“Dissonantse ja konsonantse”
19. saj. I poole muusikaajaloolisi kontraste. Käesolev “Kultuuriülikooli” sarjas väljaantud raamat käsitleb XIX sajandi esimese poole muusikaelu Lääne-Euroopas. Viini klassikute asemele astusid romantikud. Üleminek ühelt etapilt teisele toimus poleemika ja konfliktide õhkkonnas. Kuigi muusikas polnud vastuolud uue ja vana vahel nii teravad kui kirjanduses, oli siingi dissonantse, mille tundmine on toeks tolle aja kunsti mõistmisele. […]
“Don Segundo Sombra”
“Don Segundo, ütelge jumala nimel, et see kiri valetab. Ma ei ole kellegi poeg ja mul pole tarvis kelleltki vastu võtta ei nõuandeid, raha ega nime.” Pilguks kerkis mu tähelepanu keskpunkti don Fabio kuju. “Ja mis inimene üldse oli see minu nõndanimetatud kadunud isa, kes õige mehe näoga karjusehüttepidi käis ja häbiraasugi ei tundnud …?” […]
“Doni jutud”
Sisukord. – Varss – Perekonnainimene – Šibaloki seeme – Vabariigi revolutsioonilise sõjanõukogu esimees – Ussiauk hinges – Keeris – Sinav stepp – Surmavaenlane – Võõras veri – Naakmann – Sünnimärk – Karjane – Toitluskomissar – Aljoška süda – Põlluvaht – Suurtee – Kahe mehe naine – Doni toitluskomiteest ja Doni toitluskomissari asetäitja seltsimees Ptitsõni vintsutustest […]
“Doonori meelespea”
“Oma uues romaanis (1990) viib kirjanik meid vampiiride maailma. Kes need vampiirid tegelikult on? Ka see küsimus lahendatakse teose lõpul.”
“Draakonite maal”
Raamat sarjast “Maailma ja mõnda”. Vietnami teedel on alati liiklus. Talupojad ruttavad kaubaga turule, kaelkoogukorvides puuvili, savinõud, matirullid, punutud kübarad. Vinguvad jalgrattaraami külge seotud mustad vietnami põrsad, suurtes kuplitaolistes korvides kaagutavad kanad ja prääksuvad pardid. Liigub pottseppade voor, riisikeedupotid katmas päevinäinud jalgratast. Teetööle ruttavad noorikud, nägu non’i all rätikusse mähitud. Tõttab talupoeg, puuader õlal. Marsivad […]
“Dracula tegutseb jälle”
San Franciscos on öid, kus atmosfääris esineb ebatavalisi nähtusi. Äkki langeb linna kohale udu, mis matab kõik enda alla. Vastik märg tuul tekitab tõelise jäävanni tunde. Juhuslikud jalakäijad tõmbuvad külmast kössi. Udu ise ei olegi nii hirmus kui udu loodud meeleolu. Kui õhk on nii niiske ja külm, et värin raputab konte, kui tänavalaternate valgus […]
“Dwight Eisenhower”
Ameerika Ühendriikide tuntud väejuhi ja riigitegelase Dwight Eisenhoweri poliitiline biograafia, milles peatähelepanu on pööratud tema tegevusele lääneliitlaste ekspeditsioonijõudude kõrgema ülemjuhatajana Teise maailmasõja ajal ning USA presidendina aastatel 1953-1961.
“Eeluurimisvangistus. Kummardus Ingmar Bergmanile”
Selle ülesande oleksid paljud enda peale võtnud, miks just mina? Vahest mina mõtlesin kõige järjekindlamalt, vastan kõhklemata. Ja kuhu ma oma järjekindlusega olen jõudnud? Pean aru, enne kui vastan. Mitte oma isiku väljavabandamise huvides, ei, tahan iseendale selle järjekindluse tulemused selgeks teha. Minu mõttetegevuse ja praktilise hoiaku tulemusi näib täna kerge olevat kokku võtta, aga […]
“Eesti heliloojad ja muusikateadlased”
Biograafiline leksikon Autorite kollektiiv: H. Aumere, H. Kõrvits, A. Loo, M. Oja, V. Ojakäär, V. Paalma, O. Tuisk, H. Tõnson, A. Vahter (koostaja)
“Eesti kirjanduskriitika 1875-1900”
Tekstivalimik kajastab eesti kirjandusliku mõtte arengut möödunud sajandi viimasel veerandil. Kogumik sisaldab mahuka kommentaaride-osa ning annoteeritud nimeregistri ja on sellisena abivahendiks nii üliõpilastele kui ka teadustöötajaile. Paljud artiklid on oma probleemistiku, poeemilise esituslaadi ja omaaegse keeletarvituse tõttu ka laiemalt huvipakkuvad.
“Eesti NSV Riiklik Etnograafiamuuseum”
Sisukord: Lehekülgi muuseumi ajaloost Kogumistööd Esemekogud Käsikirjalised kogud Kogude kasutamine ja kättesaadavaks tegemine rahvale Teaduslik töö Resümeed
“Eesti oskuskeel”
Raamatus käsitletakse üldkeele, oskuskeele ja oskussõnavara vahekordi, analüüsitakse termini mõistet, tema tähenduslikke ja vormilisi iseärasusi, moodustusviise ning nõudeid terminile, selgitatakse terminisüsteemi ehitust ning oskuskeelekorralduse, sealhulgas oskussõnavara standartiseerimise olukorda ja probleeme. Käsiraamat on mõeldud eelkõige neile, kel tuleb tegelda eestikeelse terminoloogia loomise või korrastamisega mis tahes erialal, kuid on huvipakkuv ka lingvistidele ja ajakirjanikele ning üldse […]
“Eesti Välisministeerium 1999”
Sisukord: – 2000 – Toomas Hendrik Ilves, välisminister – Uue aastatuhande hakatuses – Indrek Tarand, kantsler – Ministeeriumi rahakott – Jüri Seilenthal, asekantsler haldusküsimustes – Julgeolekualased arengud – Eesti ja Euroopa Liit – Eesti maailmamajanduses – Regionaalne koostöö – Eesti kahepoolsetes suhetes – Kas tunned maad? Lisad – Kronoloogia – Välisministrid 1999 – Diplomaatiliste suhete […]
“Eesti-inglise-vene-saksa infosõnastik”
Sõnastikus on esitatud umbes 2800 informatsiooniala märksõna, mis hõlmavad selle alles noore teadusala kõiki valdkondi. Eestikeelsed oskussõnad on varustatud sisuseletustega. Raamatu lõpus on esitatud inglis-, saksa- ja venekeelsed registrid ning selgitavad lisad. Sõnastik on mõeldud teadustöötajaile, ettevõtete juhtidele ja spetsialistidele ning laiemale informaatikahuviliste ringkonnale, nagu üliõpilased, tõlkijad jt.
“Ei pennigi rohkem ega vähem”
Neli meest, krahvitiitli pärija, edukas arst, ülikooli õppejõud ja kunstikaupmees jäävad osava börsimahhinaatori süü läbi ilma tervest miljonist. Ahastamise asemel otsustavad nad oma erialaseid oskusi kasutades raha tagasi saada, ei pennigi rohkem, ei pennigi vähem. Sari: “Varraku” põnevusjutt (taskuformaat)
“El Greco”
Hakkan kirjutama niisugust El Greco elulugu, mis puhkeb sõnavalingutena, mis lähtub enamasti inspiratsioonist ja mida juhib selgeltnägija pilk. Olen ladunud pasjanssi tema piltidega, et tabada tema horoskoobi endeid, et jõuda ühe või teise lauseni, mis võiks olla võtmemärgiks El Greco seletamisel. See on isemoodi viis kirjutada elulugusid, kes teab, kas just kõige tulusamgi, et manada […]
“Elu aseaine”
“Elu aseaine” autor Paul Viiding (1904-1962) kirjutab enda poolt hinnatud ja korduvalt ette loetud luuletuses: “Õhtuks olgu mul aegsasti selge / maailm ja mis seal sees.” Filosoofiline arutlemine maailma asjade üle oli nende värsside kirjutajale tõesti omane. See oli tema lemmiktegevus. Võimet mõtelda pidas Paul Viiding elu suurimaks hüveks. Kirjanduslike, sotsiaalsete ja filosoofiliste probleemidega oskas […]
