“Rongatare”
Alasaare talu asub Laidaru, ühe suurema ja jõukama Lõuna-Eesti kihelkonna keskosas, suure maantee ääres ja ainult kilomeetri kirikust. Talu kuulub Kivide suguvõsale. Selle ostis üheksateistkümnenda sajandi keskpaiku päriseks Juhan Kivi, tugev ja turjakas mees, kes omandas sellal mitte üksi Alasaare, kus ta vanemad põliselt olid töötanud, vaid ka kaks naabertalu – Mäesaare ja Rassi. Sajandite […]
“Saatusi ja saavutusi”
1970. a. suvel avanes mul võimalus ajakirjanikuna külastada Eestit, et koguda materjali kavatsetava raamatu jaoks. Kahe reportaažireisi kestel anti mulle luba usutleda kõiki isikuid, ka nn. võimukandjaid, kelle poole ma soovisin pöörduda. Ainsaks erandiks oli Eesti “tugev mees” Johannes Käbin – ainsa lubatud poliitilise partei, Eestimaa Kommunistliku Partei esimene sekretär. On võimalik, et tal polnud […]
“Sammud edasi”
«Sammud edasi» on järg mälestusteosele «Võõrsil», jätkudes sealt, kuhu eelmise raamatu käsitlus peatuma jäi, kuni aastani 1973. Raamatus käsitletakse muuhulgas ka Eesti Päevade muljeid Kanadas ja järgnevat reisi Ameerika mandril. Inimeste hulk, kellega autor oma rännakutel ja tööl on kokku puutunud, tõuseb ligi poole tuhandeni. Aga autor ei möödu ka ei oma loominguprobleemidest ega meie […]
“See on see maa”
Mis see, mis pilgu ikka sinna poole viib, kust tõuseb päike igal uuel hommikul? Mis see, mis mõtte täna maani maha lööb, kui homnegi ei tõota tuua paremat? Mis töögi virildunud rõõmu koina sööb ja nähtu-kuuldu jaburate jandiks teeb? See mure, mure Sinu pärast, kodumaa! …
“Seitsmes päev”
Linus Asseri päevik …”Seitsmes päev” aga on kirjutatud tänapäevases normaalproosas ühe eestlasest literaadi poolt, kes on tulnud Lundi, et lõpetada oma uurimistööd Tallinna asutajast, Lundi peapiiskop Andreas Sunepoja elust, tegevusest, haigustest ja surmast. Kuigi ta on selle romaani peategelane, kelle käes on seitsme päeva jooksul Lundis liikudes kõik tegevusjooned, jääb ta ise seekord – peale […]
“Septembri lapsed. Hommikutunnid III”
Septembri lapsed on kolmas raamat kuueköitelisena kavandatud autobiograafilisest romaanist. Varem on selles tsüklis ilmunud Hommikutunnid (2001) ja Näod ja maskid (2003). Käesolev osa viib meid pärast Kolmanda riigi kokkuvarisemist Holtsee külakesse Schleswig-Holsteinis ja kaheksa kuud hiljem lähedal asuvasse eesti DP-laagrisse Eckernfördes (1945-1947). (Tegemist on mahakantud raamatukogu raamat)
“Sest ümmargusest maailmast”
Läbielatu, nähtu ja kuuldu põhjal kirja pannud Gustav Ränk. Mälestusteraamat, nagu käesolev teos tahab olla, ei vajaks õieti mingit saatesõna, sest oodatakse ju, et seal esitatud seigad ja sündmused peaksid rääkima iseenda eest. Kuid siin seisangi nüüd küsimuse ees, kas see, mis järgnevail lehekülgedel lugeda, on niiväga endastmõistetav. Memuaarkirjandus on juba kord väga ebamääraste piiridega, […]
“Sõna sai teoks”
– Kuis igatsen uppuda su tumedate silmade sügavusse… Raamat langeb lõdvast peost liiva. Inari pilk libiseb liivaluite servast üle, värskesse suvehommikusse. Mõte luuletaja sõnadega lennus, otsimas, ons kellelgi ta sõpradest selliseid silmi, lööb Inari naeratades käega. Oh lihtsameelsust! Kuidas saaksin luulet ühendada tegelikkusega! – Ema, Ninno tahab juua. Päikeses pudedaks tahenenud düüni seravle ilmub hele […]
“Soovimata külalised”
Pagulaspõlve mälestusi Saksast ja Taanist. Ma ei võinud kuidagi sellele tulla, et nemadki on “Warthelandi” pardal: õieti ei olnud ma vist palju aastaid neile üldse mõelnudki, nüüd aga tulid nad mõlemad mulle ootamatult laeva peatekil vastu. “Tere, meistrihärra!” hüüdsin. “Vabandage, kas -“ Aga ma jätsin lause kohe nagu ehmunult pooleli, ja see oli hästi tehtud, […]
“Südamel on omad mõtted” I osa
Maailm säras, õitses ning lõhnas. Oli kevad. Õisi oli palju kiriku ümber kasvavatel puudel. Õisi oli palju raputatud ka teele, mida mööda sammus pruutpaar orelihelide saatel kiriku altari juurde. Pruutpaari ees hõljus kaks umbes kümneaastast tüdrukut valgetes õhulistes kleitides, suured lillekorvid käes, just nagu pilvedest tulnud inglikesed. Altari ees jäid tüdrukud seisma, üks pruudi ja […]
“Südamik. Valik luuletusi ja ballaade 1917-1957”
Sõna saab luuleks ainult siis, kui ta on seesmise helina kant. Ainult siis, kui sellest sisimast võngutusest võrsuv elamus luuakse ümber kehtivaks võrdkujuks. Ainult siis, kui tollest sügavhaardelisest värinast sündinud väljendus ülendatakse stiiliks. Siinjuures võivad tehnika ja kujustus tähendada kahte, mitmeti erinevat talitlust. Tehnik (=sõnastuse pealispinna ja tema ruumala korrastaja) – koostab, kujustaja aga – […]
“Sulajää”
“Jää see on koopad, kus inimesed elavad,” arvab Raimond Kolga uue romaani naispeategelane Meeri. See noor koolipreili on nimelt “moraalsetel põhjustel” sunnitud abielluma pisut veidriku taluperemehe Tsoburgaga, kelle elu omaltpoolt nagu liigukski kogu aeg jää ja sula piiril. Selles iseseisvuse ajal Lõuna-Eestis mänguvas talu- abielu-romaanis on jääl mitmekordne tähendus, tegelik ja sümboolne, kus meelitav-petlik sulajää […]
“Suletud sadam”
Valev Roone ärkas poolunest, kui rong peatus järsu nõksuga. Külma ja pimedat vagunit täitis rahutu hingamine, mis ebarütmiliselt paisus ja hajus. Pudenes üksikuid uniseid sõnu. Vastasseinas hakkas keegi köhima üsna kõvasti, mitte just vajadusest, vaid et teisi poisse äratada. See oli Neeme Üksi, nimetatud Nöpsikuks, sest ta oli nii väike ja kleenukene, pisemaid poisse lennuväe […]
“Sulid ja võmmid – kriminaallood tõsielust”
Nooruk tumedas nahkjakis seisis, pöial püsti, teeserval, kohver näpus, kui ümber teekäänu tulles mu autotuled talle otse peale langesid. Panin pidureid ja auto krigises seisma. “Hei, teie seal!” “Jajah – konstaabel?” “Kuhu teekond läheb?” Tal oli tõmmu näonahk, kergelt krullis põskhabemehakatised ja lõuaots nõudis ka pisut raseerimist. Võib-olla umbes kaheksateist vana. Cowboy-tüüpi kübara alt langesid […]
“Sündmusteta suvi”
Kõik on valmis pandud verandale: valge paber, millel päike helgib silmipimestavalt, tint ja kuivatuspaber ja sulg. Tindiku klaasist külge mööda jooksevad helkide harvad joad, vastupeegeldused järve virvendusest. Muudkui alusta, muudkui hakka kirjanikuks. Ei olegi ju küll suurt kevadet veel, aga küllalt selleks mulle, et hoogu võtta. Vaata, lendaski mööda kollane liblikas. Ega tal midagi õietaolist […]
“Surmatrummid ja pajupill”
Ülestähendusi Tartust Issanda aastal 1704. H. Salu käesolev ajalooline romaan käsitleb Tartu traagilist hävingut Põhjasõja ajal, vaadatuna ühe tolleaegse tuntud kirjamehe, Käsu Hansu silma läbi. Oma päevikus jutustab ta enda isikliku armastusromaani kõrval kõigest, mida ta põgenikuna tol ajal Tartus läbi elas. Sel ajal kui ümberringi põrisevad surmatrummid, heliseb ta allasurutud armastus õrna, lüürilise pajupillina. […]
“Süteoja”
Romaan Süteoja on metsatalu kaugel tagamaadel. Ja raamat kõneleb Süteoja noorest perepojast Mattiasest. See on teos noorusest, karmist aga siiski romantilisest. See kõneleb suureks sirgumise vaevadest, igatsustest ja heitlustest nooruse südamepõhjas. Igatsusest kaugematele ja avaramatele aladele, igatsusest linna ja selle tulede alla – ning pettumusest selles. Teoses helendab esimene armastus, mis jätab südamesse igaveseks oma […]
“Suupill ja 500 tuubat”
Ilmar Külvet, tuntud näitekirjanikuna ja aktuaalsete pagulasprobleemide käsitlejana, on kirjutanud romaani noorest poisist, kes satub sõja keerisesse ja on sunnitud viibima pagulasena mitmes riigis. Autor kirjutab oma kangelase eluprobleemidest ja situatsioonidest, kuhu ta satub, ja vormib tema üldisest eluhoiakust saatuse, mis väga mitmeti erineb traditsiooniline “andeka, idealistliku noormehe” omast. Autor on võimeline looma atmosfääri üksikute […]
“Suur heitlus”
Mälestusi rahvusväeosade ajast ja vabadussõjast. /—/ Et ma olin suurema osa Vabadussõja ajast Soomusrongide diviisi staabis, olles diviisi ülema abi, siis keskuses oli võimalik saada ülevaade kogu sõja käigust. Teos on koostatud isiklikkude mälestuste, päevaraamatute, dokumentide ja Vabadussõja Ajaloo Komitee materjalide alusel. Et Vabadussõda ja iseseisvus olid I maailmasõja otsene tulemus, siis oli oluline tähtsus […]
“Suvekodumaa”
“Suvekodumaa” novellid on Livia Orase (s.o autori tegelik nimi) oma sõnade järgi kirjutatud umbes 18 aasta jooksul. Niminovell on pühendatud emale, sest selle tegevuskoht on äratuntavalt ema lapsepõlvekodu suur õunaaed. /—/ Ameerika-ainelised novellid peegeldavad suuremal või vähemal määral kirjaniku oma kogemusi Florida ülikoolilinnas Gainesvilles: pika subtroopilise suve kuumus, hirmutavad äikesetormid, küsimus, kuidas elada terava neegriprobleemiga […]
