“Russell”
Bertrand Russell 1872-1970 Bertrand Russell avastas matemaatika üheteistkümne aastaselt. Ta meenutab, et see oli joovastav kogemus: “pimestav nagu esimene armastus”. Sellest hetkest alates alistus ta oma kirele jäägitu pühendumuse ja lausa erootilise tulisusega. Talle tundus, et matemaatika võib saavutada seda, mida filosoofia polnud suutnud – taandada mõtlemine selle puhtaimale kujule ja vabastada teadmised kahtlustest ja […]
“Sada filosoofi”
Nagu ütles Sokrates: “Järelemõtlemiseta pole elu elamist väärt.” Kuidas võiks oma elu mõtestamist paremini alustada kui kõige mõjukamate filosoofide abiga alates muistsest Kreekast ja Hiinast kuni tänase päevani välja? Paljud sajandite vältel filosoofide poolt esitatud küsimused pakuvad huvi ka tänapäeval ning peegelduvad meieaegsetes suurtes vaidlustes. Mis on hea ja kurja loomus? Mis on olemise mõte […]
“Schopenhauer”
Arthur Schopenhauer 1788-1860 Arthur Schopenhauer sündis Danzigis (tänapäeval Gdansk). Hariduse omandas ta Prantsusmaal, Inglismaal, Šveitsis ja Austrias. Imetledes Kanti, pidas ta viimase idealistlikke järelkäijaid, eriti Hegelit, põlastusväärseiks ja ei sallinud kogu elu akadeemilisi filosoofe ning nende kõnepruuki. Püüdes võistelda Hegeliga, sättis ta oma loengud temaga samadele aegadele, kuid ei kogunud kuulajaid ja oli edaspidi kibestunud. […]
“Sealpool head ja kurja. Tulevikufilosoofia eelmäng”
Eeldades, et tõde on naine -, kuidas? kas ei ole hästi ära põhjendatud kahtlus, et kõik filosoofid, niivõrd kui nad olid dogmaatikud, naisi halvasti tundsid? et see kohutav tõsidus, see saamatu pealetükkivus, millega nad tavatsesid tõele läheneda, olid sobimatud ja sündmatud vahendid, et naisterahvast võluda? Kindel on, et ta ei lasknud ennast ära võluda: – […]
“See ei ole raamat. Seiklusi populaarfilosoofias”
See ei ole raamat paneb proovile sinu mõtlemise ja kujutlusvõime, sinu vaated, arvamused ja teadmised (või mida sa arvad end teadvat). Sa avastad, et ei saa usaldada isegi omaenda meeli – kuigi millelegi muule sul ehk polegi toetuda. Raamat on täidetud filosoofiliste keerdkäikudega, mis on vaevanud ajaloo helgemaid päid; küsimustega, mis paljastavad meie mõttemaailma vastuolulisust; […]
“Semiosfäärist”
Juri Lotman (1922-1993) oli üks nüüdisaja silmapaistvamaid semiootikuid ja kirjandusteadlasi. Ta oli Tartu Ülikooli kauaaegne professor ja Tartu-Moskva semiootikakoolkonna rajaja. Valik Juri Lotmani olulisematest kirjutistest. Peeter Toropi järelsõna, mis pakub sissejuhatust Lotmani vaadetesse.
“Skeptikutest ja skeptitsismist”
… Ükskord sattus minu tähelepanu objektiks üks üliõpilane, kes suhtus ilmse umbusuga loengutel esitatavatesse filosoofilistesse konseptsioonidesse. Ta isegi ei püüdnud oma skeptilisust varjata. Pärast loengut alustasin selle noormehega avameelset kõnelust. Meie vestluses selgus, et juba mõnda aega on tal väär ettekujutus ühiskonnateadustest. Ta arvas, et nende teaduste abil on võimalik argumenteerida ükskõik missuguseid seisukohti. Selline […]
“Soren Kierkegaard”
Minu kõige varasem mälestus, mis Kierkegaardiga seostub, on see, et kui ma lapsena püksisääri üle kõrgete säärtega saabaste, mis tollal moes olid, võrdsele kaugusele ei tõmmanud, ütles lapsehoidja mulle hoiatavalt: “Soren Kierkegaard!” Niimoodi kuulsin ma esimest korda nimetatavat nime, mis samal ajal nii valjult täiskasvanute kõrvus kaikus. “Corsareni” karikatuurid olid teinud Kierkegaardi jalad tuntuks ka […]
“Struktuur ja vabadus I. Semiootika vaatevinklist. I.I. Tartu-Moskva koolkond: tekstist semiosfäärini”
Bibliotheca Controversiarum “Struktuur ja vabadus” on ühtaegu nii suurepärane sissejuhatus Tartu-Moskva koolkonna kultuurisemiootikasse kui ka koolkonna seisukohtade algupärane edasiarendus. Mihhail Lotmanil on haruldane oskus seada küsitavaks enesestmõistetav ja muuta keerulised küsimused lihtsalt mõistetavaks. See on raamat, mis pakub kindlasti juurdlemist erialaspetsialistidele, ent vaimukas laad ja rikkalik näitematerjal muudavad selle huvipakkuvaks igale intelligentsele lugejale. Marek Tamm […]
“Studia Philosophica”
Sisukord: – Ülo Matjus. Studia Philosophica saateks. – Priit Kelder. Uuskonfutsionaaluse peamiste ontoloogiliste ja kosmoloogiliste kategooriate ajalooline eritlus. Kategooria qi. – Eduard Parhomenko. Gottlob Benjamin Jäsche Immanuel Kanti loengute väljaandja. – Leonid Stolovitš. Uuskantiaanluse õpetus üldkehtivatest väärtustest. – Tõnis Idarand. Põhjendamise probleem ja empirism väärtusfilosoofias. – Tõnis Idarand. Naturalistlik ja kognitivistlik metaeetika Hume’i seadusest. – […]
“Surematus”
Iha elada igavesti ja selle mõju tsivilisatsioonile. Stephen Cave’i “Surematus” annab tasakaaluka ülevaate erinevatest viisidest, kuidas ajaloo vältel on püütud surmaga toime tulla. Need viisid on kokku võetavad nelja suurde surematusnarratiivi – nelja kujutlusse selle kohta, kuidas surma oleks võimalik võita. Esimese narratiivicmoodustavad lood, milles otsitakse viise eluea lõpmatuseni pikendamiseks. Teise narratiivi keskmes on idee […]
“Surma and”
“Surma and” on 20. sajandi ühe mõjukaima prantsuse mõtleja Jacques Derrida (1930-2004) hilise loomeperioodi tähtteos. Derrida vaatleb uurimuses kingi või anni mõistet ja selle seoseid ajaloo, poliitika, filosoofia, religiooni ja kirjandusega. Raamat analüüsib andmise võimalikkust ja võimatust, samuti vastutuse mõistet ning elu ja surma andi. Teos, mida sageli peetakse Derrida religioosseimaks mõtiskluseks, keskendub ühtlasi Kierkegaardi käsitlusele […]
“Surmakultuuri arhitektid”
Paljud rooma paganlikud tavad – ja just need, mille esimesed ristiusku pöördunud inimesed pidid kõrvale heitma kui surmateele juhtijad – on saanud jälle kaasaegse kultuuri osaks. Mis seletus on sellisel võimsal tagasipöördumisel tumeda paganliku kõlbluspraktika juurde pärast nii paljusid sajandeid kristlikku kultuuri? Vastus on, et esile on kerkinud uus ettekujutus inimeseks olemisest, uut tüüpi paganlus, […]
“Surmatõbi”
Järgneva “mõttearenduse” vormi peavad paljud võib-olla kummaliseks. See võib paista neile meeleülenduseks liiga range ning teaduslikkuse kohta liiga meeltülendav olevat. Mis viimatimainitusse puutub, siis ei arva ma sellest midagi. Mis seevastu esimesse väitesse puutub, siis pole see minu arvamus; ja see, et vorm olevat meeleülenduseks liiga range, on minu käsituse järgi vale. Üks asi on, […]
“Suur pettumus ehk humanismi kriis”
Vaid harva juhtub, et mõni inimene või mõni raamat ajaga mitte ei vanane, vaid nooreneb. Tuntud ajaloolase Lauri Vahtre “Suur pettumus” on selline erand. Esmatrükist möödunud 14 aastaga pole see teos mitte iganenud, vaid muutunud ajakohasemaks ja värskemaks. Kuidas saab ja kuidas ei saa ühitada mõisteid “mina”, “meie” ja “nemad”; mis teeb rahvast rahva ja […]
“Suur rohepesu käsiraamat”
Kõik looduses ja ka inimkeskkonnas toimuvad protsessid on ülimalt keerulised ning keeruliselt omavahel põimunud. Lihtne inimene tahab aga lihtsaid soovitusi: istuta puu ja sellega päästad keskkonna. Tegelikult on puu istutamine igati tore tegevus, kuid suuremat positiivset mõju ümbritsevale ta ei avalda. See võiks ilmneda alles siis, kui istutaksime metsa kohale, kus seda varem ei olnud, […]
“Suur vapustus. Inimloomus ja ühiskondliku korra taastamine”
Viimase kolmekümne aasta jooksul on maailma ühiskondlikus strutkuuris toimunud tohutud muudatused. Suurimaid muudatusi läbi elavas USA-s on kuritegevus kasvanud, usaldus langenud ja individualism domineerib ühiskondlike huvide üle. Ka selline “suur vapustus” tähendab ühiskonna alustalade lõplikku lagunemist? Raamatus “Suur vapustus” analüüsib Fukuyama erinevate riikide sotsiaalseid, majanduslikke ja moraalseid tegureid ning näitab, et kuigi vana ühiskonnakorraldus on […]
“Suuri mõtlejaid. Newton”
Tõlkeraamat räägib suure inglise mõtleja, füüsiku, astronoomi ja matemaatiku elu- ja loometeest. Newton on mehhanistliku materialismi silmapaistvamaid esindajaid 17.-18. sajandi loodusteaduses, tema põhiideed avaldasid suurt mõju filosoofilisele mõtlemisele, teadusele ja kultuurile. Sari: “Suuri mõtlejaid”
“Symposium. Filosoofiaõpik.”
Filosoofia peab mulle isiklikult midagi tähendama. Filosoofia peab vapustama, te peab innustama ja mõjuma. Filosoofia peab õhkama energiat. Ta peab lainetama ja hingama, ta peab särama. Sellepärast polegi kõige tähtsam, mida lugeja pärast selle raamatu lugemist filosoofiast teab või mäletab. Teadmised on küll olulised, kuid veel olulisem on olla vaimselt avatud uutele suundadele. Filosoofia on […]
“Tähtsaimad küsimused”
Kuidas elada tähendusrikast elu, seistes silmitsi tundmatuga, küsib raamatus “Tähtsaimad küsimused” tuntud briti filosoof Bryan Magee (1930-2019). Inimestel on põhimõtteline vajadus mõista, kes me oleme ja milline on maailm, kus elame. Mõistus aitab sellele üksjagu kaasa, aga salapära jääb. Magee argumenteerib provokatiivselt, et õigupoolest ei ole meil mingit võimalust hoomata enda olemust ega leides lõplikke […]
