“Väikemees, miks nutad?”
Novelle ja jutustusi. Sisukord: Mäed meil ja mujal; Asetäitja; Mõtlematu vale; Krahvinna Jefrosinna; Demobilisatsioon; Väikemees, miks nutad?; Vähe lund; Isiklik Ustav Ülo; Võileib Reeperbahnile; Valget verd mu käest.
“Vaimud ja võimud”
Keegi ei tea öelda, kus algas too kummaline lugu, kus hargneb selle loo sündmustik ja kus ta lõpeb. Ainult et see oli kõrgmaastikul, kus mäeseljandikud jooksid rööbiti mäeseljandikega ja üksikud kaljuseinad tõusid metsikuina ja järskudena; orud nende vahel olid sügavad ja kitsad, täidetud jäiste tuultega ning alalise hämarusega. Päiksekiir pudenes siia harva nagu õnn inimese […]
“Valgete korallide tempel”
Varsti pärast mu raamatu “Mehed ja mered” I ja II osa ilmumist sain meie noorema põlve loodusteadlastelt ja vastava ala üliõpilastelt soovkirju, et edaspidiseis kirjapanekuis püüaksin nii fauna kui ka floora sektoris olla kaasaaitav selles mõttes, et nii loomade kui ta taimede nimetusi tooksin täpsemalt, mainides rööbiti teaduslikud nimed ja emakeelse nimetuse tooksin täpsemalt, mainides […]
“Valgus rahnude all”
Seitsmes kogu luuet ja lugusid Annekesele Raamatus on (tõenäoliselt) autori autogramm.
“Valitud novellid” I osa
Sisukord – Hirm, – Optant, – Maanaine, – Sõbra surm, – Mees mehe vastu, – Hüüd inimsuse poole, – Epp Pillarpardi Punjaba potitehas, – Leib ja armastus, – Rasked rakmed, – Teise eest, – Auvõlad, – Tühjas löövis Lambavaras Näpsi lorijutte: – Mustlased, – Korvitegija Siimu õnn, – Piibumeister Joobi ulaelu, – Rahapada, – Herbert […]
“Vallavanema pärandustomp”
Vana vallavanema raskustesse sattumine ja äkiline surm Kolga uues romaanis langeb ajaliselt ühte ühe olulise murdekohaga Eesti vabariigi ajaloos – vabadussõjalaste ehk vapside rahvaliikumisega ja sellele järgnenud 12. märtsi sündmustega. Peremehe kadumine kergitab üles mitte ainult pärandusküsimusi, vaid ka kadunu elust ootamatusi. Nii on Ahkuna talu loo kõrval Kolga romaan ka selle ajajärgu kujutus ühe […]
“Vallutajad”
Novelle. Sisukord: Vallutajad. Mänguisa. Karuteene. Klaaskuused. Õnnesoov Riigimarssalile. Prints piitsaga. Kasvandike mäss. Ülim õnn. Elektrilöök. Ripakil naised. Pärast lõppu. Rõõm ühest kaasmaalasest. Õega Pirita rannal. Uhkus. (üks pilt – autori oma – esilehele kleebitud. Puuduvad paberkaaned)
“Varjatud südamed”
Ülal kõrgendikul oli kivine ja paiguti kasvas siin ainult kasteheina ja palukavarsi, aga all madalikul õitses lillavärviline pajulill ja sinine kurekell sirutas end aralt metsikute vabarnapõõsaste varjust. Kõrgendiku kruusane veer õhetas kanarbikust, mis äsja õitsemist oli alustanud; mingi tundamtu väänkasv tungles rahutult kivide vahel, ja palukas ulatas kõrbema kippuval varrel punakaks tõmbuvat, kidurat vilja juhuslikule […]
“Varjud udus”
…”Kirjuta siiski! Kirjuta neile, kes on end vinnanud elu päiksepaistelisele poolele ja usuvad, et nad istuvad õnnega ühel toolil. Siis nad ehk märkavad, et nende õnn on vaid kujutelm, mida nad toidavad oma lakkamatu mangumisega, et pilv ei kataks päikest nende eest. Ära karda, kui nad tõmbavad käed rusikasse, sest rusikas on siiski rohkem väärt […]
“Varjuliste puie all”
Võrumaalt pärit Artur Adson oli kaasaegsetele sõjakas ja raske sõnaga mees, järeltulijatele veidrik, kelle suur armastus tegi armastatust Suure Luuletaja. Marie Underile pühendumisega paralleelselt kujunes Artur Adsonist iseseisev ja kandva mõjujõuga kirjanik, kelle sulest on ilmunud 33 algupärast raamatut ja kes on tõlkinud 61 teost, neist 54 teatrile. Lisaks loomingule oli ta veel tarmukas organisaator […]
“Veretasu”
Kevad, sa võlur kevad! Paned päikese taevakaarel naeratama, sead rõõmuhelinad õhus virvendama, sunnid õiepungad puudel pakatama ja külvad värvirikkaid õisi aasadele. Aga sa meelitad ka linnud laulule, mesilased mett korjama ja karjalapse hüüet huilutama. Oo, võlur kevad, sa võlurite võlur! Juba varajasel hommikul ma kogun tõusvalt päikeselt kiiri, laon neid lõputult sülle, nagu õrnu kristallklaasikesi, […]
“Verimust”
Novelle ja miniatuure Ajad muutuvad ja meie ühes nendega. See on küll väga kulunud vanasõna, kuid seda võib käesolevagi raamatu ilmumise puhul tarvitada. Muidugi kui nende ridade kirjutaja praegu need jutuained käsile võtaks, mida nendeks juttudeks on tarvitatud, kujuneksid need nii sisuliselt kui ka kunstiliselt hoopis teistsugusteks. Aga autori arvates ei oleks neil siiski mitte […]
“Viimne romantik”
Sisukord – Viimne romantik – Libahunt – Laatsarus – Barrabas – Nurjatuim roim – Punased hobused (Paberkaaned puuduvad)
“Viimne veerand veini” I&II osa. 2 raamatut
… “Ema ütleb, et eesti raamatud on kole igavad.” Juhan jäi mõttesse, siis nõustus: “Eks neid igavaidki muidugi ole, selles on su emal õigus. Aga mõned on üsna huvitavad, loe päras hea meelega, kui paremat teha pole. Meie telegrafist ja donkeyman, nemad on meil nii-öelda laeva intelligents, ütlevad, et hea raamat seda pole. Et kohe, kui […]
“Viis paari susse”
Üks Nõukogude lugu. Ei olnud veel kuigi hilja. Kell võis olla vaevalt kolme paiku pärast lõunat. Ent Lenini linn hakkas juba pimedusse vajuma. Oli ju ka detsember, lühemate päevade aastaaeg. Pealegi oli päev üldse pilvine ja tuhm ning hall videvik oli hõljunud linna kohal keskpäevalgi. Kuid see kestis, see sureva detsembripäeva agoonia, ja võttis aega, […]
“Võhruspesa”
Prosaisti, tõlkija ja kriitiku Arthur Roose (1903-1929) romaan “Võhrupesa” ilmus esmakordselt 1927. aastal ja see jäigi kirjaniku ainsaks eri raamatuna ilmunud teoseks. “Võhrupesa” on aguliromaan, mille peategelaseks on ihne ja ihar vanapoiss August Joonas, kelle ümber tiirlevad naishinged ja kelle kõrvalt jagab küünilisi targutusi treial Kaalep. Iroonilises laadis kirja pandud teoses võib aimata sümbolismi ja […]
“Võitluse härjad”
Romaan. Ühel juuliõhtul, paar aastat pärast kodusõja lõppu, buss, mis oli üüritud Cabrahigose novilladele minekuks, turtsus, jäi tee veerde seisma ja sõitjad valgusid sellest välja, uurima, mis Jumal nende päästmiseks kavatseb teha. Silma ulatuses polnud muud kui lõputud oliivipuude read ja sakilisi mäeaheliku serv, mille kohale päike oli jätnud ähmase vere ja gangreeni laigu. Cabrahigos […]
