Näitan 41–60 tulemust 214-st

Formaat

“Formaat”

Valitud tekste klassivõitlusest ja naisküsimusest 1996-2002 Sisukord: I Saluut ja sült: Tegijad, Kus nad elavad, Pankuri surm, Hõlbustavad meetmed, Moraalselt vananenud kirjanduse kasust, Proletariaadist, Tavalised inimesed, Seeniorid tulevad, Saluut ja sült, Eesti viina nägu, Kohtumine sisemise seaga, Pankurite lapsed, Elu kui teenus, Eesti valge kvaliteetinimene; II Kunst ja kord: Mis sallivus, Kunst ja kord, Maal […]

0.25
Kiirvaade
Lisa korvi
Francis Bacon

“Francis Bacon”

Mis on Baconi filosoofia tegelikult, missugused on selle ideelised allikad, milline on Baconi kui filosoofi individuaalne käekiri? Neile ja paljudele teistele küsimustele annabki vastuse käesolev boršüür.

0.25
Kiirvaade
Lisa korvi

“Friedrich Nietzsche ja Cosima Wagner: Alistumise kool”

Käesoleva raamatu autor Joachim Köhler (s. 1952) on õppinud filosoofiat Würzburgis, Tübingenis, New Yorgis ja Stanfordis. Kaitsnud 25-aastasena doktoritööd Fr. Nietzsche “Rõõmsa teaduse” teemal, avaldas ta tosikond aastat hiljem (1989) Niettzsche biograafia “Zarathustra saladus”, mis nüüdseks on tõlgitud viide keelde. Friedrich Nietzsche ja Cosima Wagner peaksid olema tuntud nimed – kaks värvikat vastanlikku tegelast XIX […]

4.92
Kiirvaade
Lisa korvi

“Füüsikalise maailma olemus. Giffordi loengud 1927”

See raamat on oma põhiolemuselt Giffordi loengukursus, mille Arthur Stanley Eddington (1882–1944) pidas Edinburghi ülikoolis 1927. aasta jaanuarist märtsini. See käsitleb tollal toimunud teadusliku mõtlemise suurte muutuste filosoofilisi tagajärgi. Relatiivsusteooria ja kvantteooria oli viinud füüsikalise maailma uute veidrate käsitlusteni, termodünaamika printsiipide areng oli esile kutsunud sujuvama, kuid mitte vähem sügava muutuse. Uued füüsikateooriad, koos põhjustega, […]

19.90
Kiirvaade
Lisa korvi
Globaalse kapitalismi kriis

“Globaalse kapitalismi kriis”

Avatud ühiskonda ähvardavad ohud. Seda raamatut kirjutama hakates oli minu esialgne eesmärk selgitada mind läbi elu juhtinud filosoofiat. Olin tuntuks saanud eduka fondijuhina ja hiljem ka filantroobina. Vahetevahel oli mul tunne, et olen justkui hiigelsuur seedekulgla, mis ühest otsast raha neelab ja teisest jälle välja sülitab, tegelikult aga ühendas neid otsi omavahel märkimisväärselt suur mõttetöö. […]

7.67
Kiirvaade
Lisa korvi
Globaalse kapitalismi reformimine. Avatud ühiskond

“Globaalse kapitalismi reformimine. Avatud ühiskond”

Selle raamatu näol on tegemist praktilise filosoofiaraamatuga: ta annab kontseptuaalse raamistiku, mis on mõeldud tegevusjuhisena. Kõnealune raamistik on olnud mulle teejuhiks nii rahategemisel kui ka filantroopilises tegevuses ja ma olen veendunud, et see kehtib ühiskonna puhul ka üldises mõttes, sest see esitab globaalse avatud ühiskonna juhtpõhimõtted. Selle ambitsioonika ettevõtmise elluviimine nõuab minult laia haaret ja […]

4.99
Kiirvaade
Lisa korvi
Hajutatud müüdid

“Hajutatud müüdid”

Koostanud: V. Kabur ja H. Tarand. Eesti kirjamehed religioonist. Kaaned kulunud, eriti raamatu selg. Endise omaniku nimi sees.

0.25
Kiirvaade
Lisa korvi
Hermeneutika universaalsus

“Hermeneutika universaalsus”

Sisukord – Hans-Georg Gadameri eneseesitus – Kahekümnenda sajandi filosoofilised põhialused – Kreeka filosoofia ja uusaegne mõtlemine – Mõisteajalugu kui filosoofia – Keel ja mõistmine – Hermeneutilise probleemi universaalsus – Filosoofilise eetika võimalikkusest – Tuleviku plaanimisest – Mis on praktika? – Esteetika ja hermeneutika – Tekst ja interpretatsioon Lisa: – Jacques Derrida: Hea tahte võimuks. Kolm […]

15.80
Kiirvaade
Lisa korvi
Hiiglaste õlgadel

“Hiiglaste õlgadel”

Intellektuaalsed portreed. “Hiiglaste õlgadel” pakub kümme intellektuaalset portreed 20. sajandi suurtest kirjameestest, kes kõik on olnud meelelaadilt “rebased” – autorid, keda on huvitanud väga mitmesugused teemad ja küsimused. Raamatus käsitletakse portreteeritavaid autoreid “hiiglastena”, kelle õlgadele ronimine ehk nende loomingu tundmine võimaldab meil – “kääbustel” – näha paremini ja kaugemale. Sisukord: Sissejuhatus: hiiglastest ja rebastest. Roland […]

19.98
Kiirvaade
Lisa korvi
Hiilgav Šambhala

“Hiilgav Šambhala”

Nicholas Roerich (Nikolai Konstantinovitš Rerih) (1874-1947) oli vene päritolu kunstnik, müstik, orientalistikahuviline ja kirjanik. Kunstnikuna oli Roerich äärmiselt viljakas ja loominguline, kuid “Hiilgav Šambhala” seisukohalt on palju olulisemad tema filosoofilised ja spirituaalsed otsingud. “Hiilgavat Šambhalat” tuleb mõista eelkõige Roerichi isikliku filosoofia väljendusena, mida võiks nimetada new age´i liikumise eelkäijaks. Teosest ei puudu sügavatähenduslikud viited Tiibeti […]

6.99
Kiirvaade
Lisa korvi

“Himeros”

Sokrates, kes antiikajal on pidanud kummutama mürgikarika, tuleb tagasi maa peale, et õppida filosoofiat tänapäeva ülikoolis. Nagu kord Ateenas, peab Sokrates taas dialooge, partneriteks nüüd Paavst, Cyborg, Madonna ja Unabomber – usujünger, teadusjünger, postmodernist ja ökoterrorist. Mida arvata ülikoolist, kus need meedianimedega õppejõud õpetavad? Kas nüüdiaseg vajab Sokratest või tapab ta? Pekka Himanen (1973) tegeleb […]

13.98
Kiirvaade
Lisa korvi
Hinge sosistused

“Hinge sosistused”

“Esialgu ma ei teadnudki, et olen lyhinägeline. Kui ma kord juhtumisi panin ette prillid, märkasin äkki, et olin tulnud lähedamale kõigile asjule. Mulle tundus nagu oleksin yhekorraga saanud kahevõrdse osa maailmast senise asemel. Nii on ka, kui me näeme maailma läbi hinge. Ta nihkub meile nii lähedale ning saab nii tuttavaks, et meile tundub, nagu […]

14.98
Kiirvaade
Lisa korvi

“Hinge tundmused”

Jumala mõiste ongi, mille abil Descartes saab üle kõigist ülemõistuslikest raskustest. Oleks ülekohtune nõuda autorilt veenvat jumalatõestust, st mõttekäiku, mis pole jõukohaseks osutunud ühelegi mõtlejale; Jumala olemasolu ilmestada püüdes toetub autor Anselmile ja mõneti ka tomistlikule põhjuslikkusele. Peame leppima sellega, mida lõplik inimlikkus lõputuse hõlmamiseks võimaldab; ühes mõttekäigus on Descartes´il sõna-sõnalt kirjas: lõputus pole tõeliselt […]

12.63
Kiirvaade
Lisa korvi
luiga ees

“Hingejõu ilmed”

Luigale on ekstaatilised meeleolud taotlus, aga mitte tavalikkus. Hea ja kurja, loomuliku ja mitteloomuliku dualism ei vaju tal tagaplaanile, vaid läbistab tema maailmavaate keskkohta. Mitte Rousseau ürgloomulik harmoonia, vaid Schopenhaueri igavesti rahuldamata tahe valitseb seal maailma. Luiga panteism on pigem Budhast kui Laotsest. Tema moraal on Stoa loobumismoraal. Sama dualism läbistab Luiga poliitilist maailmavaadet. Nagu […]

5.90
Kiirvaade
Lisa korvi

“Hingest”

“Hingest” (“Peri psyches”, ld. “De anima”, edasi DA) on Aristotelese suhteliselt lühike teos, mis käsitleb elusa organismi toimimise küsimusi. Üks peamisi on sealjuures keha hinge suhte probleem, mis on erinevate teaduste huvikeskmes olnud läbi sajandite ja pole kaotanud tähtsust ka tänapäeval. Aristotelese vaateviisi iseloomustab püüe siduda bioloogiline vaatenurk filosoofilise lähenemisega. See on andnud põhjust nimetada […]

19.90
Kiirvaade
Lisa korvi

“Horror metaphysicus”

Kaasaegne filosoof, kes pole iial tundnud end šarlatanina, on säärane pinnapealne olend, kelle tööd ei vääri tõenäoliselt lugemist. Filosoofia on sajandite viisi oma legitiimsust tõendanud, küsides ja vastates Sokrateselt ning eelsokraatikutelt päranduseks saadud küsimustele, nimelt kuidas eristada tõelist mittetõelisest, õiget valest, head kurjast. Kõik Euroopa filosoofid samastavad end ühe mehega, isegi kui nad tema ideid […]

19.90
Kiirvaade
Lisa korvi
Hukutav upsakus

“Hukutav upsakus”

Hayeki uusim töö “Hukutav upsakus” ilmub esimese köitena F. A. Hayeki “Kogutud teostes”, millest saab tema kirjutiste uus standardväljaanne. Lugeja, keda hämmastab selle raamatu arutluse haare ja värskus, keskendumine konkreetsete juhtumite analüüsile ja kohatine poleemiline tuhin, võib huvituda teose tagapõhjast. 1978. aastal, kui Hayek oli juba peaaegu kaheksakümnene, tahtis ta pärast kogu elu kestnud sõdimist […]

9.90
Kiirvaade
Lisa korvi
Hume

“Hume”

David Hume 1711-1776 Ehkki Hume´i loetakse suurimaks briti filosoofiks, on kitsarinnaline järelpõlv teda sellegipoolest alahinnanud. Tema töödele, mis on filosoofiliste ringkondade meelest liiga kergesti loetavad, on pahaks pandud ka nende julgust ja laia haaret. Sellest ka tema naeruvääristamine akadeemilise traditsiooni poolt. Šotlast Hume´i on tehtud vastutavaks inglise empiristide kõige rumalamate liialduste eest ja hakatud seostama […]

3.99
Kiirvaade
Lisa korvi
Inimese määratlus

“Inimese määratlus”

Klassikalise saksa idealismi esindaja Johann Gottlieb Fichte (1762-1814) filosoofilise idealismi manifest “Inimese määratlus” (ilm. 1800) tähistab mõtleja evolutsioonis esimese suure, nn. kantiaanlik-eetilise perioodi lõppu ja ühtlasi üleminekut järgmisele, nn. metafüüsilis-müstilisele. Populaarses vormis resümeerib Fichte selles teoses oma algupärase, “teadusõpetuse” ideedele tugineva filosoofia, milles käesoleval juhul tõuseb kesksena esile absoluutse aktiivsuse ja inimese vabaduse probleem. Filisoofialooliselt […]

5.55
Kiirvaade
Lisa korvi
Inimese meetod

“Inimese meetod”

Filosoofia maine teaduste kuningannana lähtub keskajast. Vaevaliselt tasakaalustunud kooselu tingimustes selgus peagi, et tarvis on koolitatud inimesi, kes igapäevase eluga kaasuvaid kitsaskohti suudaksid talutavaks muuta. Nii ilmuvad ülikoolid, milles õpetatakse usu-, arsti- ja õigusteadust; esimene peab kaasa aitama hinge, teine keha ja kolmas ühiskonna tervise tugevnemisele. Taotledes täielikkust lisati eelmainituile neljaski, filosoofiateaduskond, mille hooleks jäi […]

6.99
Kiirvaade
Lisa korvi