“Kindral Johan Laidoner – 115 aastat sünnist”
Selle raamatu ilmumisaastal möödub kindrlal Johan Laidoneri sünnist 115 aastat ja tema elutee tipphetkest – Eesti vägede juhatamisest Vabadussõjas – 80 aastat. Johan Laidoner on Eesti ajaloo suurkuju, kes jättis meie ajalukku jälje mitte üksnes sõjamehena, vaid ka rahuaegade poliitikuna nii kodumaal kui väljaspool seda. Tulevane kindral ja riigimees kasvas ülesse maatöölise perekonnas, teenis üle […]
“Kingitus”
Pedro Krusteni esimene teos “Südame rahu” ilmus rohkem kui viiskümmend aastat tagasi. Käesoleval aastal saadab ta välja lühilugude raamatu “Kingitus”, millel on teatud sarnasus ta esmikromaani pealkirja taha peidetud sümboolikaga. Neis valitseb nii südamlik hääletoon kui ka rahu, sageli rõõm ümbritsevast maailmast, mida need lühilood kujutavad, mida autori terav silm on kinni püüdnud, ta vilunud […]
“Kirjad Maarale”
“Teos, mida te käes hoiate, on kirjutatud ühele kindlale inimesele – noorele naisele, kes saab sajandi keskel kolmekümne kolme aastaseks. Ma olen elus tähele pannud korduvat tragöödiat – kui me teatud hetkel jõuame sinnamaale, et tahaks hakata oma vanavanematele küsimusi esitama, on juba liiga hilja. Nad on läinud. „Kirjad Maarale“ on sündinud katsest aimata ära […]
“Kirjutamata memuaare”
Lembit Lauri (s. 1929) tegutseb Eesti Raadio reporterina 1953. aastast. Viimased kümmekond aastat on ta peamiselt pühendunud rahva elava mälu salvestamisele. Saatesarjas “Kirjutamat memuaare” on sadu inimesi jutustanud oma eluloo. Käesolev valimik sisaldab mälestusi Eesti Vabadussõja lahingutest, Valga ja Tartu maavanemate tegevusest, Eesti auriku “Kassari” uputamisest tundmatu allveelaeva poolt, elust Eesti Vabariigi Kaunase saatkonnas, riigpöörde […]
“Kirurg meenutab”
Lugeja hoiab käes esimest eesti arsti sulest pärinevat mälestusteraamatut. Kirurg Juhan Ennulo vestleb muhedalt elu jooksul ettetulnud sündmustest ja juhtumitest, kirjeldab noore arsti kujunemist kirurgiks, iseloomustab oma õpetajaid ja ametivendi, meenutab kliinikutes valitsenud tavasid ning kombeid, toob lugejani kirurgi raske elukutse argipäevarõõmud ja -mured.
“Kodukohalood”
Rännakud Eesti kultuuriinimeste lapsepõlve “Kodukohalood” viib lugeja põnevale rännakule tuntud kultuuriinimeste lapsepõlveradadele. Nostalgilisel teekonnal saame muu hulgas teada, miks Kaljo Kiisk sinepit ei sallinud, mida kartis Paul-Eerik Rummo lapsena, miks Mati Unt kunagi maaelust ei kirjutanud, millest unistas väike Jaan Rannap ja millised olid Priit Pärna lapsepõlvemängud. Raamat sisaldab lugusid ja fotosid kolmekümne kuue Eesti […]
“Koer poiss koolis”
Hea lugeja! Jätkan jutustus Vahur-Meelis Vahersalu elukäigust, tema kooliteest natuke raske südamega. Miks? Jutustus võib tunduda mõnes mõttes Oskar Lutsu “Kevade” paroodiana. Kui see tõesti nii on, siis mina pole selles süüdi. Süüdlased on ikka jutustuse kangelased: poisid ja tüdrukud, kes ilmselt jäävad alati ühesuguseks, olenemata riigikorrast, aastaajast ja ilmastikutingimustest. Nad on raudselt veendunud, et […]
“Kogu südamest”
Mälestusteraamat, kus on kilde lapsepõlvest ning elust ja tegevusest Ameerikas. Raamat sisaldab rikkalikult fotosid. Mari-Ann Kelam: Elu erinevate episoodide kirjapanekut ajendas see, et tema mulje järgi teatakse taasvabanenud Eestis pagulaseestlaste tegevusest ja vabadusvõitlusest seni veel väga vähe. Teos annab köitva ülevaate eesti pagulase kohanemisest Ameerika ühiskonnas ning ookeani taga toimunud võitlusest Eesti vabaduse eest; koostööst […]
“Koguja raamat. Elu lood teatrijõnksuga sees”
See on raamat teatrist ja elust, eluteatrist ja teatrielust. Selles raamatus teatriinimesed ei mängi. Nad on päris! Räägivad: Aivar Tommingas, Jaan Rekkor, Aleksander Eelmaa, Anu Lamp, Reet Neimar, Helle Meri, Peeter Jalakas, Peeter Tammearu, Tiit Ojasoo, Evelin Pang ja Priit Võigemast, Uku Uusberg, Nero Urke, Elmo Nüganen, Lembit Peterson, Jaan Tooming, Merle Karusoo, Andres Keil, […]
“Koidula. Ajastu taustal, kaasteeliste keskel”
Tahaks loota, et ettekujutus Koidulast kui kõigest ühest kaunishing-luuletajast või korraks lahvatanud ja kustunud lendtähest õnnestub selles raamatus purustada. Eesti iseseisvuse sajandal sünnipäeval on aeg teadvustada, et ta mitte ainult ei kahastanud “oma rahva tõusvat koiduvalgust”, vaid oli meie äramisaja kõigi oluliste ettevõtmiste mootoriks. Et Koidula oli sündinud naisena ajal, mis vaid mehi päris inimesteks […]
“Kolm meest stuudios”
Raamat sisaldab valiku mõttevahetusest, mida raadioajakirjanik Ene Hion ringhäälingus on salvestanud. Kirja on pandud kolme targa ja autoriteetse ühiskonnategelase kõnelused elust ja inimestest. Vestluskaaslasteks on partei- ja revolutsiooniveteran Hendrik Allik, filosoof ja entsüklopedist Gustav Naan, arhitektuuriajaloolane ja kunstiteadlane Villem Raam. Oma arvamustega ei käi nad lugejale peale. Igaüks saab hea võimaluse isiklikke elukogemusi, seisukohti ja […]
“Kolm nädalat punast diktatuuri. Tartu sündmusi Eesti Vabadussõja päevilt”
Arno Raag (26. august 1904 Vesneri vald, Tartumaa – 6. märts 1985 Melbourne, Florida) oli eesti kirjanik ja ajakirjanik. Ta lõpetas Hugo Treffneri Gümnaasiumi ja õppis Tartu Ülikoolis õigusteadust. Oli Postimehe toimetuse liige 1928-1940. Põgenes 1944. aastal Saksamaale ja aastal 1949 siirdus USA-sse. Arno Raag on avaldanud lähiajaloo-alaseid raamatuid nii 1930ndatel kui ka hiljem paguluses, […]
“Kolmas kodumaa. Autobiograafia III”
Isamaa ja kodumaa on kaks lähedast, kuid siiski mitte kattuvat mõistet. Mu teose kolmanda osa pealkiri võib seetõttu nõuda selgitust. Isamaad ei või inimene ise valida, sest see on talle antud vanemate kaudu, ja eelkõige viitab nimetus isale. Isamaa on seetõttu igale inimesele üsna püsiv mõiste. Koht, kus sünnitakse, pole inimesel samuti enda valida. Kasutatakse […]
“Kolõma akadeemia”
Kas on mõtet kirjeldada inimväärikust alandavat, isegi ebainimlikku ajajärku, mis ei ülenda – pigem vastupidi – ega sisalda sangarlust? Nii olen endalt korduvalt küsinud. Pean oma kõhklusi selgitama. Kardan, et ei suuda ammu üleelatud sündmusi tõepäraselt kirjeldada, paljusid ei mäleta, mõned aga on võinud kujutluses moonduda. Elamuste teravus pehmeneb, tuhmub, nad võivad ajas ja ruumis […]
“Kolonel Friedrich-Karl Pinka. Isa mälestades”
Kolonel Friedrich-Karl Pinka sündis 20. okt. 1895 Kärstna vallas Viljandimaal. 1915. a. lõpetas ta Valga Reaalkooli ja samal aastal Pavlovi Sõjakooli Petrogradis, 1923.a. Eesti alalisväe ohvitseride kursuse ning 1938.a. Eesti Kõrgema Sõjakooli. 1915-1917 võttis osa Esimesest maailmasõjast ohvitserina, tõusis staabikapteniks ja kompaniiülemaks. 1917-1918 teenis 2. Eesti polgus. Fr. K. Pinka moodustas Vabadussõja algul Scouts-rügemendi, mille […]
“Kõned ja kirjad”
22. juulil 1989. aastal täitub 150 aastat Jakob Hurda sünnist. Raske oleks sellele suurele juubelile leida sobivamat aega käimasolevast uuest ärkamisajast. Au sisse pole tõusnud mitte ainult möödunud sajandi tegelased ise, vaid elustunud on ka paljud nende aated ning programmilised taotlused. Sel taustal ei saa olla midagi loomulikumat kui pöörduda tagasi meie rahvusliku liikumise ühe […]
“Konstantin Konik. Unustatud suurmees”
Konstantin Konikut (1873-1936) teavad tänapäeva Eesti Vabariigis vähesed – vahest mõni arst ning ajaloohuviline. Talle ei ole pärast riikliku iseseisvuse taastamist püstitatud mälestusmärki ja lausa kummalisel kombel ei ole tema kohta siiani ilmunud ühtegi biograafiat. Unustusse jäämine äratab imestust, sest Konstantin Konik oli kuulus kirurg ning teenekas Tartu Ülikooli arstiteaduskonna dekaan (1920-1931). Ent kõigest muust […]
“Konstantin Konik. Unustatud suurmees”
Eesti elatud elud Konstantin Konik (1873-1936) teavad tänapäeva Eesti Vabariigis vähesed – vahest mõni arst ning ajaloohuviline. Praegused gümnaasiumi ajalooõpikud mainivad tema nime kõigest korra. Konik oli kuulus kirurg ning teenekas Tartu Ülikooli arstiteaduskonna dekaan. Ta kuulus Konstantin Pätsi ja Jüri Vilmsi kõrval kolmanda liikmena Eestimaa Päästmise Komiteesse. Nemad kuulutasid 1918. aasta veebruaris välja Eesti […]
“Konstantin Päts. Vang nr 12”
On 30. juuli 1940. Punavõimu kehtestamisest Eestis on möödas pisut üle kuu. Juba mitu nädalat on nõukogulased Eesti riigitegelasi ja kõrgemaid sõjaväelasi vargsi ja teadmata suunas minema toimetanud. Sel päeval jõuab kätte Eesti Vabariigi esimese presidendi Konstantin Pätsi kord. Ta saadetakse koos perega Ufasse asumisele. Aasta hiljem pere lahutatakse ja neile saab osaks traagiline saatus. […]
“Konstantin Päts”
Saateks Käesoleva aasta 23. veebruaril möödub 100 aastat suure eesti riigimehe, Eesti Vabariigi presidendi Konstantin Pätsi sünnist. Sellel tähtpäeval austab Korporatsioon Fraternitas Estica K. Pätsi kui oma auvilistlast käesoleva mälestusteose väljaandmisega tema isikust ja elutööst. Korp! Fraternitas Esticasse astus Konstantin Päts sügeisel 1920 ja valiti tema eriliste teenete eest eesti rahvale 1932 a. korporatsiooni auvilistlaseks. […]
