval, mil öö lebas üle linna kakskümmend tundi ja pakane oli nii kõva, et pani hinge kinni. /—/ (puuduvad paberkaaned)
“Elu õpilane” I-II köide. 2 raamatut”
Autori peateos on romaan “Elu õpilane I–II” (Toronto Orto 1954–1956), mille algusosa näitab masendavates värvides naturalistliku fotograafilisusega mõisatööliste elu XX sajandi esimestel kümnenditel. Peategelane on isatu ja ema poolt vaevu sallitud tütar, kelle eluvõitlused jätkuvad II osas tööpuudusest ahistatud linnas.
“Elu planeedil Maa”
Oli möödunud kümme Umarani aastat minu ekspeditsioonist planeedile Maa. Aeg ei olnud kustutanud minu kiindumust sellesse imepäraselt kaunisse planeeti, selle inimestesse, kes lakkamatult püüdlesid elus edasi, kuid ikka ja jälle komistasid ebaõnnestumistele, ekslesid ja põrkusid raskustele. Olin planeedi Maa inimühiskonna elukorralduse tundmaõppimises saavutanud märgatavat edu. Samas aga tundsin, et minu teadmised on pinnapealsed ja ainult […]
“Elu võimalikkusest kosmoses”
«Elu võimalikkusest kosmoses» kuulub Mati Undi varase loomingu hulka, ent juba selles teoses võib märgata hiljem autorile nii iseloomulikuks saanud elemente, nagu võõristus ja argimütoloogiad. Teemadeks armastuseotsing, oskamatus elada ning küsimused selle kõige olulisusest universumi skaalal. (Raamat on mahakantud raamatukogu raamat)
“Elu, ma räägin ju sinuga”
Loodan … Loodan, et mu kõikide päevade päike pole veel loojund. Usun, et mu kõikide aegade rõõmud pole veel lõppenud …
“Eluaegne”
Prantsuse pesu müügiga oma äriedule aluse pannud Nils-Kaspar Koppel on noorukieas läbi elanud seksuaalse vapustuse, mis jätab jälje kogu ta elule. Aasta-aastalt võtavad erutavad kujutlused tema üle järjest enam võimust ja tahtmine oma fantaasiaid ka reaalsuses kogeda muutub üha painavamaks. Ainus naine, keda ta siiralt armastab, kannab endas paraku veelgi valusamat saladust. Kas puhtad tunded […]
“Elukäänakud”
Noored mehed, kuid vanad sõbrad Kaarel, Ahto ja Tarmo sukelduvad kinnisvaraturu kuumaks muutudes sellesse kohe ning põhjalikult. Äri edenedes kasvavad aga ka panused ja peagi tekib nende vahel konkurents, hõõrumine, ning lugu hakkab tegema aina äkilisemaid käänakuid.
“Elurada”
Luulevalimik. Koostanud Artur Adson. Minu valu – Minu valul on mustad silmad, silmad kui tule sees säravad; minu valul on ruuged juuksed siidina salkudes lokkajad. Minu valu on sirge ja sale ilma pääl ilusam iluke … Võõra vastu ta lõpmata lahke, otsata vali ta minule. Oh kui hästi tantsib mu valu, tantsib tormates hõlmasse, tantsib […]
“Elus enesetapja”
“Elus enesetapja” sisaldab ühe romaani ja sellega liituva novelli, kaks jutustust ning ühe näidendi, mis on kirjutatud suure sisemise lustiga ning sooviga haarata lugejat kaasa mängu nimega Kirjandus. Lugude tegevus toimub autori lemmikkajas, 60-70ndail, tegevuspaigaks Eesti väikelinn, kuid ka Pariis, Peruu ja Moskva.
“Elutegevuses”
Uus köide mälestusi Helmi Mäelolt viib meid iseseisvusaja aatelise tegevuse kihavasse ellu. Palju tähelepanu saavutanud lapse- ja koolipõlve kujutava mälestusteose “Talutütar” järele on see nagu uus aste eesti ühiskonna üldkujutuses. Siin esitatakse seda sugupõlve, kes oma parimail eluaastail vaba kodumaa ülesehitustöösse andus ning keda autor ühtlasi peab eesti rahva jätkuvuse ahelas selle kõige õnnelikumaks osaks. […]
