“Surma and”
“Surma and” on 20. sajandi ühe mõjukaima prantsuse mõtleja Jacques Derrida (1930-2004) hilise loomeperioodi tähtteos. Derrida vaatleb uurimuses kingi või anni mõistet ja selle seoseid ajaloo, poliitika, filosoofia, religiooni ja kirjandusega. Raamat analüüsib andmise võimalikkust ja võimatust, samuti vastutuse mõistet ning elu ja surma andi. Teos, mida sageli peetakse Derrida religioosseimaks mõtiskluseks, keskendub ühtlasi Kierkegaardi käsitlusele […]
“Surmakultuuri arhitektid”
Paljud rooma paganlikud tavad – ja just need, mille esimesed ristiusku pöördunud inimesed pidid kõrvale heitma kui surmateele juhtijad – on saanud jälle kaasaegse kultuuri osaks. Mis seletus on sellisel võimsal tagasipöördumisel tumeda paganliku kõlbluspraktika juurde pärast nii paljusid sajandeid kristlikku kultuuri? Vastus on, et esile on kerkinud uus ettekujutus inimeseks olemisest, uut tüüpi paganlus, […]
“Surmatõbi”
Järgneva “mõttearenduse” vormi peavad paljud võib-olla kummaliseks. See võib paista neile meeleülenduseks liiga range ning teaduslikkuse kohta liiga meeltülendav olevat. Mis viimatimainitusse puutub, siis ei arva ma sellest midagi. Mis seevastu esimesse väitesse puutub, siis pole see minu arvamus; ja see, et vorm olevat meeleülenduseks liiga range, on minu käsituse järgi vale. Üks asi on, […]
“Suur pettumus ehk humanismi kriis”
Vaid harva juhtub, et mõni inimene või mõni raamat ajaga mitte ei vanane, vaid nooreneb. Tuntud ajaloolase Lauri Vahtre “Suur pettumus” on selline erand. Esmatrükist möödunud 14 aastaga pole see teos mitte iganenud, vaid muutunud ajakohasemaks ja värskemaks. Kuidas saab ja kuidas ei saa ühitada mõisteid “mina”, “meie” ja “nemad”; mis teeb rahvast rahva ja […]
“Suur rohepesu käsiraamat”
Kõik looduses ja ka inimkeskkonnas toimuvad protsessid on ülimalt keerulised ning keeruliselt omavahel põimunud. Lihtne inimene tahab aga lihtsaid soovitusi: istuta puu ja sellega päästad keskkonna. Tegelikult on puu istutamine igati tore tegevus, kuid suuremat positiivset mõju ümbritsevale ta ei avalda. See võiks ilmneda alles siis, kui istutaksime metsa kohale, kus seda varem ei olnud, […]
“Suur vapustus. Inimloomus ja ühiskondliku korra taastamine”
Viimase kolmekümne aasta jooksul on maailma ühiskondlikus strutkuuris toimunud tohutud muudatused. Suurimaid muudatusi läbi elavas USA-s on kuritegevus kasvanud, usaldus langenud ja individualism domineerib ühiskondlike huvide üle. Ka selline “suur vapustus” tähendab ühiskonna alustalade lõplikku lagunemist? Raamatus “Suur vapustus” analüüsib Fukuyama erinevate riikide sotsiaalseid, majanduslikke ja moraalseid tegureid ning näitab, et kuigi vana ühiskonnakorraldus on […]
“Suuri mõtlejaid. Newton”
Tõlkeraamat räägib suure inglise mõtleja, füüsiku, astronoomi ja matemaatiku elu- ja loometeest. Newton on mehhanistliku materialismi silmapaistvamaid esindajaid 17.-18. sajandi loodusteaduses, tema põhiideed avaldasid suurt mõju filosoofilisele mõtlemisele, teadusele ja kultuurile. Sari: “Suuri mõtlejaid”
“Symposium. Filosoofiaõpik.”
Filosoofia peab mulle isiklikult midagi tähendama. Filosoofia peab vapustama, te peab innustama ja mõjuma. Filosoofia peab õhkama energiat. Ta peab lainetama ja hingama, ta peab särama. Sellepärast polegi kõige tähtsam, mida lugeja pärast selle raamatu lugemist filosoofiast teab või mäletab. Teadmised on küll olulised, kuid veel olulisem on olla vaimselt avatud uutele suundadele. Filosoofia on […]
“Tähtsaimad küsimused”
Kuidas elada tähendusrikast elu, seistes silmitsi tundmatuga, küsib raamatus “Tähtsaimad küsimused” tuntud briti filosoof Bryan Magee (1930-2019). Inimestel on põhimõtteline vajadus mõista, kes me oleme ja milline on maailm, kus elame. Mõistus aitab sellele üksjagu kaasa, aga salapära jääb. Magee argumenteerib provokatiivselt, et õigupoolest ei ole meil mingit võimalust hoomata enda olemust ega leides lõplikke […]
“Täiused ja tühjused. Lühiülevaade Aasia mõtteloost”
Bibliotheca Asiatica See raamat on mõeldud esmase sissejuhatusena Aasia, eeskätt India, Hiina ja Jaapani mõtteloo traditsioonidesse. Lugejalt ei ole eeldatud mingid eelteadmisi ajaloost või kultuurist, ka nimede ja terminite mahtu olen teadlikult piiranud miinimumiga, mida enam-vähem süsteemse pildi saavutamiseks vaja. Olen üritanud keerulisi probleeme edasi anda arusaadavalt ilma sealjuures sisulis kompromisse tegemata, aga siiski ilma […]
“Tantsupoliitika. Riiklikud rahvatantsuansamblid, representatsioon ja võim”
Gigantum Humeris Raamat käsitleb põhjalikult juba aastakümneid maailmas eksisteerinud nähtust – riiklikke rahvatantsuansambleid, nende olemust ja tegevust. Teerajajaks ja paljude teiste ansamblite eeskujuks oli Nõukogude Liidus tegutsenud Igor Moissejevi tantsuansambel. Seni on seda fenomeni küll ülistatud, küll kritiseeritud. Ülistatud eelkõige lavastuste haarava vaatemängulisuse ja tantsijate meisterlikkuse poolest, kritiseeritud aga pärimustantsule võõral, balletikoolil põhineva koreograafia ja […]
“Tarkus ja saatus”
Suure belgia dramaatiku ja filosoofi Maurice Maeterlincki teos on selle praegusaja vaimuelu ühe silmahakkavama esindaja usutunnistus. See on ülemlaul vaimsele vaprusele, õhutus võitlusele inimese elu määrava saatusega ja selle saatuse võitmine hingelise vabaduse ning siirusega. Siin leiab väljendust vaimustatud panteism, mille allikaid tuleb otsida keskaegsete müstikute, vanade hindude ja nende uusaegsete järglaste, nagu Novalise ja […]
“Teadvus tulvil teadmist”
Valgustunud munga ZENI tarkus. “Teadvus tulvil teadmist” on raamat zenist ja teadvustatud kohalolekust. Selgitatakse zeni olemust ning antakse tänapäeva inimesele sobivaid soovitusi, mis lähtuvad raamatu autori enda elukogemustest nii ärielus edukaks saamisel kui ka vaimse õpetajana tegutsemisel. Raamatu kirjutamist ajendas tõdemus, et tänapäeva inimese jaoks on just zen kõige jõukohasem, millest õpetust võtta. Raamat on […]
“Teatrimälu”
Tahan uskuda, et kaduvikuline teatrikunst ikkagi päriselt ei kao. Kuni on mäletajaid ja kas või abitutesse sõnastustesse talletajaid. Oma kaduvusele ja muutlikkusele vaatamata – või just selletõttu – on teater oluline osa ühe rahva kultuurimälust. Olen igiteisenevast ja igipüsivast lavakunstist poole sajandi vältel ikka ja jälle kirjutada üritanud. Tundes, et ega päriselt oskagi edasi anda […]
“Tekst teeb oma töö”
2009. aastal lahkus meie seast üks omapärasemaid eesti luuletajaid, tunnustatud kirjandusteadlane ja kriitik, Tallinna ülikooli kauaaegne ja armastatud õppejõud professor Toomas Liiv. Kogumikku “Tekst teeb oma töö” on koondatud tema kirjatöid aastaist 1976-2009. Lugeja leiab siit hulga filigraanseid luulearvustusi, säravaid esseid ja uurimuslikke artikleid. Toomas Liivi huvi oli laialdane: ühtviisi köitvalt kirjutas ta nii Kreutzwaldi, […]
“Tõde. Teejuht neile, kes segaduses”
Sari: Avatud Eesti Raamat Tõe küsimuse eest ei pääse keegi. Aga kas “tõde” on üldse olemaski? Kas ta pole mattunud tõlgendustesse, nagu oletas Nietzsche? Antiigist alates on filosoofe vaevanud küsimus, kas tõde on absoluutne või suhteline. Simon Blackburn alustabki oma käsitlust absolutismi ja relativismi konfliktist; kaalub seejärel Nietzsche arusaamu tõest ja illusiooni kasulikkusest; eristab filosoofilisi […]
“Tõe otsing”
“Tõe otsing” on Quine´i enese tehtud süstemaatiline kokkuvõte tema filosoofia eri aspektidest. Nagu seda ennegi juhtunud, näitab selline lühendatud, üldistav, süstemaatiline kokkuvõte ära küll lähtepunktiks olevate õpetuse aspektide kooskõlalisuse, selle, et eraldi arendatud mõttekäigud sovituvad kergesti koherentsesse süsteemi, sisu poolest annavad vastused suuremale jaole nn igavestele filosoofilistele probleemidele – aga teevad seda kõike eelkõige süsteemi […]
“Töö ja armastus. Tammsaaret tuulates”
Autor jagab lugejaga oma seni avaldamata mõtteid ja tundmusi seoses “Tõe ja õiguse” tegelastega. Läbi Indreku, Andrese ja Pearu, Krõõda, Ramilda ja Kristi, Mauruse ja teiste vaatleb ta Eestit ja kogu maailma, tehes seda nagu ikka kaastundlikult ja irooniliselt.
“Traditsiooniline formaalne loogika”
Kant oli esimene, kes nimetas Aristotelese ja skolastikute loogikat formaalseks loogikaks. Formaalne loogika uurib mõistuslike protsesside struktuurseid ehk vormilisi aspekte: mõisteid (sõnu), väiteid (lauseid), arutlusi ehk tõestusi. Formaalse loogika üheks ülesandeks on uurida ja avastada reeglid, printsiibid, mille järgi saab otsustada, kas mõttekäik (st mõttekäigu skeem, arutluse skeem) eeldustelt järeldusele on loogikaliselt seaduspärane – korrektne. […]
“Traktaat tolerantsusest”
“Kas valgustajad oleksid ka üksteise peale niimoodi karjunud?” küsisid minu käest kunagi 11. klassi õpilased, kui nad ise olid ajuti ennastunustavalt karjudes tund aega arutlenud teemal, mis võis kõlada umbes: “Kas inimene on loomult halb või hea?”, ning oli mõeldud häälestusena valgustusajastu käsitlemisele. Käsitlemiseni ajastu ühe keskse küsimuse hääleka ülevaidlemise juurest tookord ei jõutudki, küll […]
