“Ema”
Iga päev värises ja undas töölisalevi kohal suitsuses õlises õhus vabrikuvile, ja kuulekalt jooksid hüüde peale otsekui ehmunud prussakad väikestest hallidest majadest sünged inimesed, kes ei olnud oma lihaseid unega värskendada jõudnud. Külmas hämaruses läksid nad mööda sillutamata tänavat vabriku kõrgete kivipuuride poole, ja vabrik ootas neid ükskõikses enesekindluses, valgustades porist teed kümnete rasvaste ruudusilmadega. […]
“Emakeele Seltsi Aastaraamat” 21/1975
Kuigi Eesti Kirjameeste Seltsi (EKmS-i) põhikirjas ei kõnelda otseselt eesti keele arendamisest ja uurimisest, olid need küsimused kogu seltsi tegevuse jooksul küllalt silmapaistval kohal. Keeleküsimuste esilekerkimist tingis ühelt poolt asjaolu, et eesti kirjakeel sel ajal oli väga vaene ja ebaühtlane, teiselt poolt ka see, et seltsi juhtivad jõud olid kas keeleteadlased või keeleliste huvidega haritlased, […]
“Emanuel”
16-aastane noormees Emanuel elab oma elu läbi fotoaparaadi. Ühel pildistamisel kohtab ta juhuslikult tütarlast, kes tal enam kuidagi meelest ei lähe. Kuidas aga läheneda sellisele kaunitarile, kui su eneseusk on viletsamast viletsam? Ja kes tahakski tegemist teha mingi nohiku piltnikuga? Emanuel tunneb end sageli ebakindla ja üksikuna, eriti nüüd, just pärast gümnaasiumi astumist. Kes on […]
“Endise aja nooruk”
“Armastuse kõrb” pälvis Prantsuse Akadeemia Suure romaaniauhinna. “Galigai” on teine Mauriaci pärast sõda kirjutatud romaan ja see põhjustas protestikirjade voolu autorile. “Kristliku moraali” kaitsjad süüdistasid autorit, et see kujutab lausa “Saatana promiskuiteeti Jumalga”. “Endise aja nooruk” – Mauriaci luigelaul – on juba otsene tagasivaade oma noorusesse, kujunemisikka, sellesse õrna ja muutlikku aega, mida autor hindas […]
“Enrico Caruso”
Caruso nimi on muutunud legendaarseks. Suurest itaalia lauljast jutustavad raamatud ja filmid; tema hääl, isegi puudulikust salvestusest hoolimata, hämmastab meid oma ilu ja ebatavalise väljendusrikkusega. Carusot tuntakse ja armastatakse ka meie maal ning uus raamat temast leiab kahtlemata palju lugejaid. Selle teose autor Vittorio Tortorelli põlvneb perekonnast, keda soevad Carusoga pikaajalised sõprussidemed. Tortorelli tundis kuulsat […]
“Epitaaf”
Helmut Tarandi (8.10.1911 – 1.11.1987), viimase ajani tundmatu ja avaldamata luuletaja traagiline elukäik peegeldub ilmekalt tema suures osas autobiograafilises loomingus, milles kajastub kogu tema nurjunud ja tunnustamata elu, elu, mis pidi aheldatud kõrvaltvaatajana taluma keskpärasuse ja küündimatuse triumfi alal, millel tiivad teda ennast palju kõrgemale kanda oleksid suuutnud. … Kaarel Tarand Loomingu Raamatukogu 1/2, 1990
“Esimesed rõõmud”
Stalini preemiaga autasustatud teos. Elu Venemaal enne Oktoobrirevolutsiooni. (paberkaaned kulunud)
“Esimesilt päevilt”
“Esimesilt päevilt” on sündinud vajadusest oma südamelt esimeste aastate elamusi ära ütelda. Seepärast on read tulnud nagu iseenesest, ilma vaeva ja pingutuseta, vabalt spontaanselt. /—/ Loomingu Raamatukogu 14-16/1975
“Esko Lepa. Eksliibrised”
Kaksteist eksliibrist pappkaardil. Sissejuhatav kaart on vene keeles, nagu ka kaartide ümbris. Taskuformaat
“Estonian literature”
Historical survey with bibliographical appendix. Second edition.
“Euroopa ühenduse õiguse ABC”
Euroopa Ühenduse loodud õiguskord on saanud Euroopa Liidu 15 liikmesriigi poliitilist tegelikkust püsivalt iseloomustavaks tunnusjooneks. Euroopa Liidu asutamislepingute alusel võetakse igal aastal vastu tuhandeid otsuseid, mille mõju liikmesriikide valitsuste tegevusele ja Euroopa Liidu kodanike elule on väga suur. Üksikisik ei ole enam ammu ainult ühe linna, paikkonna või riigi kodanik. Ta on ka ühenduse kodanik. […]
“Euroraha käsiraamat 2005”
500 miljardi Euro väärtuses projektivõimalusi. Euroraha käsiraamatust leida üle 200 Euroopa Liidu fondi ja toetusprogrammi, mis seonduvad märksõnadega nagu innovatsioon ja ettevõtlus, haridus ja koolitus, teadus, regionaalne areng, põllumajandus, keskkond, kultuur ja meedia, riiklik poliitika, tervishoid, humanitaarabi, linnaplaneerimine, tööstus, transport jne. Samuti toome sinuni Rahandusministeeriumi poolt väljatöötatud metoodika struktuurifondidest taotlejaile.
“Faehlmann”
Näidend stseenides. 1982.a J. Smuuli nimelise kirjanduse aastapreemia pälvinud näidendis on tegelasteks möödunud sajandi eesti kultuuri- ja rahvusloo suurkujud, taustaks Õpetatud Eesti Seltsi asutamise ja “Kalevipoja” loomisega seotud probleemid.
“Fantastilised lood”
Hoffmann (1776-1822) oli unikaalsemaid loojanatuure – ta oli helilooja, kunstnik ja kirjanik. Tema erilist laadi, algselt täiskasvanutele kirjutatud lugudes seguneb reaalsus fantaasiaga ja õudusega, grotesk romantilise ülevusega, neis on kirjaniku aja Saksamaad ning maailma kultuurilugu. Ka kolmes selle raamatu loos ülistab kirjanik loovust, kujutluse jõudu ning vajalikkust kõigile inimestele. Hoffmanni tegelased ja süžeed on leidnud […]
“Fantoom 1”
Hukatu pea veeres aganakorvi. Aga Juve tõukas eemale Fandori, viskus tapalava poole… lipsas abide vahel läbi, pistis käe veristesse aganatesse, tõmbas juuksepidi välja pea… ning silmitses seda hetke… Skandaali kartvad abid jooksid juurde. Deibler lükkas Juve´i eemale hüüdes: “Te olete hull! Minge kohe minema!” Fandor nägi, kuidas Juve lõi vankuma, oli kokku varisemas… Ta jooksis […]
“Fantoom 2. Juve Fantoomi vastu”
Roninud keldrist valve poolt mahajäetud õhuakna kaudu välja, oli Fantoom vabaduses. “Esimene vaatus jäi Juve´ile, teist ma talle ei loovuta!” kiristas ta läbi hammaste. Jooksnud kuuri juurde, pööras ta kindla käega lülitit, millest peretoataguses kambris välgatas säde. Mõne sekundi murdosa pärast kärgatas pöörase jõuga plahvatus. “Võit!” röökis Fantoom. Maa värises ta jalge all, tohutu musta […]
“Fantoom 3. Fantoom maksab kätte”
Koos õhtust süües meenutas Juve ja Fandor äpardunud sündmusi, mille läbi nad olid kannatada saanud. Nad vaatasid teineteisele silma. Nad olid nagu kaks tühja laevavrakki, kes hüljatuina seilavad tuimas inimmeres. Nad astusid teineteise juurde ja embasid teineteist. “Kõige rängem kannatus,” pomises Fandor nuukseid tagasi hoides, “on armupiin…” Juve vangutas pead. “Kõige valusam haav,” kostis politseinik […]
“Fenella esimene kooliaasta”
“Fenella esimene kooliaasta” viib meid vähetuntud maailma – tsirkusesse, kus peategelane, vahva Fenella, on lõvitaltsutajana tõmbenumbriks. Ta on õppinud selle elukardetava kutse isalt, kellega ema, rikka lordi tütar, abiellus vastu vanemate tahtmist. Mõni aasta peale ema surma võtavad sugulased tütarlapse endi juurde ja saadavad kooli, aga Fen ei suuda uues elus hästi kohastuda. Ta põgeneb […]
“Finantsõigus. Riigieelarve”
Eesti majanduslik areng on viimastel aastatel olnud väga kiire, mistõttu ka õigusnorme on tulnud pidevalt muuta ja täiendada. Eriti kiiresti muutuvad finantsõigusnormid. Käesolevas õppevahendis on arvesse võetud 1999. ja 2000. aasta finantsseaduste muudatusi ja täiendusi. Töö kirjutamisel tugineti põhiliselt 9. juunil 1999. aastal vastu võetud riigieelarve seaduse eelnõule 2000. Suurt tähelepanu pöörati ka põhimõtetele, mis […]
