“Gratis”
Psühholoog Inga Velmer on kutsutud Viini ülikooli teaduslikule konverentsile, kus ta kohtub väliseestlaste järeltulija aatomifüüsik Ingmar Intsiga, kes on küll teadlasena karjääri teinud, kuid pole oma eluga põrmugi rahul. Vastsete tuttavate vahel tekib tõmme… Kuid Inga ei rahuldu Viini abielumehe kohmakate õnnepüüdlustega ning otsib üles oma vana armastuse Sergei Sakarovi, Moskva kosmosekeskuse tippspetsialisti, kelle elus […]
“Gulliveri käekõrval”
Ilmar Külveti elu- ja loomingulugu sarnaneb üsna paljus mitmete teiste väliseesti kirjanike saatuseteedega, ent on samal ajal ometigi silmahakkavalt omanäoline, isepäine ja kordumatu. Ta on sündinud 21. novembril 1920 Keilas. Lõpetas 1938 Gustav Adolfi Reaalgümnaasiumi ning on töötanud seejärel mitmel pool ja mitmetes toimetustes ajakirjanikuna. Ilmar Külveti ajakirjanduslik tegevus Eestis algas omaaegse “Rahvalehe” kaastöölisena. Koosseisuliseks […]
“Häkkerijaht”
Tempokas põnevusromaan Eesti ja Vene eriteenistuste võidujooksust. Hämara taustaga tellimustöö kallal nokitsedes saab IT-mees Janek hoiatussõnumi. Ta põgeneb, kuid juba on hilja: välja on kuulutatud häkkerijaht, tema ärikaaslane tapetakse ja vaid mõned tunnid hiljem leiab Janek end oma sõbra mõrva peamise kahtlusalusena. Pääsemiseks peab Janek leidma viimase töö tellija ja välja selgitama, miks talle mälupulga […]
“Hallide mägede maa”
Aino Thoeni uus romaan viib meid seekord Belgiasse – söekaevanduste ja hallide tuhamägede maale. See on äärmiselt kaasakiskuv, mida kirjanik realistlikult kujutab. Puubarakkides ja sügaval maa all kihab omapärane elu, desillusioneeritud, kuid ometi lootusrikas ja näljaselt uue alguse järele sirutuv. Need on rasked katsumused, mis selles karmis ümbruses asetatakse usu, sõpruse, aususe ja mitte vähem […]
“Härgamisi”
Romaan käsitleb eesti talurahva saatust Saksa okupatsiooni lõpul ja sõjajärgseil aastail kuni kolhooside loomiseni Eestimaal. Sündmusi ühendavaks lüliks on “ei jõuka ega vaese” talupoja Esko Sõmera elukäik, mis sümboliseerib suure hulga eesti talurahva ellusuhtumist ja vaateid sel pöördelisel ajal. Küllalt paljule käsitletud ainele on autor osanud läheneda uudsest vaatenurgast. Teos sai vabariiklikul romaanivõistlusel III auhinna.
“Härjanädalate aegu”
Servamärkmeteks, marginaalideks, kommentaarideks võiks nimetada järgnevaid tekste, üksikuid jaostükke nende kaante vahel – quasi una marginalia. Neid julgeksin ristida ka esseedeks, kui selle žanri hulka arvata vabama käega visandatud kirjatükke, arutlusi, lühiuurimusi, memuaarilise, realistliku kõlapõhjaga, autobiograafiliste sugemetega kirjutisi. Allakirjutanu kogemused ahvatlevad teda kahtlemata žanrite muutumatult igipüsimises. “Katseteks” nimetas essee-žanri looja oma esmiktoest (Essais 1580). Essee […]
“Hauad põlismetsas”
Mälestusi suure depressiooni ajast Kanadas. Rong peatus järsu nõksatusega ja samas kisti lahti tühja kaubavaguni uks, kuhu mina ja mu reisikaaslased, kaks noormeest end olime peitnud, ning raudteeametniku vormimütsi kandev pea pistis end avausest sisse. /—/ (paberkaaned kulunud)
“Hea ja kurja tundmise puu”
Kui Mirjam kuuleb oma mehelt, et too läheb tema ja nende tütre juurest lihtsalt ära, ei oska ta esiotsa midagi arvata, see uudis tuleb talle selleks liiga äkki. Ometi on selge, et nii ongi ja edaspidi tuleb tal hakkama saada üksi. Ehkki see ei tähenda terve tema senise elu kokkuvarisemist ja hirmsat kitsikust, tähendab see […]
“Hea sadam”
“Hea sadam” lõpetab Mälgu rannatriloogia, kuhu kuuluvad veel “Õitsev meri” (1935) ja “Taeva palge all” (1937). Romaani tegevus leiab aset 20. sajandi alguses Lääne-Eesti saarel kalurikülas kahe aasta vältel. Peategelaseks on Juulius (Jull), 14-aastane vaeslaps, kelle võtab enda hooldada kalur Taavi, Kipri talu hea südame, kuid alkoholilembene peremees. Jull hakkab Taavi käe all õppima kalapidamist […]
“Heade aegade lõpp”
Novellikogusse „Heade aegade lõpp” kuulub seitse lugu. Neist nelja tegevustik toimub Hollandis, ülejäänuil Eestis. Asukohast sõltumatult keskenduvad lood inimese siseilma peegeldustele, mis viivad tegelaste elukäänakuteni heas või halvas. Teemade seast leiab ootamatu sõpruse, armastuse mitu tahku, kättemaksu lapsepõlves toimunu eest, oma ammuste soovide elustamise ja andekuse, mis ei pääse vabalt voolama. Side loodusega on sündmuste […]
“Helleri hind”
Helleri hind» on lugu inimeste eneseotsingutest. Loo keskmes on seltskond, kes pakub inimestele vaimset juhatust. Ent kas tegu on siira sooviga aidata inimesi hingelisel ärkamisel või on see lihtsalt äriplaan? Kus lõpeb filosoofia ja algavad karmid võimumängud inimeste tahte endale allutamiseks? Katrin Oja on varem avaldanud raamatu «Muusa» (2012).
“Helmandi silmus”
Eesti kompanii kammib läbi viimaseid majapidamisi enne elutut Bowri kivikõrbe baasist umbes kaheksa kilomeetrit põhja pool. Öösel valves olnud luureohvitser Tanel Liivak jääb maja hoovis müüri äärde tukkuma. Kui ta ärkab, pole sõdurite ega soomukite hääli kuulda. Mehe kõige suur hirm on teoks saanud ‒ ta on omadest maha jäänud. Liivak peab leidma viisi, kuidas […]
“Hetked ja aastad”
Minu elu lugu siin kirjapanduna on mitmeharuline. See on memme lugu lapselastele, kuidas elati ja mis juhtus enne neid. Kes olid ja mida tegid nende vanavanemad. Et neil oleks võimalik leida vastuseid küsimustele, mis neil kunagi tõenäoliselt tekivad. See on ka lugu lasertehnikast TPIs. Ei olegi vist teist inimest, kes seda algusest lõpuni teaks-mäletaks. Siit […]
“Hiiglane”
Romaan (Giant, 1952), millest Hollywood väntas 1956. aastal filmi. Sel märtsikuu päeval tohutu vasekarva taevas, millele alati oli puistatud lennukite hõbedast sädelust, möirgas ja hiilgas taevasest liiklusest. Kuigi need hiiglased näisid vastu hõõguvat taevast kurjakuulutavaina, ei olnud neid tiibadega mammuteis midagi sõjakat. Need olid vaid erasõidukid, mis vedasid nägusaid väikesi alligaatorinahast juveelikarbikesi ja imetaolisi kleite […]
“Hiired tuules”
Mihkel Muti 1982. aastal ilmunud romaan “Hiired tuules” jõudis kohe eesti kirjanduse klassikasse. Oma esikromaanis jätkab varem novellistina tuntuks saanud autor tänapäeva eesti intelligentsi läbivalgustamist talle omases iroonilisgroteskses laadis. Intelligendiromaanide loojana pole Mihkel Mutile eesti krjanduses võrdset. Kirjaniku teiseks tugevaks küljeks on peetud teksti sundimatut kergust ja tegelaste kõne lutsulikku värvikust. Neid tugevaid külgi saab […]
“Hilinenud söömaaeg”
Jutustusi. Sisukord: Ühe suli elulugu. Eeva Sauluse okkaline rada. Sõiduauto nr 719 ehk Taaniel Sangerneebo uus õnneaeg. Pojad. Headuse võit. Kolm aumeest. Masside ärataja. Härra abiõpetaja uus nägu. Hea hingekarjane. Mark Loorensoni viimne võitlus. Koduigatsus. Joosep ja Maria. Pärt Tiituse eksitus. Hilinenud söömaaeg. Kaks sõpra. Hirm. Elumehed. Tänamatus. Siimon kaotab kihlveo. Isa ja pojad. Karm […]
“Hinge pealt ära”
Ma ei ole kunagi ühtegi väljakutset otsinud. Kuid kõik mis on minu juurde tulnud, olen ma vastu võtnud. Kõik tähed siin on inimestele, kes mind on armastanud. Teid on palju. Mina armastan teid kõiki. Te olete mind välja kutsunud. Ja mina olen alati tulnud. Ja tulen edaspidi ka.
“Hingede helin”
“Armutee on pikk ja pime nagu kotist läbi mine” lauldi ringmängus. Seda pikka ja pimedat teed nad lugudes käivad. Seitsmeaastase Matu meelest on armastus keeruline asi. Aga kümnene Emmi on armastuse pärast valmis “hulle tempe” tegema. Keskealisele ehitusmeistrile on nii ihuarm, eluarm kui hingearm juba minevik. “Piksevardas” on noorukite arm ja tusk segamini. “Armu tee” […]
“Hingede öö”
Keeruka struktuuri ja mitme tähendustasandiga romaan on eelkõige sügava kriisiseisundi analüüs. Kordub eneseolemasolu ja eluõiguse pideva tõestamise motiiv. “Muusika kostis nüüd juba üsna selgesti, sest ka järgmine uks otse saali oli lahti. Sealt tuli ka see hele valgus, mis oli paistnud tänavale, sest muidu oli eesruum üsna hämaralt valgustatud. Tükk, mida mängiti, oli mingi klaverikontsert, […]
“Hingedeaeg”
Romaan orvuks jäänud ja võõraste juures üles kasvanud tütarlapsest, kes hakkab otsima oma ema ja isa jälgi. Teos näitab, kui tähtsad on inimese elus põlvkondade sidemed, mineviku ja oma eelkäijate tundmine.
