“Loojate mängud”
“Loojate mängud” on suurepärane hommikusaiake nende fantastikagurmaanide lauale, kelle praetaldrikuil kõrgub virn Neil Gaimani “Sandman´e” ja öökapil ootab vana hea Bulgakovi “Meister ja Margarita”. Gabrielilt oodati imesid. Temalt taheti üliinimlikke võimeid, mille kõrval vee peal kõndimine oleks tundunud mannetuna. Samal ajal, kui ühed lohistasid tema maja ümber kokku erinevaid annetusi, loopisid teised akendest sisse süütepudeleid. […]
“Lõppmäng”
Nora neelatas, üritades silmnähtavalt end koguda, kuid tema põsed õhetasid jätkuvalt vihast: “Eile öösel suri Must Käsi. Seejärel nimetati mind tema järeltulijaks, lükati troonile, solgutati ühelt kohtumiselt teisele, sunniti tervitama inimesi, keda ma ei tunne, kästi kanda seda lämmatavat rüüd, küsiti isiklikke küsimusi, surgiti ja õrritati, mõõdeti ja hinnati, ilma et mulle oleks antud hetkegi […]
“Lugu kaliif Vathekist”
Kiirgavate teradega saablid köitsid kaliifi tähelepanu, kes lubas endale, et dešifreerib vabal ajal nende külgedele graveeritud veidrad kirjutised. Hinda küsimata käskis ta tuua varakambrist kuldmünte ja nõudis, et kaupmees võtaks kõik, mis soovib; viimane vastas tagasihoidlikkuse ja vaikimisega. Vathek, kes arvas, et kaupmehe sõnaahtrus tuleb aukartusest tema ees, julgustas teda lähenema ja päris siis armulikult: […]
“Maapõu 1 ja 2 osa. Deemonite sarja 5. raamat” Kokku 2 raamatut
Ennemuistsetest aegadest luusisid öös verejanulised deemonid, hõrendades inimkonna laialipillatud riismeiks, keda kaitses pooleldi unustatud võlukunst. Siis kerkis esile kaks sangarit – lähedased kui vennad, aga lahutatud kibeda reemise läbi. Arlen Põldaja sai kuulsaks Maalingutega Mehena, temale tätoveeritud vägevad loitsumärgid võimaldasid lüüa deemoneid käsivõitluses. Võlujõuliste loitsurelvadega Jardir kuulutas enese Päästjaks, ammutõotatud ühendajaks, et juhtida inimsugu võidule […]
“Mees kõrges lossis”
Ameerika pärast Teist maailmasõda. Liitlased on kaotanud, nende vaenlased vallutanud maailma. Ellujäänud elavad kohutavas hirmus. Natsid on vallutanud New Yorgi, Californiat aga valitsevad jaapanlased. Nende kahe rivaalitseva supervõimu vahelises puhvertsoonis elab põrandaaluse bestselleri autor, mees, kes kirjutas kuuldavasti sellest, milline oleks maailm võinud olla. See aga ei saa tolles maailmas jääda tagajärgedeta. Philip K. Dick […]
“Moira Triloogia I – III raamat. 3 raamatut”
I. Raamat. “Emahunt ja tüdruk” Kolmeteistaastane orb Alea omandab kummalised võimed, misjärel ta satub segaste sündmuste keerisesse. Gaelimaal on hulganisti riigi- ja usutegelasi, kes Alea võimeid endale himustavad. Palju on neidki, kes väljavalitu haruldase väe ees, mis kogu maailma palet võib muuta, sügavat hirmu tunnevad. Sellal kui saare lõuanosas alustab sõjateed vägi, kes ihkab tagasi […]
“Mõõgad ja nõidus”
Orpheuse raamatukogu 52 Ameerika Ulmekirjanike Assotsiatsiooni (SFWA) viienda suurmeistri (1981) Fritz Leiberi “Mõõgad ja nõidus” on kirjaniku kuulsaimast tegelastepaarist Fafhrdist ja Hallist Hiirepüüdjast rääkiva seitsmeköitelise sarja esimene osa. See sari sai alguse 1939. aastal ja on üks fantaasiakirjanduse “mõõga ja maagia” alažanri tüvitekste, oma kõrge üldkirjandusliku taseme ja iroonilise stiili poolest moodsa sünkmorni fantasy üks […]
“Muinasmaa”
Kuu ei paistnud enam aknast sisse. Väljas oli pilkane ööpimedus. Äkki kuulis Kim sahinat. Tema toas istus kiiktoolis valgete juustega habemik vanamees. «Ainult sina, Kim, võid oma õe päästa,» ütles ta. Kimi õde Rebekka lamas juba mitu päeva meelemärkuseta haiglas. Tema hinge hoidis Muinasmaal vangis Varjuderiigi valitseja võlur Boraas.
“Mustad haarmed”
“Mustad haarmed” on ulmepõnevik kolmest teismelisest, kes asuvad päästma universumi. Roosk – deemon, kes on olnud tuhandeid aastaid maa peale vangistatud – on põgenema pääsenud ning iidne Une vennaskond peab peatama deemoni enne, kui too jõuab põrgusse ja äratab draakoni. Noor tüdruk Esme on vennaskonna viimane liige. Ta on treeninud Roosa tabamiseks terve oma elu. […]
“Nähtamatu raamatukogu”
Irene on raamatukoguhoidja. Tõsi, Raamatukogu on selline, mis ei laena ühtegi raamatut välja. Ja asub see… väga paljude paralleelmaailmade vahel, ent mitte üheski neist. Seetõttu sarnaneb raamatukoguhoidja töö pigem spiooni omaga: Irene ülesanne on minna kohale, osta, varastada või ükskõik millisel moel hankida raamat ja tuua see Raamatukokku. Maailmad on erinevad ja seetõttu võivad isegi […]
“Narnia kroonikad. Hõbetool”
Narnia… maa, mida laastavad hiiglased… maa, mida ähvardab nõidus… Läbi senitundmatute ohtude ja hädade ning sügavate ja pimedate koobaste saadetakse vapper sõpruskond leidma röövitud printsi. Nad peavad oma teel üle kavaldama kurjad hiiglased ning seisma vastu Allmaailma valitseva Nõia kavalate loitsudele. Clive Staples Lewis, keda tema sõbrad kutsusid Jackiks, sündis 1898. aastal. Oxfordi professorid Lewis […]
“Narnia kroonikad. Hobune ja tema poiss”
Narnia… maa, kus hobused kõnelevad… maa, mida himustavad Neli põgenikku – poiss Shasta, tarkaanitar Aravis ja nende hobused Bree ja Hwin, on põgenikud, kes otsivad teed Narniasse, sest ainult Narnias saavad nad olla vabad. Ootamatult satuvad nad aga hoopis suuremate sündmuste keerisesse. Nad on kistud lahingusse, kus otsustatakse nende saatus, lahingusse, mis otsustab kogu Narnia […]
“Narnia kroonikad. Koiduränduri teekond”
Narnia… kus lohe on ärganud… kus tähed kõnnivad maa peal… kus kõik on võimalik. Kuningas Caspian ja tema ootamatud reisikaaslased võtavad ette merereisi, mis viib neid maailma lõppu. Nad seilavad aina edasi ja edasi, et avastada uusi maid ja meresid, kuni mõistavad, et maailma lõpp on alles kõige algus.
“Narnia kroonikad. Prints Caspian”
Narnia… maa, kus loomad kõnelevad… kus puud kõnnivad… kus lahing on kohe algamas. Prints Caspiani ähvardab suur oht. Caspiani onu on anastanud Narnia trooni ja tahab teda tappa. Caspian kutsub kokku sõjaväe, et kukutada trooni anastaja ja kuningriik tagasi võita. See on võitlus Vanaaja Narnia eest, võitlus kahe mehe vahel, mis otsustab kogu maa saatuse. […]
“Narnia kroonikad. Viimane lahing”
Narnia… maa, kus valed sünnitavad kurjust… kus ustavus pannakse proovile… kus kogu lootus paistab kustuvat. Narnia viimastel päevadel on maa pandud valiku ette: nende vastas on mitte vaenlane väljast, vaid vaenlane nende endi seast. Valed ja reetmine on tõusnud valitsema ning ainult kuningas ja tema allesjäänud ustavad järgijad suudaks ära hoida kõige neile armas hävingut. […]
“Needuste allee”
Miks pidi see just tema olema? Ta nägi pakse suitsupilvi ees ja vasemal. Üks mägi oli kaotanud oma tipu, selle asemel õilmitsesid nüüd tulekeeled. Vahetevahel vappus maa auto rataste all. Ümberringi oli Allee, põlev, suitsev, vappuv – ja kui ta seda ei läbi, sureb pool inimkonda. Hell Tanner, mõrtsukas ja vägistaja – inimkonna ainuke lootus. […]
“Neetud taevakivi. Põhja nõid. Hingede aeg. 3 raamatut”
Raamat “Neetud taevakivi” «Neetud taevakivi» on fantaasiaromaan eesti mütoloogia ainetel, toimumisajaks noorem pronksiaeg. See räägib Kaali kraatri tekkeloost, andes sellele fantastilise värvingu. Taevakivi kukkumisel olid ootamatud tagajärjed – hakkas levima tappev haigus ja haldjad muutusid inimeste vastu vaenulikeks. Saarlased mäletasid seda lugu veel aastasadu hiljemgi. Lugu sellest, kuidas nende maale langes põlev taevakivi, mis tõi […]
“Nõiutud palverännak”
Clifford D. Simak kuulub täie õigusega 20. sajandi angloameerika ja maailma ulmekirjanduse ikoonide Isaac Asimovi, Arthur C. Clarke´i, Robert A. Heinleini, Ray Bradbury, Stanislaw Lemi ja vendade Strugatskite sekka. Ta on eesti lugejate seas tänaseni üks armastatumaid ameerika fantaste ning seda ilmselt paljuski seepärast, et ta looming ei ole oma põhiolemuselt kuri ega konfliktne, vaid […]
“Odinilaps”
Kujuta ette, et sul puudub miski, mis kõigil teistel on. Miski, mis tõestab, et sa kuulud sellesse maailma. Midagi nii tähtsat, et ilma selleta oled sa eimiski. Katk. Müüt. Inimene. Viisteist talve vana Hirka saab teada, et on odinilaps – sabatu mädanik teisest maailmast. Põlatud. Kardetud. Taga aetud. Tal pole enam aimugi, kes ta on, […]
“Odysseuse seiklused”
Lahkus, mida te kõik olete lasknud mulle osaks saada, iseäranis sina ja su kõrgestisündinud tütar, oo kuningas Alkinoos, nõuab, et ma ei peaks teid kauem teadmatuses sellest, mis või kes ma selline olen; sest hoida midagi salajas sinu eest, kes sa oled vastanud mu armastusele nii siira sõprusega, tähendaks näidata end loomult väiklase või tänamatuna. […]
