“Mesilaste ajalugu”
Mis juhtub meie maailmaga, kui mesilased kaovad? „Kollaps mõjutas ka digitaalseid võrgustikke. Kolme aasta jooksul olid need täiesti lagunenud. Inimestele olid jäänud vaid raamatud, kõikuva kvaliteediga DVD-d, ära kulunud digisalvestised, vananenud tarkvaraga kriibitud kompaktkettad ja antiikne, peagi lagunev juhtmevõrgustik… Ma neelasin vanu kapsastunud raamatuid ja lainetavaid filme. Lugesin ja jätsin meelde kõik, justkui oleksid raamatud […]
“Mesiniku aabits”
4., täiendatud väljaanne Mesinikust autor Marje Riis tutvustab oma raamatut, millest ilmub juba neljas, täiendatud väljaanne, nii: „Huvi mesilaste pidamise vastu üha kasvab, sest mesinduses on põlvkonnad vahetumas. Lisandunud on palju noori mesinikke, kes tahavad astuda sammukese loodusele lähemale ja hakata hoolitsema nende eemalt vaadates veidi müstiliste putukate eest. Nondelt saab küll magusat mett, aga […]
“Mesopotamia. Civilization Begins”
Mesopotamia, in modern-day Iraq, was home to the remarkable ancient civilizations of Sumer, Akkad, Babylonia, and Assyria. From the rise of the first cities around 3500 BCE, through the mighty empires of Nineveh and Babylon, to the demise of its native culture around 100 CE, Mesopotamia produced some of the most powerful and captivating art […]
“Meteoorist kraatrini”
Keskmiselt korra kuus astub Tartu Ülikooli geoloogia osakonna uksest sisse uudishimulik ja teadmistele avatud kodanik, kaenlas kivikamakas. „Ma leidsin meteoriidi!” teatab ta võidurõõmsalt. Pärast mõningast vaatlust ja nõupidamist, vahest ka mikroskoobi alla sättimist, on see rõõmus leid osutunud kahjuks metallisulamiks või rändkivi tükiks. Mitte just iga kuu, aga vähemalt paar korda aastas pöörduvad inimesed geoloogide […]
“Metsalilled”
Kimp Heljo Männi loodusluulet lastele Olev Soansi imekaunite lillepiltidega.
“Metsasalu 125: 1918. aasta kaitsekraavilahingute kroonika”
„Metsasalu 125″ on Ernst Jüngeri (1895-1998) isiklikel kogemustel põhinev päevikromaan Esimese maailmasõja rindeohvitseri elust Läänerinde kaevikutes. Romaan vastandub nn kadunud sugupõlvest jutustavatele teostele ning on osapõhjuseks, miks autorit tabasid edaspidi ülekohtused süüdistused sõja heroiseerimises ja sedakaudu natsismi esiletõusule kaasa aitamises. Seetõttu oli 20. sajandi üks väljapaistvamaid, pikaealisemaid ja mitmekülgsema elukäiguga saksa kirjanikke tuntud ja tunnustatud […]
“Metsast aeda. Meie looduslilli”
Esimene looduslill, mille seemneid ma peenrasse külvasin, oli kevadine seahernes. Seda meie kandis ei kasvanud. Seejärel tulid kukeharjad ja mägisibulad. Siis kuremõõk, millest rannaniidud tollal veel kirendasid. See kõik juhtus üle poolesaja aasta tagasi Pärnumaal. Kubja talus Järvamaal kasvas meie tulles aias sinililli ja võsaülast, kullerkuppe ja kellukaid. Siin leidsid püsiva kasvupaiga needki taimed, mida […]
“Metsäteollisuuden maa 1-5. 5 raamatut”
Metsäteollisuus on yhä edelleen 2000-luvun alussa keskeinen suomalaista yhteiskuntaa, taloutta, luontoa, kulttuuria ja politiikkaa muovaava tekijä huolimatta vuosituhannen vaihteen rajuista rakennemuutoksista. Se joka haluaa tietää, mikä liikuttaa Suomea, sen on tiedettävä mikä liikuttaa metsäyhtiöitä. Metsäyhtiöiden ja -teollisuuden liikevoimiin paneutuminen pakottaa puolestaan pohtimaan kansainvälisen järjestelmän ja voima-asetelmien suhdetta kansalliseen kehitykseen ja sen sisäisiin ristiriitoihin. Metsäteollisuuden maa […]
“Metsäteollisuuden maa. Suomi, metsät ja kansainvälinen järjestelmä 1620-1920”
Jos haluaa tietää, mikä liikuttaa Suomea, on ymmärrettävä mikä liikuttaa metsäyhtiöitä. Näin on yhä vuosituhannen vaihteen rajuista rakennemuutoksista huolimatta. Metsät ja niitä hyödyntävät suuret yhtiöt ovad edelleen keskeinen suomalaista kulttuuria, taloutta, valtarakenteita ja luontosuhdetta muokkaava voimatekijä. Metsäyhtiöiden liikevoimiin paneutuminen pakottaa pohtimaan kansallisen ja paikallisen kehityksen ristiriitaista suhdetta kansainväliseen järjestelmään. Tämä on yksi Metsäteollisuuden maa – […]
“Metsavaimu heategu. Sada eesti muinasjuttu metsast ja meist”
Pildid joonistanud Kadri Roosi Muinasjutud räägivad sellest, mida inimesed peavad oma elu oluliseks, mis on neil hingel. Muinasjutt jutustab alati ennekõike meist endist. Eesti inimesele on mets oluline paik, seepärast viib ka hulk meie muinasjutte metsa. Folklorist Risto Järv on Eesti Rahvaluule Arhiivi enam kui 10 000 muinasjutust välja otsinud sada metsaga seotud lugu ning […]
“Metsik ida. Soome hõimusõjad ja Ida-Euroopa murrang 1918-1921”
“Raamatus „Metsik ida“ käsitletavat aega ja ruumi piiritlevad 1918. aasta jaanuarist maini peetud Soome kodusõda või vabadussõda (kansallissota), Soome vabatahtlike osavõtt Eesti vabadussõjast 1919. aastal ning vabatahtlike võitlused Ida-Karjalas 1920. aastate alguseni. Need sõjad mõjutasid Soome minevikukäsitust terve 20. sajandi ja väitlused Soome avalikkuses ei ole tänini vaibunud. Jäägriliikumisel oli neis sündmustes üks kandvamaid osi. […]
“Mia nägi unõs… Uni ja unenäod eesti rahvapärimuses”
Folklorist Jaan Sudak võtab raamatus vaatluse alla eesti unefolkloori ja unenäoended. Esimene hõlmab kõike, mis on pärimuses seotud une ja unenägudega: õpetused-juhised unenägude tõlgendamiseks, lood unenägude nägemisest ning nende täideminekust. Teine tähistab kitsamalt märke, mille kaudu unenägusid tõlgendatakse. Raamatu tuumaks on unenäoennete põhjal koostatud märksõnastik rikkalike tekstinäidetega Eesti Rahvaluule Arhiivist ja autori kogutud materjalist Kihnu […]
“Michael Jordani elu”
6 NBA meistritiitlit 6 korda NBA finaalmängude kõige väärtuslikum mängija 5 korda NBA hooaja kõige väärtuslikum mängija 2 olümpiakulda Korduvalt valitud aasta ning kogu oma põlvkonna parimaks sportlaseks erinevate väljaannete poolt Michael Jordan (snd 1963) on spordilegend, kes 1990ndatel aastatel oli korvpalli tuntuim nägu üle maailma ning paljudele on siiani jäänud ületamatuks mängijaks. Ameerika spordiraamatute […]
“Michelangelo. Tema monumentaalne elu”
Michelangelo elul olid kolossaalsed mõõtmed. 31-aastasena peeti teda Itaalia parimaks kunstnikuks; ammu enne seda, kui ta ligi 90-aastasena suri, oli laialt levinud arvamus, et ta on kõigi aegade suurim skulptor või maalikunstnik (tema vaenlaste meelest aga ülbe, tahumatu, petisest ihnuskoi). Aastakümneid töötas ta Euroopa igimuutuvas sündmuskeskmes, ajal kui liiguti renessansiajastust vastureformatsiooni. Tema teoste kohta, mille […]
“Mida inimesed õpivad”
See raamat on katse koondada ühtede kaante vahele Lotmani kõige olulisemad tekstid, mis väljendavad kõige paremini tema teadlase kreedot. Lotman on humanitaarina otsinud vastust küsimusele, milline on humanitaarteadlase missioon, mida peaks ta ise õppima ja õpetama ja mida peaksid tema töödest õppima tema lugejad. Kas me kõik mõistame Puškinit ühtemoodi? Ei, igaüks erinevalt. Ja ärge […]
“Mida taevas võib meile rääkida”
Ema on kursusel. Isa tööreisil. Kaheksa-aastane William peab seepärast jääma nädalaks tädi Gunvori hoolde. Ta ei tunne tädi kuigi hästi, aga ta teab, et tädile ei meeldi lapsed (ega vist inimesed ülepea). Ja ta peab olema seal TERVE nädala – see tõotab küll tulla kõige hullem nädal Williami elus. Aga lugu ei lähe üldsegi nii, […]
“Mielen rajoilla. Arjen kummat kokemukset”
Arkiymmärryksen ylittävät, yliluonnollisilta tuntuvat kokemukset ovat yleisiä, mutta suhtautuminen niihin on latautunutta. Kokemusten luonne ja allkupreä askarruttavat ihmisiä: ovatko kokemukset todellisia vai mielen sairautta? Lääketiede arvottaa kokemukset epänormaaleiksi, uskonnollisissa ja new aeg – tulkinnoissa niitä taas on pidetty hyväksyttävinä ja suotavina. Taiteilijoille nämä kokemukset ovat osa luovaa työtä. Mielen rajoilla kuvaa kummia kokemuksia yli 200 […]
“Mihhail ja Margarita”
Meil pole suu peas ainuüksi naeratamiseks. Suu on tundlik ökosüsteem ja kogu keha tervise kese. Suuõõnes ei teki ju mitte ainult kaaries ja parodontiit. Tänapäeval on teada, et ka väga paljud kroonilised tõved nagu allergiad, depressioon, südamehaigused või viljatus saavad alguse suust. „Ma ravin küll hambaid, kuid näen oma töös iga päev, kuidas sellele reageerib […]
“Mikael Agricolan teosten painoasu ja kuvitus”
Mikael Agricola julkaisi yhdeksän teosta. Ne painettiin Kuninkaallisessa kirjapainossa Tukholmassa 1543-1552. Tekstit palvelivat uskonpuhdistuksen tavoitteita. Myös painoasu korosti yhteyttä Lutheriin. Teokseen sisältyy kattava kuva-aineisto.
“Mikael Agricolan Vanhan testamentin reunahuomautukset”
Mikael Agricola kirjoitti suomentamiinsa Raamatun osiin yli tuhat reunaselitystä, jotka ovat suurimmaksi osaksi peräisin Lutherin Raamatusta ja ruotsalaisesta Kustaa Vaasan Raamatusta. Simo Heinisen teos selvittää lähteitä 352 reunahuomautukseen Agricolan kahdessa viimeisimmässä teoksessa. Tutkimuksen pääosan muodostaa vertaileva tekstijulkaisu, jossa Agricolan reunahuomautukset ja niiden lähteet esitetään rinnakkain painettuina. Teos päättää Agricolan Vanhan testamentin selityksiä käsittelevän teossarjan, josta […]
