“Lahekudemised”
Helde taevas, kui palju on tühja sulega sekeldamist, kogu aeg on midagi parandada püütud, sõelaga vett kantud. Küll põllu- ja karjavirtsahvti, seda sõjajärgset, kui lõppes “sigade tapmine dünamiidiga” ning algas Nuumõitseng, kuni ristpesiti suhkrupeedi ja “konn hüppas üle maisipõllu”-sundõpetusteni. Seekõrval käib mingi donkihhotlik piigivehkimine küll praagi ja olmeterrori tuulikute vastu, küll korraliku töö ja sotsiaalse […]
“Laine tõuseb”
Maestro Gustav Ernesaksa autobiograafiline teos on sisuliseks järjeks 1980. aastal ilmunud raamatule “Kutse” ning hõlmab tema töö- ja loomeaastaid Suure Isamaasõja päevist kuni tänaseni. Meie tuntuima koori, Riikliku Akdadeemilise Meeskoori asutajana ja peadirigendina on autori suurim tähelepanu pühendatud nimetatud koori ning üldse meekoorilauluga seotud probleemidele. Illustreeritud fotodega autori erakogust.
“Laste kehaline kasvatus”
Soov terve olla ja kaua elada on mõistetav, igale inimesele loomuomane. Need kaks asja on omavahel seoses. Enam ei murta pead üksnes selle üle, kuidas elule aastaid lisada vaid ka selle üle, kuidas aastatele elu lisada. Viimase all mõtleme tervist, aktiivsust, võimet tunda ja nautida eluhüvesid. Õpilastel, kes ei tee kehalist tööd ega võimule, arenevad […]
“Laul, ava tiivad”
NSV Liidu rahvakunstniku, Lenini preemia laureaadi, sotsialistliku töö kangelase, Eesti NSV teenekaima koorijuhi laulupeoraamatusse on koondatud publitsistika, mis seondub eesti nõukogudeagsete laulupidudega. Laulupeovaated, sõnavõtud ja mõtteavaldused. Illustreeritud must-valgete ja värvifotodega, sõbralike šaržide ja joonistustega.
“Laulatatud”
Romaanivõistlus ‘ 85 Romaan viib lugeja väikesesse hüljatud rannakülla, kus elab veel ainult kaks vanainimest. Nende hool kogu küla korrashoidmisel kannab vilja: kunagiste külaelanike järeltulijad pöörduvad maale tagasi. Autor rõhutab maa ja põllumehe töö põhjapanevat osa ühiskonna elus, vaadates tulevikku optimistliku pilguga.
“Laulud ja aastad”
Igal ajastul oma ilu, igal põlvkonnal oma elutarkus! Ent on ka selliseid kuldseid tarkusteri, mis läbi aegade särama jäävad. Kuid igaühel on ka teada, et iga lindu, kui tal on aeg pesast välja lennata, peavad kandma eelkõige ta oma tiivad. Mu isa õpetas: “Kuula, vaata ja talleta tarku mõtteid! Ära karga alati lagedale oma vaimuvälgatustega.” […]
“Leegitsev süda”
A. Gailiti kodumaal kirjutatud, kuid 1945 emigratsioonis ilmunud romaanis on sõlmküsimuseks elu ja kunsti vahekord. Rahva elu ja saatuse seos kunstiloomingu sügavamate juurtega avaldub Anu ja Joosep Maarva, Taavet Rabaraua ja Kaie Skalle kaudu.
“Leeriõpik” Nr 3
Kiriku ajalugu ja teave. Ristiusk on ajalooline usund ning tema minevikku tundmata ei saa mõista tänapäeva kristlust. Kõige parema ettekujutluse ristiusu tähtsusest Lääne kultuurile annab ajalooline käsitlusviis. Käesolev õpik sisaldab ka teavet kirikute kohta ning seda selle õiges ajaloolises seoses, mitte omaette informatsioonina. Lähtekohaks on kristlaskonna praegune olukord, kuid selle kujutamist ei ole paisutatud kiriku […]
“Legend lõputust õnnest”
Eesti lugejale juba tuntud Saksa DV autori lustakas psühholoogiliste ambitsioonidega romaan noorte inimeste probleemidest kaasaja bürokratiseerunud ühiskonnas. (raamatu seljalt on tükk paberit maas, endise omaniku nimi sees)
“Lennuhirm”
“Ma ei uskunud süsteemidesse. Kõik inimlik oli ebatäiuslik ja ülimalt absurdne. Millesse ma siis tegelikult uskusin? Huumorisse. Süsteemide, inimeste, iseenese üle naermisse. Naermisse, isegi kui naerdi iseenese vajaduse üle lakkamatult naerda. Sellesse, et ellu suhtuti kui vastuokslikku, muutlikku, mitmekülgsesse, naljakasse, traagilisse nähtusse, milles tuleb ette vapustavalt kauneid hetki. Sellesse, et ellu suhtuti kui puuviljakooki, milles […]
“Leopard”
V. S. Reid on noor jamaika kirjanik, kes sai üldisemalt tuntuks 1958. aastal jutustusega “Leopard”. Selle paljudesse keeltesse tõlgitud teose tegevustik areneb Kesk-Aafrikas, praegu veel koloniaalikke all vaevlevas Keenias. Autor on teinud lugejale lähedaseks neegrite mõttemaailma ja näidanud Aafrika pärisrahva esindajate hinge suurust ja ilu. Väliselt seiklusliku süžee taga on teoses varjul ränk süüdistus valgete […]
“Lihtsaid ja keerulisi I”
Raamat sisaldab 250 mitmesugust nn keerdülesannet koos nende üksikasjalike lahendustega. Esitatavate ülesannete lahendamiseks ei ole tarvis nimetamisväärseid matemaatilisi või muud laadi eelteadmisi, küll aga teatavat oskust loogiliselt järjekindlalt arutleda. Raamatule on lisatud sissejuhatus, mis lühidalt selgitab keerdülesannete mõningate tüüpide lahendamisel kasutatavaid põhilisi meetodeid.
“Loobumised”
Oskar Kruusi kolmas novellikogu järkab Lõuna-Eestist mõttekujutuslikust Võllapää külast pärinevate inimeste vaatlemist, tutvustades lugejatele ka teadus- ja tööstusmiljööd. Domineerivad esimese sõjajärgse põlvkonna eluprobleemid, kujutatud juhtumid on dramaatilised, vahel traagilisedki.
“Loojumatu tund”
XX sajandi luule … Oh andesta, mind ära halvaks pea, mu kodupaik, – ma andsin mis mul oli. Taskuformaat, kaaned väga kulunud.
“Loomaaed läve ees”
Raamat on pühendatud kõige tuntumatele ja tavalisematele loomadele: koertele, kassidele, rottidele, siilidele, põtradele, tuvidele, varestele, varblastele, sisalikele, konnadele, putukatele. Käsitletakse nende elu ja kokkupuutepunkte inimesega. Autor on kokku kogunud laialdasest kirjandusest hulk huvitavaid ja vähetuntud fakte. Mõeldud kõigile loodusehuvilistele.
“Loomaaed pagasis. Parem varblane pihus…”
“Loomaaed pagasis” on lugu sellest, kuidas Gerald Malcolm Durrell püüdis Lääne-Aafrikas oma tulevase eraloomaaia jaoks loomi, ning sellest, kuidas ta otsis oma loomaaiale kohta. Mõnusa huumoriga on vürtsitatud ka “Parem varblane pihus …” – jutustus reisist Uus-Meremaale, Austraaliasse ja Malaisiasse, kus autor tutvus erinevate looduskaitsevormidega ja filmis televisiooni tellimusel linde ja loomi. Reisi kestel tutvus […]
“Loomaaed saarel”
See on raamat loomaaedadest ja eriti ühest nende seast – loomaaiast, mille rajasin Jersey´ saarele. Võimalik, et loomaaedadega lähedalt seotud inimesed peavad mind ehk liigagi otsekoheseks. Ent soovin kogu hingest, et loomaaiad edeneksid ja õitseksid ning töötaksid paremini ja kasulikumalt, mitte aga ei käiks alla ega hääbuks omaenese loiduse ja üldsuse ebasoosingu tõttu.
“Looming” 1/2013
Ajakiri Looming: Häniläse ja Jüri Talveti luulet; Eeva Pargi novellid; Andrus Kasemaa ehalkäimisest; Vaapo Vaher kirjandusloolisest Hiiumaast.
“Looming” 11/2012
Ajakiri Looming – “Kevade” 100: Tiit Hennoste, Toomas Kall, Mihkel Mutt, Paul-Eerik Rummo; Triin Soometsa ja Linnar Priimäe luulet; Mats Traadi Puusepp.
