“Tekst teeb oma töö”
2009. aastal lahkus meie seast üks omapärasemaid eesti luuletajaid, tunnustatud kirjandusteadlane ja kriitik, Tallinna ülikooli kauaaegne ja armastatud õppejõud professor Toomas Liiv. Kogumikku “Tekst teeb oma töö” on koondatud tema kirjatöid aastaist 1976-2009. Lugeja leiab siit hulga filigraanseid luulearvustusi, säravaid esseid ja uurimuslikke artikleid. Toomas Liivi huvi oli laialdane: ühtviisi köitvalt kirjutas ta nii Kreutzwaldi, […]
“Tõde. Teejuht neile, kes segaduses”
Sari: Avatud Eesti Raamat Tõe küsimuse eest ei pääse keegi. Aga kas “tõde” on üldse olemaski? Kas ta pole mattunud tõlgendustesse, nagu oletas Nietzsche? Antiigist alates on filosoofe vaevanud küsimus, kas tõde on absoluutne või suhteline. Simon Blackburn alustabki oma käsitlust absolutismi ja relativismi konfliktist; kaalub seejärel Nietzsche arusaamu tõest ja illusiooni kasulikkusest; eristab filosoofilisi […]
“Tõe otsing”
“Tõe otsing” on Quine´i enese tehtud süstemaatiline kokkuvõte tema filosoofia eri aspektidest. Nagu seda ennegi juhtunud, näitab selline lühendatud, üldistav, süstemaatiline kokkuvõte ära küll lähtepunktiks olevate õpetuse aspektide kooskõlalisuse, selle, et eraldi arendatud mõttekäigud sovituvad kergesti koherentsesse süsteemi, sisu poolest annavad vastused suuremale jaole nn igavestele filosoofilistele probleemidele – aga teevad seda kõike eelkõige süsteemi […]
“Töö ja armastus. Tammsaaret tuulates”
Autor jagab lugejaga oma seni avaldamata mõtteid ja tundmusi seoses “Tõe ja õiguse” tegelastega. Läbi Indreku, Andrese ja Pearu, Krõõda, Ramilda ja Kristi, Mauruse ja teiste vaatleb ta Eestit ja kogu maailma, tehes seda nagu ikka kaastundlikult ja irooniliselt.
“Traditsiooniline formaalne loogika”
Kant oli esimene, kes nimetas Aristotelese ja skolastikute loogikat formaalseks loogikaks. Formaalne loogika uurib mõistuslike protsesside struktuurseid ehk vormilisi aspekte: mõisteid (sõnu), väiteid (lauseid), arutlusi ehk tõestusi. Formaalse loogika üheks ülesandeks on uurida ja avastada reeglid, printsiibid, mille järgi saab otsustada, kas mõttekäik (st mõttekäigu skeem, arutluse skeem) eeldustelt järeldusele on loogikaliselt seaduspärane – korrektne. […]
“Trooni tarkuse raamat. Metafüüsilisi tõdemusi”
Iraani filosoofias tänapäevani ülimalt mõjuka nn. Isfahani koolkonna asutajaks oli Ṣadr ud-Dīn Šīrāzī (1572–1640), keda üldiselt tuntakse Mullā Ṣadrā nime all (lihtsustatult Mulla Sadra). Mulla Sadra tegevuse mõjul sai Širazist oluline teaduskeskus. Thomas Herbert, inglise rändur 17. sajandist märgib, et “Širazis on kõrgkool, kus õpetatakse filosoofiat, astronoomiat, füüsikat, keemiat ja matemaatikat, ning see on kõige […]
“Tulevane kogukond. Vahendid ilma eesmärgita”
Sari: Avatud Eesti Raamat … Miski ei aja rohkem iiveldama kui häbematus, millega need, kes on teinud rahast oma elu ainsa põhjuse, raputavad aeg-ajalt majanduskriisi õlgmehikest, ning rikkad panevad täna selga säästurõivad, manitsemaks vaeseid, et kõigil tuleb ohvreid tuua. Niisama hämmastav on kuulekus, millega need, kes on rumalalt aidanud kaasa riigivõla tasakaalust välja löömisele, loovutades […]
“Tuntud ja tundmatu kodanikeühiskond”
Sisukord: Eessõna. Avamisest mõistmiseni: kodanikeühiskonna olemus ja võimalused. Eesti kodanikeühendused täna. Süvenev keskustelu: Eesti ühiskonna valmisolek kodanikualgatuse arendamiseks. Avaliku võimu ja mittetulundussektori vahelised koostöökokkulepped: uued arengud, uued käsitlused. Kodanikeühiskonna müüdid. Kasutatud allikad. Autoritest.
“Ühemõõtmeline inimene. Uurimus arenenud industriaalühiskonna ideoloogiast”
Herbert Marcuse „Ühemõõtmeline inimene” oli üks 1960ndate aastate olulisematest raamatutest. Esmakordselt 1964. aastal ilmununa tunnustati seda kohe kui kaasaja kaalukat kriitilist diagnoosi, mille esilekerkinud uusvasakpoolsed meelsasti üles korjasid kui kapitalistlikke ja kommunistlikke kaasaegseid lääne ühiskondi hukkamõistva süüdistusakti. Kavandatuna ja kirja panduna 1950ndatel ja varajastel 1960ndatel, peegeldab see raamat ajastu lämmatavat konformsust ning avaldab jõulist kriitikat […]
“Üksilduse poliitika”
Horace Engdahl on arvatavasti eredaim kuju tänapäeva rootsi kirjanduses, juba ligi tosin aastat päevalehe Dagens Nyheter kirjanduskriitik ja sage külaline Rootsi TV kultuurisaadetes. Oma ristinime ei saanud Horace Engdahl (1948) mitte poeet Horatiuselt, nagu võiks arvata, vaid lord (Horatio) Nelsonilt. Küllap lootis mereväeohvitserist isa, et pojast sirgub admiral. Kuid too otsustas hakata navigeerima hoopis filosoofias, […]
“Üksinduse labürint”
Maailmakuulsa Mehhiko kirjaniku, Nobeli kirjanduspreemia laureaadi Octavio Pazi (19141998) esseekogu on suurepärane teejuht mehhiko vaimulaadi ja kultuuriga esmatutvuse sõlmijale. Kirja pandud viis aastakümmet tagasi, ei ole tema esseed endiselt kaotanud kõlapinda ja aktuaalsust. »Üksinduse labürindi» neli esimest esseed analüüsivad mehhiklaste kombeid ja käitumisjooni, neli järgmist pakuvad teravapilgulise ja nüansirikka ülevaate Mehhiko ajaloost, alustades maiade tsivilisatsioonist […]
“Üldkeeleteaduse kursus”
Eessõna esimesele väljaandele Ferdinand de Saussure´i anne arenes keeleteaduse keskel. Üsna tihti kuulsime Saussure´i kurtmas keeleteadusele iseloomulike printsiipide ja meetodite puudulikkuse üle. Kogu oma elu otsis ta kangekaelselt juhtivaid seadusi, mis võimaldaksid suunata tema mõtet läbi selle kaose. Alles 1906 sai Saussure Genfi Ülikoolis – võttes üle Joseph Wertheimeri ametikoha – tutvustada oma isiklikke mõtteid, […]
“Ulro maa”
Czesław Miłosz, 1980. aasta Nobeli kirjanduspreemia laureaat, räägib “Ulro maas” – ühes oma tähtsamas teoses – Mõistuse sajandi põhjustatud muutustest maailmas. Lähemalt on vaatluse alla Fjodor Dostojevski, William Blake’i, Witold Gombrowiczi, Adam Mickiewiczi, Emanuel Swedenborgi, Oskar Miłoszi, Johann Wolfgang Goethe ja Samuel Becketti religioosne (või ateistlik) maailmavaade. “Ulro maa” on Miłoszi seitsmes raamat eesti keeles, […]
“Universaalid ja islam”
Peet Lepik (s. 1935) on oma elutöö sümboolse kokkuvõttena koostanud käsikirja “Universaalid ja islam”. Hariduselt kuulub Peet Lepik Moskva koolkonda, hiljem leidis ta Tartust Juri Lotmani isikus suurima eeskuju ning vaimse kujundaja. Huvi kaldus ka idamaa usundite ning filosoofia juurde, hoidudes selles valdkonnas enam Haljand Udami kui Linnart Mälli poole. Eesti kohaliku mõtte- ja ajalooga […]
“Upanišadid”
Upanišadid pole kindlate tunnustega kirjandusžanr, vaid pigem mahukas raamatukogu, mis hõlmab nii proosat, värssi kui ka kahekõnesid – õpetusi, uskumusi, tähelepanekuid, müüdipärimusi ja pilte Vana-India elukorraldusest. Selle pärandi uurimis- ja tõlgendamislugu on Indias enam kui paari aastatuhande pikkune, kusjuures Lääne autorid on India õpetlastelt palju üle võtnud. Upanišade loetakse veedakirjanduse viimaseks osaks, millele viitab nende […]
“Uuema evangeelse teoloogia põhitekstid”
Sisukord – Eessõna (Wilfried Härle) – Evangeelne teoloogia ja selle põhitekstid (Thomas-Andreas Põder) – Tekstide sissejuhatused (Wilfried Härle) Friedrich Schleiermacher 1. Religioonist (1799) (tlk. Maarja Eik, T.-A. Põder) 2. Lühike teoloogiastuudiumi esitlus (1830) 3. Kristlik usk (1830/1831) Soren Kierkegaard 4. Kartus ja värin (1843) (tlk. Arvo Alas) Albrecht Ritschl 5. Kristliku religiooni õpetus (1875) Theodosius […]
“Uurimus inimesest”
Sissejuhatus inimkultuuri filosoofiasse. Esimese tõuke selle raamatu kirjutamiseks sain ma oma inglise ja ameerika sõpradelt, kes korduvalt ja tungivalt palusid mul avaldada “Sümboolsete vormide filosoofia” (I-III, Berliin, Bruno Cassirer, 1923-1929) ingliskeelne tõlge. Kuigi oleksin väga tahtnud nende palvele vastu tulla, leidsin pärast esimesi katseid, et oleks ebapraktiline ja praeguse olukorras koguni põhjendamatu see teos kogu […]
“Uurimus tähendusest ja tõest”
Epistemoloogiline küsimus “kust sa tead?” või “kuidas sa tead?” on üpris abstraktne filosoofiline küsimus. Eriti abstraktne on ta siis, kui on esitatud niisuguses konkreetses vormis nagu Bertrand Russelli “Uurimuses” – kõige lihtsamat sorti kogemusliku teadmise kohta. Kui argielus keegi küsib teiselt näiteks “kust sa tead, et X-i kõhule on tätoveeritud madu?” tuntakse huvi peaasjalikult selle […]
“Vaade eikusagilt”
Sari: Avatud Eesti Raamat Ameerika mõtleja Thomas Nageli “Vaade eikusagilt” (algselt 1986) kuulub nüüdisfilosoofia klassikasse. Raamat tegeleb ühe suure üldprobleemiga: Kuidas ühendada maailmas asuva üksikisiku vaatpunkt objektiivse vaatega sellele samale maailmale, kuhu kuulub ka see isik koos oma vaatpunktiga? Inimestel on võime vaadelda maailma-asju eemalt, vaatenurgast, mis pole mitte kusagil konkreetselt. Nõnda nad tõusevad oma […]
“Vabaduse väraval”
Kultuur ja sõda Jälle on jõudnud suured arutegemise päevad. Jälle oleme tõmmatud ajalooliste sündmuste saatuslikusse virusse. Juba teine kord ühe aastakümne tagant. Meie sugupõlv elab ja sureb suurel ajal. Suurema jaoks olgu hoitud need, kes tulevad! /—/ Eesti mõttelugu 45. Sari: Eesti Mõttelugu
