“Mõõgad ja nõidus”
Orpheuse raamatukogu 52 Ameerika Ulmekirjanike Assotsiatsiooni (SFWA) viienda suurmeistri (1981) Fritz Leiberi “Mõõgad ja nõidus” on kirjaniku kuulsaimast tegelastepaarist Fafhrdist ja Hallist Hiirepüüdjast rääkiva seitsmeköitelise sarja esimene osa. See sari sai alguse 1939. aastal ja on üks fantaasiakirjanduse “mõõga ja maagia” alažanri tüvitekste, oma kõrge üldkirjandusliku taseme ja iroonilise stiili poolest moodsa sünkmorni fantasy üks […]
“Mõõkade maru II”
Teine osa: veri ja kuld Jätkub George R. R. Martini eepiline sari Jää ja tule laul, mis räägib eri suguvõsade konfliktidest ja heitlustest karmis ja kõledas fantaasiamaailmas, mis on juba üle 8000 aasta lahingutes ja katastroofides kannatanud. Westerosel voolab ohtralt verd, mille eest makstakse nii kulla kui lubadustega. Mõõk ja mürk teevad hoolega oma tööd. […]
“Mort”
Ühel mitte eriti ilusal päeval tunneb Surm, et ta on Kurbus, see tähendab, et ta tunneb mõtlikku kahetsust selle pärast, et asjad on nii, nagu nad ilmselt on. Seetõttu jätab ta oma kohustused õpipoiss Morti hooleks ning püüab ise end kuidagi lõbustada. Mort on aga surelik ja miski inimlik pole talle võõras, seepärast ei jäta […]
“Mõtle nagu marslane”
Ameerika Ulmekirjanduse Assotsiatsiooni (SFWA) 8. suurmeistri (1986) Isaac Asimovi jutukogu «Mõtle nagu marslane» (The Martian Way and Other Stories; 1955) peetakse «Üheksa homse» (OR 4/2016) kõrval kirjaniku tugevaimaks lühiproosakogumikuks. Kogumiku neljas pikemas loos pakub Asimov meile erinevate inimtsivilisatsiooni lähisajandeil tabada võivate probleemide kirjeldusi ja lahendusi, alates energiakriisidest ja teiste elukeskkondade maasarnastamise eetilisusest kuni koloniaalühiskondade iseseisvumise […]
“Muinasjutt Troikast”
Orpheuse Raamatukogu nr 45 (nr 4/2020) Vene ulme klassikute vendade Arkadi Strugatski (1925-1991) ja Boriss Strugatski (1933-2012) legendaarsel fantaasiaromaanil “Esmaspäev algab laupäeval” (1965, ek. OR 2/2015) on ka järg – “Muinasjutt Troikast”, millest Vennad kirjutasid 1960ndate segastel aegadel kaks veidi erinevat versiooni, mida tuntaksegi väljaannete järgi, kus need eri aegadel ilmusid, Smena ja Angara versioonidena. […]
“Muinasmaa”
Kuu ei paistnud enam aknast sisse. Väljas oli pilkane ööpimedus. Äkki kuulis Kim sahinat. Tema toas istus kiiktoolis valgete juustega habemik vanamees. «Ainult sina, Kim, võid oma õe päästa,» ütles ta. Kimi õde Rebekka lamas juba mitu päeva meelemärkuseta haiglas. Tema hinge hoidis Muinasmaal vangis Varjuderiigi valitseja võlur Boraas.
“Mustad haarmed”
“Mustad haarmed” on ulmepõnevik kolmest teismelisest, kes asuvad päästma universumi. Roosk – deemon, kes on olnud tuhandeid aastaid maa peale vangistatud – on põgenema pääsenud ning iidne Une vennaskond peab peatama deemoni enne, kui too jõuab põrgusse ja äratab draakoni. Noor tüdruk Esme on vennaskonna viimane liige. Ta on treeninud Roosa tabamiseks terve oma elu. […]
“Nägemused robotitest”
“Nägemused robotitest”, originaalpealkirjaga “Robot Visions” on Isaac Asimovi 1990. a ilmunud jutukogu, mis koondab endas väga ligikaudu poolt tema poole sajandi jooksul ilmunud robotiteemalist loomingust. (Jah, esimene neist juttudest ilmus 1940. aastal!) Osa neist juttudest on eesti lugejale tuntud (5 neist ilmus 1965. a LR kogumikus “Kadunud robot” ja veel 2 on ilmunud hilisemates kogumikes), […]
“Nähtamatu raamatukogu”
Irene on raamatukoguhoidja. Tõsi, Raamatukogu on selline, mis ei laena ühtegi raamatut välja. Ja asub see… väga paljude paralleelmaailmade vahel, ent mitte üheski neist. Seetõttu sarnaneb raamatukoguhoidja töö pigem spiooni omaga: Irene ülesanne on minna kohale, osta, varastada või ükskõik millisel moel hankida raamat ja tuua see Raamatukokku. Maailmad on erinevad ja seetõttu võivad isegi […]
“Nähtamatu. Inimjumalad”
/–/ Arnold Bennett märkis romaani “Nähtamatu” kohta: “Wellsi jõud peitub selles, et ta ei esine mitte ainult teadlase, vaid ka inimkarakteri, eriti kui on tegemist ebatavalisega, üllatavalt andeka uurijana. Ta ei anna mitte ainult suurepärast kirjeldust teaduslikust imest, vaid paigutab selle samal ajal mingisse kolkakülasse. Ta tungib peale nii rindejoonel kui ka tagalas, kuni te […]
“Nähtamatu”
“Mind haaras võimas nägemus sellest, mida võiks tähendada nähtamatuks muutumine inimesele. Seda nägemust ei varjutanud ükski kahtlus. See tähendas salapärast jõudu, vabadust. Varjukülgi ma ei näinud. Kujutlege vaid! Ja mina, see armetu, puruvaene ning käsist-jalust seotud assistent, kes pidi provintsikolledžis tobusid õpetama, võisin äkki muutuda selleks.” Kui müstiline mees, nimega Griffin, saabub ootamatult Inglismaa külakesse, […]
“Naiste maailm I-II osa. 2 raamatut”
“Naiste maailm” on Eesti kirjaniku Henn-Kaarel Hellati kaheköiteline ulmeromaan, mille esimene osa ilmus 1976. ja teine osa 1978. aastal. Antiutoopia kirjeldab tulevikumaailma, mida asustavad peamiselt naised, väikesel hulgal mehi aga aretatakse pelgalt paljunemisfunktsiooni tagamiseks. Hellatile tuntuse toonud romaan ilmus krimi- ja ulmeromaanide sarjas “Mirabilia”. See oli sarjas esimene Eesti algupärand ning ilmus tiraažiga 40 000. […]
“Naiste maailm” 1. ja 2 osa. 2 raamatut
“Naiste maailm” on Eesti kirjaniku Henn-Kaarel Hellati 2-köiteline ulmeromaan. Antiutoopia kirjeldab tulevikumaailma, mida asustavad peamiselt naised, väikesel hulgal mehi aga aretatakse pelgalt paljunemisfunktsiooni tagamiseks.
“Narnia kroonikad. Hobune ja tema poiss”
Narnia… maa, kus hobused kõnelevad… maa, mida himustavad Neli põgenikku – poiss Shasta, tarkaanitar Aravis ja nende hobused Bree ja Hwin, on põgenikud, kes otsivad teed Narniasse, sest ainult Narnias saavad nad olla vabad. Ootamatult satuvad nad aga hoopis suuremate sündmuste keerisesse. Nad on kistud lahingusse, kus otsustatakse nende saatus, lahingusse, mis otsustab kogu Narnia […]
“Narnia kroonikad. Prints Caspian”
Narnia… maa, kus loomad kõnelevad… kus puud kõnnivad… kus lahing on kohe algamas. Prints Caspiani ähvardab suur oht. Caspiani onu on anastanud Narnia trooni ja tahab teda tappa. Caspian kutsub kokku sõjaväe, et kukutada trooni anastaja ja kuningriik tagasi võita. See on võitlus Vanaaja Narnia eest, võitlus kahe mehe vahel, mis otsustab kogu maa saatuse. […]
“Narnia kroonikad. Viimane lahing”
Narnia… maa, kus valed sünnitavad kurjust… kus ustavus pannakse proovile… kus kogu lootus paistab kustuvat. Narnia viimastel päevadel on maa pandud valiku ette: nende vastas on mitte vaenlane väljast, vaid vaenlane nende endi seast. Valed ja reetmine on tõusnud valitsema ning ainult kuningas ja tema allesjäänud ustavad järgijad suudaks ära hoida kõige neile armas hävingut. […]
“Neelatud”
Su keha on siin, aga su hing… Neeljad: Kurjad deemonlikud olendid, kes võtavad inimkeha üle võimust Kahjaööl, talvise pööripäeva süngeimail tunnil. Kui Reggie loeb salapärasest vanast päevikust neeljate kohta, peab ta neid vaid anonüümse nõdrameelse vaimusünnitiseks. Ent kui ta väikevend Henry hakkab veidralt käituma, on selge, et need olendid eksisteerivad ka väljaspool hullumeelse naise kujutlusvõimet, […]
“Neetud taevakivi. Põhja nõid. Hingede aeg. 3 raamatut”
Raamat “Neetud taevakivi” «Neetud taevakivi» on fantaasiaromaan eesti mütoloogia ainetel, toimumisajaks noorem pronksiaeg. See räägib Kaali kraatri tekkeloost, andes sellele fantastilise värvingu. Taevakivi kukkumisel olid ootamatud tagajärjed – hakkas levima tappev haigus ja haldjad muutusid inimeste vastu vaenulikeks. Saarlased mäletasid seda lugu veel aastasadu hiljemgi. Lugu sellest, kuidas nende maale langes põlev taevakivi, mis tõi […]
“Neitsikivi. Põgenemine paradiisist. Vereõed. 3 raamatut”
1. Raamat “Neitsikivi” 1796. aastal leiab Carl von Linne õpilane Daniel Solander Uus-Meremaalt midagi eriskummalist – niivõrd iseäralike omadustega kivi, et seda tuleb peidus hoida. Enam kui kaksada aastat pärast Solanderi surma, Nobeli auhinnatseremoonia päeval helistab üliõpilasele Ida Nordlundile kummalistel asjaoludel tema vanaema Alma. Ta palub Idal ühendust võtta Nobeli preemia laureaadi Anatoli Loboviga, et […]
“Neitsikivi”
1796. aastal leiab Carl von Linne õpilane Daniel Solander Uus-Meremaalt midagi eriskummalist – niivõrd iseäralike omadustega kivi, et seda tuleb peidus hoida. Enam kui kaksada aastat pärast Solanderi surma, Nobeli auhinnatseremoonia päeval helistab üliõpilasele Ida Nordlundile kummalistel asjaoludel tema vanaema Alma. Ta palub Idal ühendust võtta Nobeli preemia laureaadi Anatoli Loboviga, et hoolitseda ühe salapärase […]
