“Globaalse kapitalismi kriis”
Avatud ühiskonda ähvardavad ohud. Seda raamatut kirjutama hakates oli minu esialgne eesmärk selgitada mind läbi elu juhtinud filosoofiat. Olin tuntuks saanud eduka fondijuhina ja hiljem ka filantroobina. Vahetevahel oli mul tunne, et olen justkui hiigelsuur seedekulgla, mis ühest otsast raha neelab ja teisest jälle välja sülitab, tegelikult aga ühendas neid otsi omavahel märkimisväärselt suur mõttetöö. […]
“Globaalse kapitalismi reformimine. Avatud ühiskond”
Selle raamatu näol on tegemist praktilise filosoofiaraamatuga: ta annab kontseptuaalse raamistiku, mis on mõeldud tegevusjuhisena. Kõnealune raamistik on olnud mulle teejuhiks nii rahategemisel kui ka filantroopilises tegevuses ja ma olen veendunud, et see kehtib ühiskonna puhul ka üldises mõttes, sest see esitab globaalse avatud ühiskonna juhtpõhimõtted. Selle ambitsioonika ettevõtmise elluviimine nõuab minult laia haaret ja […]
“Hajutatud müüdid”
Koostanud: V. Kabur ja H. Tarand. Eesti kirjamehed religioonist. Kaaned kulunud, eriti raamatu selg. Endise omaniku nimi sees.
“Hermeneutika universaalsus”
Sisukord – Hans-Georg Gadameri eneseesitus – Kahekümnenda sajandi filosoofilised põhialused – Kreeka filosoofia ja uusaegne mõtlemine – Mõisteajalugu kui filosoofia – Keel ja mõistmine – Hermeneutilise probleemi universaalsus – Filosoofilise eetika võimalikkusest – Tuleviku plaanimisest – Mis on praktika? – Esteetika ja hermeneutika – Tekst ja interpretatsioon Lisa: – Jacques Derrida: Hea tahte võimuks. Kolm […]
“Hiiglaste õlgadel”
Intellektuaalsed portreed. “Hiiglaste õlgadel” pakub kümme intellektuaalset portreed 20. sajandi suurtest kirjameestest, kes kõik on olnud meelelaadilt “rebased” – autorid, keda on huvitanud väga mitmesugused teemad ja küsimused. Raamatus käsitletakse portreteeritavaid autoreid “hiiglastena”, kelle õlgadele ronimine ehk nende loomingu tundmine võimaldab meil – “kääbustel” – näha paremini ja kaugemale. Sisukord: Sissejuhatus: hiiglastest ja rebastest. Roland […]
“Hiilgav Šambhala”
Nicholas Roerich (Nikolai Konstantinovitš Rerih) (1874-1947) oli vene päritolu kunstnik, müstik, orientalistikahuviline ja kirjanik. Kunstnikuna oli Roerich äärmiselt viljakas ja loominguline, kuid “Hiilgav Šambhala” seisukohalt on palju olulisemad tema filosoofilised ja spirituaalsed otsingud. “Hiilgavat Šambhalat” tuleb mõista eelkõige Roerichi isikliku filosoofia väljendusena, mida võiks nimetada new age´i liikumise eelkäijaks. Teosest ei puudu sügavatähenduslikud viited Tiibeti […]
“Himeros”
Sokrates, kes antiikajal on pidanud kummutama mürgikarika, tuleb tagasi maa peale, et õppida filosoofiat tänapäeva ülikoolis. Nagu kord Ateenas, peab Sokrates taas dialooge, partneriteks nüüd Paavst, Cyborg, Madonna ja Unabomber – usujünger, teadusjünger, postmodernist ja ökoterrorist. Mida arvata ülikoolist, kus need meedianimedega õppejõud õpetavad? Kas nüüdiaseg vajab Sokratest või tapab ta? Pekka Himanen (1973) tegeleb […]
“Hinge sosistused”
“Esialgu ma ei teadnudki, et olen lyhinägeline. Kui ma kord juhtumisi panin ette prillid, märkasin äkki, et olin tulnud lähedamale kõigile asjule. Mulle tundus nagu oleksin yhekorraga saanud kahevõrdse osa maailmast senise asemel. Nii on ka, kui me näeme maailma läbi hinge. Ta nihkub meile nii lähedale ning saab nii tuttavaks, et meile tundub, nagu […]
“Hingejõu ilmed”
Luigale on ekstaatilised meeleolud taotlus, aga mitte tavalikkus. Hea ja kurja, loomuliku ja mitteloomuliku dualism ei vaju tal tagaplaanile, vaid läbistab tema maailmavaate keskkohta. Mitte Rousseau ürgloomulik harmoonia, vaid Schopenhaueri igavesti rahuldamata tahe valitseb seal maailma. Luiga panteism on pigem Budhast kui Laotsest. Tema moraal on Stoa loobumismoraal. Sama dualism läbistab Luiga poliitilist maailmavaadet. Nagu […]
“Hingest”
“Hingest” (“Peri psyches”, ld. “De anima”, edasi DA) on Aristotelese suhteliselt lühike teos, mis käsitleb elusa organismi toimimise küsimusi. Üks peamisi on sealjuures keha hinge suhte probleem, mis on erinevate teaduste huvikeskmes olnud läbi sajandite ja pole kaotanud tähtsust ka tänapäeval. Aristotelese vaateviisi iseloomustab püüe siduda bioloogiline vaatenurk filosoofilise lähenemisega. See on andnud põhjust nimetada […]
“Horror metaphysicus”
Kaasaegne filosoof, kes pole iial tundnud end šarlatanina, on säärane pinnapealne olend, kelle tööd ei vääri tõenäoliselt lugemist. Filosoofia on sajandite viisi oma legitiimsust tõendanud, küsides ja vastates Sokrateselt ning eelsokraatikutelt päranduseks saadud küsimustele, nimelt kuidas eristada tõelist mittetõelisest, õiget valest, head kurjast. Kõik Euroopa filosoofid samastavad end ühe mehega, isegi kui nad tema ideid […]
“Hume”
David Hume 1711-1776 Ehkki Hume´i loetakse suurimaks briti filosoofiks, on kitsarinnaline järelpõlv teda sellegipoolest alahinnanud. Tema töödele, mis on filosoofiliste ringkondade meelest liiga kergesti loetavad, on pahaks pandud ka nende julgust ja laia haaret. Sellest ka tema naeruvääristamine akadeemilise traditsiooni poolt. Šotlast Hume´i on tehtud vastutavaks inglise empiristide kõige rumalamate liialduste eest ja hakatud seostama […]
“Inimese määratlus”
Klassikalise saksa idealismi esindaja Johann Gottlieb Fichte (1762-1814) filosoofilise idealismi manifest “Inimese määratlus” (ilm. 1800) tähistab mõtleja evolutsioonis esimese suure, nn. kantiaanlik-eetilise perioodi lõppu ja ühtlasi üleminekut järgmisele, nn. metafüüsilis-müstilisele. Populaarses vormis resümeerib Fichte selles teoses oma algupärase, “teadusõpetuse” ideedele tugineva filosoofia, milles käesoleval juhul tõuseb kesksena esile absoluutse aktiivsuse ja inimese vabaduse probleem. Filisoofialooliselt […]
“Inimese meetod”
Filosoofia maine teaduste kuningannana lähtub keskajast. Vaevaliselt tasakaalustunud kooselu tingimustes selgus peagi, et tarvis on koolitatud inimesi, kes igapäevase eluga kaasuvaid kitsaskohti suudaksid talutavaks muuta. Nii ilmuvad ülikoolid, milles õpetatakse usu-, arsti- ja õigusteadust; esimene peab kaasa aitama hinge, teine keha ja kolmas ühiskonna tervise tugevnemisele. Taotledes täielikkust lisati eelmainituile neljaski, filosoofiateaduskond, mille hooleks jäi […]
“Inimese religioon”
Sanskriti keeles kirjeldatakse lindu “kaks korda sündinuna”: esmalt oma piiratud koorde ja seejärel lõplikult taevavabadusse. Need meie ühiskonnas, kes usuvad inimese piiratud mina avardumist vaimuvabadusse, kasutavad enda kohta sedasama epiteeti. Kõikidel elualadel avaldub see inimese dualism, see tema eksisteerimine tajutavate faktide vallas ja üleminek ühele sügavama tähenduse alale. Kandes igiomasena oma meeles instinkti, mis aina […]
“Inimeste ja rahvaste traagilisest elutundest”
Hispaania filosoof ja kirjanik Miguel de Unamuno (1864-1936) oli vitalistlik ja spiritualistlik filosoof. Peaksime ütlema ka: eksistentsialistlik, kuid see moodsam termin on kohaldatava vaid retrospektiivselt. Nii või teisiti, tema peateese oli, et filosoof ei pea mõtlema mitte üksnes oma peaga, ajude ja mõistusega, vaid kogu oma elu ja südamega. Seega siis võiks Unamuno elulugu ise […]
“Inimolu viletsusest”
Innocentius III (enne paavstiks saamist Lotario de’ Conti di Segni; 1160/61–1216) oli keskaja mõjukaim paavst (1198–1216), kes ühe vähesena selle pühitsuse pälvinutest jättis sügava jälje ka keskaja kirjanduslukku. Tema kõige tuntum ja hinnatum kirjatöö on noore kardinalina 1195. aastal kirjutatud traktaat „Inimolu viletsusest“. Seda lühikest teost võib pidada vaimseks harjutuseks askeetilise ja monastilise kirjanduse traditsioonis, […]
“Inimsuhete ajalugu”
Meie mõttemaailmas elutsevad mitmesugused vaimud. Toon siinkohal ära oma uurimistöö tuntud vaimudest, kes meile julgust annavad, laiskadest, kes meid tõrksaks teevad, ja peaasjalikult nendest hirmuäratavatest lummutistest, kes meile hirmu nahka ajavad. Minevik kummitab meid, kuigi aeg-ajalt on inimesed mineviku suhtes oma seisukohta muutnud. Tahan näidata, kuidas inimene saaks tänapäeval värske pilguga nii omaenda elu kui […]
“Inimsuhete ajalugu”
Meie mõttemaailmas elutsevad mitmesugused vaimud. Toon siinkohal ära oma uurimistöö tuntud vaimudest, kes meile julgust annavad, laiskadest, kes meid tõrksaks teevad, ja peaasjalikult nendest hirmuäratavatest lummutistest, kes meile hirmu nahka ajavad. Minevik kummitab meid, kuigi aeg-ajalt on inimesed mineviku suhtes oma seisukohta muutnud. Tahan näidata, kuidas inimene saaks tänapäeval värske pilguga nii omaenda elu kui […]
“Iphigeneia Aulises. Iphigeneia tauride juures”
Euripides (u 480-406 eKr) oli üks kolmest vanakreeka tragöödiaklassikust Aischylose ja Sophoklese kõravl. Talle omistati antiikajal üle 90 näidendi, millest tervikuna on säilinud 17 tragöödiat ja saatürdraama “Kükloop”, lisaks hulgaliselt fragmente. Oma eluajal ei olnud Euripedes kuigi edukas näitekirjanik, saavutades draamavõistlustel esikoha vaid mõnel korral. Kaasaegseile tekitasid probleeme Euripidese uuendusmeelsus, tavapärasest vabam müüditõlgendus, kriitiline suhtumine […]
