“Eesti heliloojaid. Miina Härma”
Miina Härma (aastani 1935 Miina Hermann; 9. veebruar (vkj 28. jaanuar) 1864 Kõrveküla, Raadi vald – 16. november 1941 Tartu) oli eesti helilooja, koorijuht ja organist. Sari: Eesti heliloojaid Raamatu kaaned üsna koledad
“Eesti kirjamehi. Paul Kuusberg”
Kirjaniku valmimine Paul Kuusbergi teostele on andnud aine ja suuna esmajoones tema elukogemused. Ükski ta teos ei ole siiski vahetult autobiograafiline. P. Kuusberg ei ole pidanud lugu isiklikult kogetud elamuslike faktide täpsest registreerimisest, vaid on neid ikka fantaasia abil rikastanud. Algne fakt ja prototüüp minetavad teoses tavaliselt oma tegelikkusejooni ning astuvad uutesse seostesse, esitades nii […]
“Eesti kirjanduskriitika 1875-1900”
Tekstivalimik kajastab eesti kirjandusliku mõtte arengut möödunud sajandi viimasel veerandil. Kogumik sisaldab mahuka kommentaaride-osa ning annoteeritud nimeregistri ja on sellisena abivahendiks nii üliõpilastele kui ka teadustöötajaile. Paljud artiklid on oma probleemistiku, poeemilise esituslaadi ja omaaegse keeletarvituse tõttu ka laiemalt huvipakkuvad.
“Eesti NSV Riiklik Etnograafiamuuseum”
Sisukord: Lehekülgi muuseumi ajaloost Kogumistööd Esemekogud Käsikirjalised kogud Kogude kasutamine ja kättesaadavaks tegemine rahvale Teaduslik töö Resümeed
“Eesti Olümpiakomitee 75”
Eesti spordi ajalugu on erinevatel aegadel talletanud paljud erinevad tegijad kõikvõimalikes vormides. Meie spordi tipmist osa – olüümpiaajalugu – on seni käsitletud peamiselt ühe kandi pealt ehk seoses olümpiamängudega. Ent olümpialiikumine pole ainult olümpiamängud, need on vaid osa globaalsest, enamikku maid ja rahvaid haaravast protsessist. See oli peamine põhjus raamatu väljaandmiseks – rääkida kolmveerandsaja aasta […]
“Eesti oskuskeel”
Raamatus käsitletakse üldkeele, oskuskeele ja oskussõnavara vahekordi, analüüsitakse termini mõistet, tema tähenduslikke ja vormilisi iseärasusi, moodustusviise ning nõudeid terminile, selgitatakse terminisüsteemi ehitust ning oskuskeelekorralduse, sealhulgas oskussõnavara standartiseerimise olukorda ja probleeme. Käsiraamat on mõeldud eelkõige neile, kel tuleb tegelda eestikeelse terminoloogia loomise või korrastamisega mis tahes erialal, kuid on huvipakkuv ka lingvistidele ja ajakirjanikele ning üldse […]
“Eesti-inglise-vene-saksa infosõnastik”
Sõnastikus on esitatud umbes 2800 informatsiooniala märksõna, mis hõlmavad selle alles noore teadusala kõiki valdkondi. Eestikeelsed oskussõnad on varustatud sisuseletustega. Raamatu lõpus on esitatud inglis-, saksa- ja venekeelsed registrid ning selgitavad lisad. Sõnastik on mõeldud teadustöötajaile, ettevõtete juhtidele ja spetsialistidele ning laiemale informaatikahuviliste ringkonnale, nagu üliõpilased, tõlkijad jt.
“Effi Briest”
See saksa kirjanduse klassiku romaan on maailmakirjanduse võluvamaid pärle. Effi abieludraama kaudu annab autor koloriitse maalingu preisiliku ajavaimu ahistavast konventsionaalsusest, mis muudab inimesed hüpiknukkudeks ja lämmatab inimliku õnne.
“Ei pennigi rohkem ega vähem”
Neli meest, krahvitiitli pärija, edukas arst, ülikooli õppejõud ja kunstikaupmees jäävad osava börsimahhinaatori süü läbi ilma tervest miljonist. Ahastamise asemel otsustavad nad oma erialaseid oskusi kasutades raha tagasi saada, ei pennigi rohkem, ei pennigi vähem. Sari: “Varraku” põnevusjutt (taskuformaat)
“Ekslibrisai”
Eksliibriseid. Raamatuke on leedu keeles, aga ka vene ja inglise keeles. Taskuformaat
“El Greco”
Hakkan kirjutama niisugust El Greco elulugu, mis puhkeb sõnavalingutena, mis lähtub enamasti inspiratsioonist ja mida juhib selgeltnägija pilk. Olen ladunud pasjanssi tema piltidega, et tabada tema horoskoobi endeid, et jõuda ühe või teise lauseni, mis võiks olla võtmemärgiks El Greco seletamisel. See on isemoodi viis kirjutada elulugusid, kes teab, kas just kõige tulusamgi, et manada […]
“Elu aseaine”
“Elu aseaine” autor Paul Viiding (1904-1962) kirjutab enda poolt hinnatud ja korduvalt ette loetud luuletuses: “Õhtuks olgu mul aegsasti selge / maailm ja mis seal sees.” Filosoofiline arutlemine maailma asjade üle oli nende värsside kirjutajale tõesti omane. See oli tema lemmiktegevus. Võimet mõtelda pidas Paul Viiding elu suurimaks hüveks. Kirjanduslike, sotsiaalsete ja filosoofiliste probleemidega oskas […]
“Elu keskpäev”
Noorus toitub unistustest. Vanadus lepib lohutusega. Ent millest ammutab oma jõudu elu keskpäev? Näib, nagu ei vajakski inimene selles eas välist tuge, nagu oleks see tema elu ainus ajajärk, kus ta end tõesti tunneb iseenda jumalana, nii et iga tema mõtet ja tegu ümbritseb pühalik nimbus. Nietzsche on hüüdnudki kord: “O, Lebensmittag, feierliche Zeit!” Ja […]
“Elujoonis”
Oma kümmekond aastat kestnud loomingutee jooksul on Ene Mihkelson avaldanud kuus värsiraamatut, kolm romaani ja ühe kirjandusteaduslike artiklite kogumiku. Käesolev luulekogu jätkab autori nägemuslikku luulelaadi. (taskuformaat)
“Elus hing”
Tuntud rootsi noorema põlve kirjaniku P. C. Jersildi (s.1935) fantastilise sündmustikuga teos, millel on sügavam filosoofiline tagapõhi: teadussaavutuste humaansuse või ebahumaansuse analüüs. Raamatu peategelane on labotatooriumis elav inimaju, kes jälgib kõike enese ümber toimuvat ja elab läbi kõiki inimesele omaseid tundeid. Autori asjatundlikkus (ta on elukutselt arst) on ühendatud mõnusa huumoriga, mille taga on ometi […]