“Kopliperasoos on rahapada”
Jutustuses “Kopliperasoos on rahapada” annab autor täpse ja selge pildi lapse mõtteviisist, maailmanägemisest ja selle lõhkumisest sõja poolt. Raamatu teises pooles sisalduvad tänapäevaainelised jutustused haakuvad autori publitsistliku loominguga.
“Kõrge taevas”
Publitsistikakogumik sisaldab jutustusi Juhan Smuulist, essee “Thomas Manniga Lüübekis”, humoristlik-lüürilise tsükli “Kohtumisi kuulsate inimestega” ning reisikirja “Kõrge taevas”, milles autor jutustab Kampuchea rahva tragöödiast Pol Pothi režiimi ajal.
“Korporatsioonide rahandus”
Raamat hõlmab finantsjuhtimisega seotud põhiteemasid. Iga teema on püütud esitada tervikuna, millel on oma mõisteaparatuur, sisemised põhiseosed ja kõige iseloomulikumad kaasused. Rõhuasetus on märksõnade (põhimõistete) ja finantssituatsioonide analüüsil ning lahendamisel ulatusliku arvmaterjali alusel.
“Kreeta, Mükeene, Santorin”
Kagu-Euroopas Kreeta saarel, Egeuse mere saarestikus ja Kreeka mandril III-II aastatuhandel e.m.a. levinud kreeta-mükeene arheoloogilise kultuuri levikualal tekkis esmakordselt Euroopas klassiühiskond ja -riik, sündis kiri ja loodi kõrgetasemeline tsivilisatsioon. Käesolev raamat jutustabki Euroopa arheoloogia uusimate avastuste põhjal köitvat kreeta-mükeene kultuuri mälestusmärkidest, arhitektuuri, freskomaalikunsti, maalitud keraamika jne. arengust, kreeta-mükeene kultuuri aaretest, mis on läinud maailmakultuuri varasalve.
“Krutsifiks”
Jutustus inimhingede põuast ja põlemisest. Valdavalt kahe peategelase, prohvetikalduvusega Antenori ja tema mustanahalise kaaslase Mario varal kujutatakse selles naturalistliku värvikusega üht dramaatilist usuliikumist sajandivahetuse Brasiilias. Teispool sündmustikukirevust aimub romaani avaramgi tähendus kui inimolemuse hämarate tagamaade eritluskatse.
“Kuhu kadus Merevaigutuba?”
Raamat on pühendatud Teise maailmasõja ajal röövitud Merevaigutoa ning teiste kultuuriväärtuste otsinguile. Riisutud kunstiteoste jälgi ajades reisis autor palju Saksamaa LV-s ja teistes kapitalistlikes riikides, kus puutus kokku narkootikumidega kaubitsemise, maffia, neonatsismi jms. tänapäeva kodanlikku ühiskonda iseloomustavate nähtustega. Autoril on palju kohtumisi antifašistidega, kes teda otsinguis abistasid.
“Kui Kungla rahvas…” I osa
Sisukord: – On kallis mulle kodupaik – Sulle tahan öelda emake hea – Me sulle õnne soovime – Armastuse kummalised teed – Esimene tants on aissa – Oi, need sinavad veed – Ai trika, ai trika – Jõulukellad
“Kui ma olin väiksekene”
Vanema generatsiooni muusikasõbrad mäletavad Artur Rinnet Figarona ja dr. Bartholona “Estonia” laval, ooperinäitlejana ja -lavastajana “Vanemuises”. Veelgi rohkem on neid, kelle rinnus suudavad tänapäevani tundeid helisema panna Artur Rinne laulud “Mets mühiseb”, “Vana vokk”, “Seal, kus rukkiväli…”, “Mu meelen kuldne kodukotus”. Aga ka kaasaegsete heliloojate laululoomingust ei kujuta me näiteks B. Kõrveri laulu “Maasaunas” ja […]
“Kui tähed olid jumalad”
Muistsete rahvaste huvi Päikese, Kuu ja tähistaevaga seotud nähtuste vastu on eelkõige uuritud seoses üksikute rahvaste kultuuriga. Probleemi kokkuvõtliku käsitluse leiab lugeja sellest raamatust. Tuginedes arheoloogia, etnograafia, ajaloo, kunsti ja keeleteaduse andmetele vaatleb saksa autor Rudolf Drössler taevakehade osa vanaaja rahvaste maailmapildis. Müütides ja uskumustest ilmneb, kui keerukad ning mitmetahulised olid varasemad kujutlused taevakehadest, kui […]
“Kuidas teie laps kõneleb”
Lastevanemaile ja pedagoogidele määratud brošüür lastel esinevaist kõnehäiretest ja nende kõrvaldamise võtteist.
“Külajutud”
Jutud. Sisukord: Saateks, Monoloog, Hobune, Vaikus, Kaarnad, Meie küla Faust. Loomingu Raamatukogu 1983, 44/45
“Kuldne oks. Uurimus maagiast ja religioonist”
James George Frazer (1854–1941) oli 20. sajandi alguse küllap kuulsaim antropoloog, kelle seisukohad jahmatasid uudsusega ja kelle intellektuaalne haare äratas imetlust. Tema töö aitas kaasa antropoloogia kui iseseisva distsipliini eneseleidmisele ning mõjutas mitte ainult hilisemaid antropolooge, vaid tervet põlvkonda kirjanikke ja kunstnikke, sh T. S. Elioti, D. H. Lawrence’it, Ezra Poundi jpt, saades lahutamatuks osaks […]
“Kümme käsku kaaskodanikele”
Neljapäeval algas puhkus. Selleks seaduslikus korras ette nähtud aega tuleb veeta vaheldusrikkalt, oli ta kuulnud raadiost. Niisiis läks ta bussijaama ja ostis pileti järveäärsesse kolkakülla. Seal pidi puhkama tema sõbratar oma mehega. Naljaka nimega külas polnud ta varem käinud, seega olid eeldused vahelduseks olemas. Buss oli peaaegu tühi. Ta istus akna alla ja hakkas jälgima […]
“Kurtisaanide hiilgus ja viletsus”
Prantsuse kirjanduses klassiku Honoré de Balzaci (1799-1850) viimane suurteos, mis põhineb Balzaci kogu varasemal loomingul ja on omakorda kokkuvõtteks tervele “Inimlikule komöödiale”
“Kuukivi kevad”
Pildid Marja Vehkala Kaunis, jõuline ja poeetiline jutustus esimese aastatuhande Soomest, armastusest ja vihast, eri kultuuride põrkumisest. Roismala talu asub Liekovee ääres, varakas Üla-Satakunnas. Talu kõrgest soost perenaine, Saura Kultasolki, on suurtsugu naine kuid, lastetu. Vägev Kaukamo, Saura vend, on ta pannud mehele oma poolehoidjale – Pirjantile. Talus elab ka liignaine Silpa, sest suguvõsa vajab […]
“Kuuldust-nähtust. Tänapäeva folkloorist” IV osa
Sisukord – Saateks; – Välitööde võimalikkusest internetis/Pille Runnel; – Katk ja aids – sarnaste fenomenide käsitlemine rahvapärimuses/Reet Hiiemäe; – Nõukogude inimene suudab kõike – jutustamisteema sotsialismi ja postsotsialismi ajastul/Guntis Pakalns; – Miks puu ei lange maha, miks lind ei lenda ära – ehk kurtide viipekeelsest folkloorist/Liina Paales; – Siberi eestlalaste kujutlused ümberkaudsetest turgi keeli rääkivatest […]
“Kuulsaid loodusmälestisi”
Meie rohkem kui 5 miljardit aastat vana planeet on rikas looduse kordumatutest meistritöödest. Nendest on Kölni Ülikooli professor, tuntud paleoklimatoloog M. Schwarzbach oma raamatus kirjeldanud 38 kõige silmapaistvamat. Tulemuseks pole aga tavaline “imederaamt”. Ennekõike on see kordumatu reis läbi kõikide mandrite, teejuhiks tark ja kõikenägev inimene. Raamatu väärtuseks on see, et ta õpetab märkama looduses […]
“Kuulsaid XVIII-XIX saj. matemaatikuid”
… Newtoni, Leibnizi ja Bernoullide poolt rajatud infinitesimaalarvutus arenes ja levis palju hoogsamalt, kui tema avastajad olid osanud loota. Lisaks sellele arendati välja ja süstematiseeriti XVIII sajandi teisel poolel algebra; anti üldine formuleering analüütilisele geomeetriale, loodi kujutava geomeetria põhialused, elustati uuesti arvuteooria kui matemaatiline distsipliin, hakkas formeeruma tõenäosusteooria. Infinitesimaalarvutuse meetodid tungisid ka astmeridade ja trigonomeetriliste […]
