“Kaie Kõrb. Unistuste nimel”
Kui priimabaleriin Kaie Kõrbi nüüd juba nelikümmend aastat tagasi esimesel katsel balletikooli vastu ei võetud, kõndis ta, vihapisarad silmis, Toompealt alla ning vandus, et läheb tagasi ja seisab aasta pärast uuesti range komisjoni ees. Läkski – ikka ema käekõrval – ja vastuvõtjatel ei tekkinud enam mõtetki, et ta baleriiniks ei kõlba. Praeguse eluetapil kõige tähtsamaid […]
“Kaks armastuslugu”
Minu sees elab rändaja. Armastan teed. Mõlemal kujul. Seda, mis jalgade all kulub, ja seda, mis tassi sees hinge soojendab. Läksin ühel õhtul töölt koju ja rääkisin teismelisele tütrele vaimustusega oma suurepärasest mõttest minna Hispaania palverännakurajale. Leppisime kokku, et läheme koos ja kirjutame koos. See lugu on minu elu läbi kahe kõige olulisema suhte – […]
“Kaks teed teaduses. Mälestusi ja esseid”
Kosmoseteadlane Riho Nõmmik (1936, PhD 1998) jagab raamatus oma mälestusi ja mõtteid alates kooliajast Treffneri koolis kuni tõusuni maailma kosmoseteaduse püramiidi tippu. Ta õppis Moskva Ülikoolis ja töötas pikka aega ülikooli kuulsas tuumafüüsika instituudis. Saavutused kosmoseteaduse valdkonnas tõid Nõmmikule tuntuse nii Venemaal kui välismaal. Olnud paljude aastate jooksul hinnatud esineja rahvusvahelistel kosmoseteemalistel foorumitel, seisab Riho […]
“Kalle Jaanuse kättemaks”
Eesti Romaanivara Kirjanikest vendadest Krustenitest vanema, Pedro Krusteni (1897-1987) 1939. aastal avaldatud romaani keskmes on hiljaaegu maalt Tallinna elama asunud neiu Aino Liivik, kellele saab saatuslikuks armumine egoistlikku ja armukadedasse Kalle Jaanusesse. Kalle raskest iseloomust põhjustatud Ainos toimuv meelemuutus, tutvumine ja peatselt järgnev abielu teise noormehega, rõõmsameelse Priit Randlepaga käivitab põneva intriigi, mis hoiab tegelaste […]
“Kaotatud suvi”
Ühe noore mehe teekond Sangastest Cornwalli Kui me jõudsime Miku talu piirile, seisatusin tahtmatult ja vaatasin tagasi. Kuis küll soovisin endaga kaasa võtta seda sooja kindlustunnet, mida sisendas mulle põliste puude vahele peitunud kodukoht. Kui ma hakkasin uuesti edasi astuma, ulatas Lalla mulle viielehelise jäneseristiku. Milline üllatus, ka neljaleheline on ju piisavalt haruldane, rääkimata siis […]
“Kapten Anton Irv”
Soomusrongide löögivaimu kehastaja. Käesolev brošüür ei pretendeeri mingi monograafia täiusele ega täpsusele. Käesoleva ülevaate autor jätab põhjalikumate uurimuste avaldamise meeleldi nende hooleks, kes vaatlevad Irve sõjamehepilguga ja kes juba teinudki seda tööd. Siintoodud leheküljed tahavad vaid joonistada üldpildi meie muidugi sangarliku vabadusvõitluse ühest sangarlikumast ja populaarsemast juhist, kes suur inimesena ja eeskujulik sõdurina ning juhina. […]
“Karistuseks 20 aastat Draamateatri direktorina”
Ma läksin teatrisse võhikuna. Pagasiks soov oma tööd hästi teha ning suur huvi kirjanduse ja kultuuri vastu. Tegin kogu jõust tööd, õppisin ööd ja päevad ja aastad. Jätsin teatrisse oma südame ja tervise. Kui teater saavutas edu, siis on see kogu kahesaja liikmelise kollektiivi ühise töö vili, mõttekaaslaste, ühisele kunstile andunute pingutuste vili. Mul on […]
“Karl August Hermann. Vanemuise kandle hääl”
Karl August Hermann (1851–1909) oli igas mõttes ärkamisaegne mees. Viletsatest oludest iseenda tubliduse ja heade inimeste abil välja rabelenult langes ta elu lõpul sinna tagasi. Tema laule tunti aga lähedal ja kaugel, ta juhatas oma eluajal toimunud laulupidusid, toimetas ajalehti, pidas Tartu ülikoolis eesti keele lektori ametit ja lõi üldse käed külge igal pool, kus […]
“Karl August Hermanni päevik”
XIX sajandi viimase veerandi ja XX sajandi algaastate eesti kultuurielu üks alustalasid, mitmekülgsete huvide ja tohutu tegevushaardega mees, filosoofiadoktor K. A. Hermann pidas 17.-20. eluaastani päevikut, mille nüüd, mõnda aega hiljem, kirjutas lõpuni professor Artur Vahter.
“Karl Leichter. Eesti muusikateaduse suurmees”
Kui mõelda muusika eriomadusile, siis vaatamata kunstide ühisele ürglättele selgub teiste kunstidega võrreldes erinevusi. Kui poeesiat, mille edasiandjaks on sõna, piirab mõtteline täpsus ja loogika, kujutavat kunsti füüsiliselt nähtavast ümbrusest olenev vorm, siis muusikaline väljendusvahend heli on subjektiivsem, iga vastuvõtja saab temast suurimal määral erineva mulje, mistõttu teiste kunstidega võrreldes muusikaline väljendus ei ole samal […]
“Karl Ristikivi”
Lühimonograafiate sari “Meie kirjanikke” hõlmab ajajooksul kõiki meie esileküündivamaid autoreid. Selle eesmärgiks on pakkuda kõigile arusaadavas vormis ülevaateid eesti kirjanike elust ja loomingust meie paremate kirjandusloolaste ja kriitikute sulest. Sisaldades palju uudismaterjali ja seniavaldamata uurimistulemusi kujuneb MK sari asendamatuks kogumikuks. Tuues andmeid ja hinnanguid ka meie nooremast generatsioonist, moodustab ta iseenesest ka meie uuema, seni […]
“Kas mäletad?”
Fragmentaarium piltide, proloogi ning epiloogiga. Täna 25 aastat tagasi. Naapurivisa. Valdo Pant Valdo Pandist. Viitevisioon. Laupäevaõhtu lauluga. Aasta monoloog. “Fragmentaarium” Valdo Pandi (1928-1976) elu- ja loometeest on teoks saanud tänu perekonnaarhiivi materjalide loovutamisele Eesti Televisiooni muuseumile. Elsa Pandi abil ja toel jõuavad järgnevad leheküljed lugejateni. Suurim kiitus hoolsale varahoidjale! …
“Katkenud lapsepõlv. Kohtumine president Pätsiga ja teisi mälukilde 1938-1945”
Poisipõnnina enne okupatsiooni ja Teist maailmasõda Eesti kahe riigivanema, Konstantin Pätsi ja Otto Strandmaniga kohtunud Toomas-Valter Huigi mälukillud kirjeldavad pöördelist aega nii Eesti kui ka lapse elus. Uudishimulik poiss märkas ja tajus paljutki ning aastakümneid hiljem mõjuvad tema mälukillud läbielatust ja kogetust nii ehedalt, justkui rändaksime koos autoriga aastates 1938-1945. “Murdnud kevadel 1941 koos Itaalia […]
“Kaugelviibija käekõrval”
Mälestusi Henrik Visanpuust paguluses. Kohtumine ühes Berliini kohvikus. Loojudes jätab päike endast vaikselt vaibuva järelhõõguse õhku, vette ja isegi kivvi. Olen vahel suveõhtu pealetulevas pimeduses pannud käe müürile: see on veel soe. Päike ise on ära veerenud, aga midagi on temast siin alles – peopesa all. Nii on ka pärast inimese kustumist. Ühes jääb üksinda […]
“Kaugelviibija käekõrval”
Mälestusi Henrik Visanpuust paguluses. Kohtumine ühes Berliini kohvikus. Loojudes jätab päike endast vaikselt vaibuva järelhõõguse õhku, vette ja isegi kivvi. Olen vahel suveõhtu pealetulevas pimeduses pannud käe müürile: see on veel soe. Päike ise on ära veerenud, aga midagi on temast siin alles – peopesa all. Nii on ka pärast inimese kustumist. Ühes jääb üksinda […]
“Keele- ja koolimees Johannes Valgma”
Artikleid ja bibliograafia Teie käes on Emakeeleõpetuse Infokeskuse toimetiste teine raamat. Tegemist on mälestuskogumikuga, millega peame meeles Johannes Valgmat (4.VII 1908-1.I 1975). Eesti keele ruum Emakeeleõpetuse Infokeskuse toimetised 2.
“Kehra metsast maailma. Saadiku päevik. Kirjad kinnisest majast”
Üks teenekamaid Eesti diplomaate ja välispoliitika kujundajaid KAAREL ROBERT PUSTA sündis 1. märtsil 1883 Narvas raudteeametniku pojana ning õppis Tallinna linnakoolis, hiljem Pariisis vabaülikoolis ja Berni ülikoolis. /—/ Mälestusi hakkas Pusta kirja panema juba vanglas. Neist “Kehra metsast maailma” (1936) hõlmab aega lapsepõlvest kuni välisdelegatsiooni Eestist ärasõiduni; “Saadiku päevik I” (1964) käsitleb sündmusi välisdelegatsiooni ajast […]
“Kevad Eestis”
Igal kirjaoskajal on õigus ja võimalus oma elukäik kirja panna. Veelgi enam – tänapäeva tehnilised vahendid võimaldavad mälestusi jäädvustada ka kirjaoskust kasutamata, piisab oma eluloo lindile rääkimisest ja see on kadumisest päästetud. Tegelikult kasutab neid võimalusi kaduv-väike protsent praegu maailmas elavatest inimestest. Valdav enamik võtab oma mälestused, elukogemused ja arusaamised ajastut ning maailmast kaasa igaviku […]
“Killukesi jäämäe veealusest osast”
Meenutusraamatus “Killukesi jäämäe veealusest osast” kirjutab autor humoorikalt Gustav Ernesaksa elust, tööst, õpilastest, RAM-ist ja sellest, mis inimestele vähem teada. Maestro õpilase ja lähedase kolleegina on ta omaks võtnud ja läbi elanud õpetaja kõige suuremad võidud, inimlikud mured-rõõmud, raskused ja kannatused rohkem kui viiekümne aasta jooksul. Harald Uibo on sündinud 9. märtsil 1920.a. Võrumaal Valgjärve […]
“Kindral Carl von Toll”
Kindral Carl von Toll. 1777-1842. Aruküla. Sarja ülesandeks on avada lugejale seda osa ajaloost, mis oli viimase 50 aasta jooksul meie jaoks suletud ja jäänud tundmatuks. Lugejale saab kättesaadavaks ka teistes keeltes ilmunud, samuti käsikirjadena säilinu. Püütakse avaldada peamiselt Eestiga seotud kirjapandut, mis peaks meie lugejale olema huvipakkuv ja silmaringi laiendav. Neljas raamat tutvustab kindral […]
