“Uurimus tähendusest ja tõest”
Epistemoloogiline küsimus “kust sa tead?” või “kuidas sa tead?” on üpris abstraktne filosoofiline küsimus. Eriti abstraktne on ta siis, kui on esitatud niisuguses konkreetses vormis nagu Bertrand Russelli “Uurimuses” – kõige lihtsamat sorti kogemusliku teadmise kohta. Kui argielus keegi küsib teiselt näiteks “kust sa tead, et X-i kõhule on tätoveeritud madu?” tuntakse huvi peaasjalikult selle […]
“Vaade eikusagilt”
Sari: Avatud Eesti Raamat Ameerika mõtleja Thomas Nageli “Vaade eikusagilt” (algselt 1986) kuulub nüüdisfilosoofia klassikasse. Raamat tegeleb ühe suure üldprobleemiga: Kuidas ühendada maailmas asuva üksikisiku vaatpunkt objektiivse vaatega sellele samale maailmale, kuhu kuulub ka see isik koos oma vaatpunktiga? Inimestel on võime vaadelda maailma-asju eemalt, vaatenurgast, mis pole mitte kusagil konkreetselt. Nõnda nad tõusevad oma […]
“Vabaduse väraval”
Kultuur ja sõda Jälle on jõudnud suured arutegemise päevad. Jälle oleme tõmmatud ajalooliste sündmuste saatuslikusse virusse. Juba teine kord ühe aastakümne tagant. Meie sugupõlv elab ja sureb suurel ajal. Suurema jaoks olgu hoitud need, kes tulevad! /—/ Eesti mõttelugu 45. Sari: Eesti Mõttelugu
“Vägi. Väekirjad I”
Bibliotheca Controversiarum Margus Oti monograafia esitab laiahaardelise, elementaarosakestest kuni keerukate ühiskondlike süsteemideni ulatuva filosoofilisteadusliku maailmatõlgitsuse, mida liigendab, lõimib ja läbistab vägi nii mõiste kui fenomenina. Täpsus ja tihedus nõudlike mõttekäikude sõnastamisel, eestikeelse filosoofilise terminoloogia keeletundlik uuendamine, erinevate mõttepärimuste ja distsipliinide oskuslik kokkusõlmimine – need on vaid mõned põhjused, miks see monograafia hõivab ainulise paiga Eesti […]
“Vahemere tuuled Hüperboreas”
Inimkonna esimene ajalugu Müüt kuldajastust, mil jõed voolasid piima ja mett, nii et muredest vabastatud inimesed sai olla väga head, kuulub esmaste põhitarkuste hulka; üksteisest sõltumata on selleni jõudnud paljud loodusrahvad. Kirjade ilmudes pole ilus ebamäärasus enam võimalik, kuid vähemalt äravalitud hõimudel õnnestub müüt asendada “suure sajandiga”. Muistsete juutide jaoks oli sääraseks kuningas Taaveti valitsusaeg, […]
“Väike esteetika leksikon”
Käesoleva väikese esteetika leksikoni väljaandmine osutus vajalikuks sellepärast, et esteetika probleemide vastu tuntakse suurt huvi ning nõukogude inimeste esteetiline kasvatamine on muutunud väga aktuaalseks ülesandeks. See on esimene katse seda laadi kirjanduse väljaandmisel. Leksikon ei ole mõeldud spetsialistide kitsale ringkonnale, vaid laiadele lugejate hulkadele. Loomulikult ei pretendeeri ta kõikide esteetika probleemide ühtviisi täielikule ja põhjalikule […]
“Vaikne eestlane”
Kust see kummelilõhn kirikusse sai kuhu see tuulekobamine koputas Altari ees põlevad küünlad Seintel siuglevad pühakute pildid Loen silphaaval kartes eksida võõrsõnades piltide allkirju ja näojooni Pühak Arvius Valtonius õitsev krüsanteem ümber pea kannatajailmega Pühak Paulus Ericus Rumius nagu Jeesus pikkade juustega lahtiriietamata Paks hullumeelse ilmega suur pühak nimi tuhmunud pisut tolmununa kirikunurgas Altaril Jumalapoja […]
“Vaimuhaiguse müüt”
Vaino Vahing: kirjutama hakkasin ma juba küllalt vana mehena. Esialgu tekkis vajadus kirjutada nagu mingi protesti näol. Nimelt tundsin, et kirjutama peaks hoopis teisiti, kui teevad seda minuealised kirjanikud. /—/ Kirjutamise käigus pidin ümber hindama paljud oma senised tõed. Praegu olen parajasti niikaugel, et ei suudagi täpselt defineerida, mis see kirjandus õieti on. Võin öelda […]
“Vairagyasataka ehk sada värssi ilmaelust loobumise kiituseks”
Bibliotheca Asiatica Umbes 5. sajandil Indias elanud Bhartrhari polnud üksnes luuletaja. Ta oli keeleteadlane, filosoof ja ilmaelust loobuja, kui kasutada selle teose pealkirjas edastatud sõnumit, mis nii ehedalt võtab kokku vanaindia tarkade püüdlused. Selle tõlkega avavad Martti Kalda ja Mathura eesti lugejaile sanskritikeelse poeesia maailma. Loobugem siis vahepeal ilmaelust ja lugegem seda meistriteost! Andres Herkel […]
“Valik esseid”
Käesolev esseevalik jõuab lugejani pärast mõnevõrra pikaleläinud sahtlisseismist, ometi ma ei arva, et niinimetatud külma sõja lõpp oleks muutnud ühegi siinse kirjatüki väärtuse ainuüksi ajalooliseks. Filosoofiaõppuril õnnestub siit kokkuvõtlikul kujul leida loogikalise positivismi, 20. sajandi ühe põhilisema filosoofiasuundumuse põhikäsitused, kultuurajaloolase jaoks valgustub siin see Erasmusest ja Thomas Browne´st lähtuv ja 18. sajandil šotlase Hume´iga agnostitsismi […]
“Varastaja harakas. Doktor Krupov”
Väljapaistva vene kirjaniku ja ühiskonnategelase kaks jutustust. Esimene neist kujutab pärisorjast näitlejatari dramaatilist elukäiku, teine on pamflett XVIII sajandi filosoofiliste jutustuste laadi. Sari: Klassikalised lood (taskuformaat)
“Värav hingede maailma”
Ichi-go ichi-e Hetk, mis iial ei kordu. Shikoku 88 templi palverännak Jaapanis ei olnud minu jaoks lihtsalt matk. See oli teekond lähemale iseenda väele läbi nähtava ja nähtamatu maailma, läbi inimeste ja olukordade. Sel teekonnal olid minu jaoks kaugeleulatuvad tagajärjed. Kaduvikku sai rännatud 44 päeva ja 1200 kilomeetrit, mis kasvatasid mu hinges sügavat tänutunnet elu […]
“Vastus Iiobile”
„Mil iganes me räägime religioossest ainesest, räägime piltidest, mis osutavad millelegi sõnades väljendamatule… Hakates nüüd järgnevalt tegelema „metafüüsiliste” objektidega, olen ma täiesti teadlik, et liigun piltide maailmas ja mitte ükski mu arutluskäik ei puuduta mõistusele kättesaamatut… Kui aga keegi mu lugejatest peaks tundma kiusatust lisada vaadeldavate jumalapiltide ette sõna „kõigest”, satuks ta sedamaid vastuollu kogemusega, […]
“Vene kultuuri semiootika. Valik artikleid”
Bibliotheca Lotmaniana Juri Lotmani ja Boriss Uspenski intellektuaalne koostöö on üks 20. sajandi teise poole humanitaarteaduste huvitavamaid ja olulisemaid episoode. Esmapilgul ei ühendanud neid palju, nad kuulusid eri põlvkondadesse, neil oli erinev väljaõpe, nende maailmavaates oli suuri erinevusi ja nad elasid eri linnades. Kummati sündis juba esimesest kohtumisest 1963. aasta sügisel lähedane sõprus ja tihe […]
“Vestlused Lotmaniga”
Bibliotheca Lotmaniana Juri Lotmani kirjapärand on hiiglaslik, ent suuline pärand – esinemised, ettekanded, loengud – suuresti püüdmatult kadunud. Selles olukorras pakuvad intervjuud hinnalist, ehkki kahvatut aseainet. Kuigi needki on kirjalikud tekstid, on nad sündinud suulisest vestlusest ja suudavad parimatel hetkedel tabada Lotmani loovat mõtet – neid momente, kui kõneleja jõuab endalegi ootamatute järelduste või ülestunnistusteni. […]
“Viimane sõna”
Sari: Avatud Eesti Raamat Mõjukas ameerika filosoof Thomas Nagel kaitseb siin raamatus ratsionaalsust selle subjektiivse mõtestamise ehk relativismi eest. Kõige sügavamad tõed loogikas, matemaatikas, aga ka loodusteadustes, ajaloos ja eetikas ei ole lihtsalt inimeste isiklikud või kollektiivsed tõekspidamised. Neid ei saa vaidlustada väljastpoolt, näiteks sotsioloogiliselt või bioloogiliselt kui huvide ja kohastumuste saadusi. Viimane sõna neis […]
“Viljakogumine”
Saateks “Rabindranath Tagore´i elu on pikk unelm värvist ja laulust, ilust ja taevalikust andest, mille sarnast pole maailm iial varem tundnud,” kirjutas Tagore´i biograaf Shri Khanolkar. Küllap polnud ühelgi Tagore´i tollasel kaasmaalasel nii mitmekülgseid huvisid. Tagore kirjutas luuletusi, romaane, lühijutte, näidendeid, tegeles muusika ja kujutava kunstiga, koolihariduse ja filosoofiaga. Rabindranath Tagore (1861-1941) sündis Calcuttas jõuka […]
“Võrgutaja päevaraamat”
Sisukord: Värgutaja päevaraamat. Märkused ja kommentaarid. Saateks: Mõningaid märksõnu “Võrgutaja päevaraamatu lugemiseks (Jaan Pärnamäe). Kui lugeda ainult üht Kierkegaardi teost, jõuab ainult pooliku tõeni, ununeb dialektika. Poolik tõde on nagu Vaim, kellel on hing kinni. Ja muidugi ei tähenda see ka seda, et kahe teose läbilugemine oleks probleemi lahendus. Kui nii arvataks, takerdutaks kvantitatiivsesse ehk […]
“Walden ehk Elu metsas”
… Ent Waldeni põhi on sügavamal. Juba aegade hämarusest, ammu enne, kui selle taotluse panid sõnadesse muistse India filosoofid ja Õhtumaade Platon, on inimvaim pürginud ligemale näivuse taga varjuvale tõelisusele, objektiivselt eksisteerivale maailmale, Ideele, Brahmale või, kui soovite, Jumalale. 17. ja 18. sajandi empirismi dilemmat iseloomustab hästi järgnev osundus Isaac Newtonilt: “Aga (…) me ei […]
