“Kalastaja käsiraamat”
Käesolev käsiraamat tutvustab algajale ja väheste kogemustega kalastajate kokkuvõtlikult Eesti NSV veekogusid, kalavarude kaitset, tähtsamaid püügikalu ja püügikohti ning kalastamiseks kasutatavaid riistu ja vahendeid. Ühtlasi hoiatab ta ohtude eest, mis kalastajat veekogul varitsevad, ja annab juhatusi nende ohtude vältimiseks. Ta juhatab kalastajat ka spordiradadele. Piiratud ruumi tõttu leiab enamik küsimusi ainult elementaarset käsitlust. Raamaut koostaja […]
“Kangelassurm”
Richard Aldingtoni romaan “Kangelassurm” ilmus 1929. aaastal ja kujutab endast Esimeses maailmasõjas tapetud noore inimese saatust. George Winterbourne püüab rajada oma teed selles ühiskonnas, kuhu ta kuulub; ta otsib, satub mässupuhangutesse ja kaotab kunagised ideaalid. Siis kaotab kõik. Nädal aega enne vaherahu, 1918. aasta 4. novembri koidikul tõuseb khakimundris noormees ilma mingi nähtava põhjuseta kogu […]
“Kartulitoite”
Kartul – meie teine leib. Raamatu esimeses osas antakse lühike ülevaade kartuli päritolust, kartulikasvatuse algusest Eestis, sordiaretusest, kartuli toiteväärtusest ja säilitamisest. Põhiosa moodustavad kartulitoitude retseptid. Vajalik raamat igale perenaisele.
“Kaštšei kütked”
Tuntud nõukogude kirjaniku Mihhail Prišvini (1873-1954) autobiograafiline romaan räägib 19. saj. lõpul vene intelligentsi hulgas maad võtnud stiihilisest protestist, mis kasvab järk-järgult üle teadlikuks võitluseks valitsevate ühiskondlike suhete ja vaimupimeduse vastu.
“Katkenud lend”
Neutraalses vöötmes lilli elavaid võib näha imeilusaid. – Vladimir Võssotski Volodjal on palju sõpru. Ühed kohtusid temaga iga päev, teistel õnnestus vaid haruharva tema kontsertidele pääseda, kolmandad kuulasid teda ainult magnetofonilindilt. Kuid sõbrad olid nad kõik. Just nendele ongi määratud see venekeelne tõlge. -Marina Vlady
“Katmikalad”
Raamatus käsitletakse katmikkombinaatide planeerimist, struktuuri, ehitamist, energiamajandust ja ökonoomikat. Antakse ülevaade nüüdisaegsetest katmikaladest, nende konstruktsioonidest, kliimaseadmetest ja tehnoloogiast. Raamat on mõeldud katmikmajandite insener-tehnilistele töötajatele, ehitajatele, agronoomidele ja kõigile, kes tegelevad katmikaladega. Raamat peaks huvi pakkuma ka põllumajandus- ja ehitusõppeasutuste õppijaile. Raamatu kaaned seljalt koledad
“Keelatud vili”
Meil kõigil tuleb ühtelugu valida: kas seada esikohale ülitähtsaina näivate hetkevajaduste rahuldamine või eelistada inimeksistentsi põhiväärtusi, näha elus – saladust, inimeses – mõistatust, ning suhtuda neisse aukartusega, mis välistab mõtlematud eksperimendid. Raamatu põhiprobleem ongi teadlase vastutus tema suurt tulu tõotava avastuse kaugemate, etteaimamatute tagajärgede eest. Raamat seljalt soditud.
“Kerge meel”
Lühiromaani ja novellilaadsete miniatuuride kogus avatakse kirjanduslike paroodiate näol reaalelu läbi kõverpeegli, milles ilmnevad inimnõrkuste mitmed erinevad tahud. Sisukord: Elu allikad, Me ei jäta teid!, Joodik naine, Hull-Lydia ning “Underwood”, Klassiku juubel, Tiffany juures, Kaks magusat šerrit, Balzac´i viimane ohver, Pelgulinna lood. Reetur ja Come-Back, Kriitik Horriman.
“Kes kõrvetada saanud…”
See on autori populaarsemaid romaane, mida utori kodumaal Rootsis on korduvalt uuesti välja antud, samuti paljudesse võõrkeeltesse tõlgitud. Romaani peategelane, kelle psüühilist kriisi selle tekkest kuni sümboolses Oidipuse kompleksis kulmineerumiseni autor käsitleb, on kahekümneaastane nooruk Bengt. Tema kuju on loodud otsekui kahe kaameraga: üks registreerib peaaegu kiretult sündmuste kulgu ja tegelaste reageeringuid, teine fikseerib peategelase […]
“Kesk umma mäke”
Noore luuletaja (s. 1962) läbinisti võru murdes luulekogule on iseloomulikud optimism ning vitaalsus, isemoodi kargus ning humoorikus. Taskuformaat
“Keskendumisraskused”
…Vaclav Havel on erakordselt terava absurditajuga draamakirjanik, kes suudab ümbritseva elu ja inimese siseilma vastuolud mõjuvasse lavakeelde tõlkida. Teda on nimetatud tšehhi absurditeatri eredamaks esindajaks. Ise on kirjanik väitnud, et teadlikult pole ta absurdi poole püüelnud. See lihtsalt on olnud temas lapsepõlvest peale. … Küllike Tohver Loomingu Raamatukogu 52, 1989
“Kiivakiskunud elu”
Põlvkondade vaheldumine on elu seadus. Noorusaeg on üleminekuetapp lapsest täiskasvanuks. Sel ajal õpitakse, omandatakse teadmisi ja oskusi, arenevad füüsilised ja vaimsed võimed. Peagi lülitutakse ühiskonnaelu kõigisse valdkondadesse. Kõikide noorte kohta ei saa aga öelda üksnes kiidusõnu. Küllap on alaealiste õigusrikkumistest midagi kuulnud igaüks. Kusagil pargis peksti läbi hiline kojuruttaja, väikselt koolipoisilt võeti ära toiduraha, kellegi […]
“Kirik laias maailmas”
Koos üldise religiooni positsioonide nõrgenemisega tänapäeva maailmas toimub aga ka ususorganisatsioonide tegevuse märgatav aktiviseerumine. Seda võib täheldada meie planeedi eri piirkondades, erineva ühiskondlik-poliitilise süsteemiga, erinevate ajalooliste traditsioonide ja kultuuriga riikides. Mitmesugused religioossed voolud ja organisatsioonid ning nende juhid pakuvad omapoolseid lahendusi nüüdiselu probleemidele. Taolistes kõiki inimesi erutavates küsimustes nagu sõja ja rahu probleemid, ühiskonna arenemise […]
“Kirjad Trinidadi”
Mõned kriitikud on nimetanud autorit kirjanikuks, kes kirjutab tänase päeva inimese ahistusest, kuigi võiks kohe lisada, et samal ajal räägib ta samavõrd ja jätkuvalt inimese agressiivsusest. Tema tegelaste suhteid valitsevad pime kirg ja külm julmus. Annika Idströmi maailmas on inimesed üksteisele võõrad ja mida lähemates suhetes nad on, seda isekamalt ja julmemalt nad üksteise suhtes […]
“Kirjakeel ja kirjasõna”
Eesti keele seisund on olnud väga mitmesugune: maarahva keel, talurahvaseisuse keel, eestlaste keel, riigikeel. Eesti keelesse suhtumine samuti: kord on see keel olnud sallitud, kord ebasoovitav, kord iseseisvalt arenev, kord teadlikult võõrmõjudele allutatud. Kõigist seisundi ja suhtumiste muutustest saaks kirjutada ülipõneva eesti keele sotsiaalajaloo. Tunnukse nõnda, et praegu on käes järjekordne segaduste, vahest isegi murranguaeg. […]
“Kirjamehi mitmes mõõdus”
Uurimusi eesti kirjanduse ja kultuuriloo alalt “Eesti kirjanduse ajaloo” I-V osa koostamisest osa võttes on käesoleva kogumiku autoril tulnud läbi töötada mitmed teemad eri ajajärkudest ja seoses erinevate kirjanikega, ent kirjandusloo ülevaateliste peatükkide piiratud raamidesse pole alati mahtunud kogutud rohke allikmaterjal ja enamasti neist ülejääkidest on sugenenud mõnevõtta ulatuslikumad eriuurimused – käesoleva kogumiku artiklid.
“Kirjanduse sirvilaud 1959”
Raamatuid on meil kirjutatud ja kirjastatud, kirjutatakse ja kirjastatakse väga mitmesuguseid. Nõukogude Eestis pole aga välja antud raamatut kirjutajaist – kirjanikest, pole niisugust raamatut, mis tutvustaks kirjanikke, räägika neist pisut rohkem, kui räägib harilikult raamatu kaanel ja tiitellehel seisev paljas autori nimi. Nõukogude Eesti 1959. aasta autorite tutvustamiseks ongi mõeldud käesolev album “Kirjanduse sirvilaud 1959”. […]
“Kirjaniku isikupära ja kirjanduse areng”
Elavad vaidlused ideelise alge osast kunstiloomingus, samuti kirjaniku ühiskondlikust positsioonist kestavad meie ajakirjanduses juba pikemat aega. Kord need vaibuvad, siis puhkevad uue jõuga. Probleemidele ja lahendustele osutatav suur tähelepanu on tingitud nende tõsisest tähendusest nõukogude ja üldse sotsialistliku kirjanduse arengule, tänapäeva progressiivsete kirjanike tegevusele. Eri aegadel toimunud arupidamised ideelise ja kunstilise alge vahekorrast kirjanduses, kirjanduse […]
“Kirjutajad. Seisab üksi mäe peal”
Mõlema romaani sündmustik hargneb põhiliselt minevikus, peategelasteks marginaalsed inimesed, kes olude sunnil asetuvad kahe rahvuse ja mõttemaailma piirile. “Kirjutajate” tegelaste hulgas on ajaloost ja kirjandusest tuntud Barbara von Tisenhusen, “Seisab üksi mäe peal” on romaan Kristjan Jaak Petersonist.
