“Lingua Latina in theologia”
Õpik “Lingua Latina in theologia” annab teadmised, mille abil muutuvad mõistetavaks kirikuladina keel ning hilisantiigi ja keskaja ladinakeelsed teoloogilised ning ajaloolised tekstid. Raamat on eelkõige mõeldud ladina keele õppimiseks Tartu Ülikooli usuteaduskonnas ja Eesti teoloogilistes kõrgkoolides, ent see sobib ka ajalugu või kirikumuusikat õppivatele üliõpilastele. Raamatu kaks tosinat peatükki annavad ülevaate klassikalisest ladina keele grammatikast […]
“Linna asutamisest alates. Kahekümne esimene raamat”
Liviuse suurteose säilinud 35 raamatust on eesti keeles nüüd tervikuna olemas kaks. Siinses köites avaldatud 21. raamat käsitleb Rooma riigi ajaloo üht olulisimat vastasseisu – Teist Puunia sõda, mille kuulsaim osa on Kartaago vähejuhi Hannibali tungimine üle Alpide Itaaliasse. Livius kirjutab küll haaravalt Rooma riiki ähvardanud ohtudest, aga mitte vähem kaasakiskuv ei ole vaenlase hiilgava […]
“Lispeth”
Inglise kirjaniku, Nobeli preemia laureaadi Rudyard Kiplingi (1865-1936) loomingu põhiosa moodustavad lühijutud. Käesoleva valiku kakskümmend juttu pärinevad tema mitmest loominguperioodist ja on valitud tunnustatud Kiplingi loomingu asjatundjate hinnangute alusel; juttude temaatika on lai – inimsuhted, loomad, masinad, mereelu, Esimene maailmasõda, õuduslood ja müstika, ning kõige tähtsam valdkond – India, selle olustik ja inimesed. Sari: Nobeli […]
“Litteraria 23. Sinu isiklik piksevarras”
Sinu isiklik piksevarras. Karin Kase kirjad Kaarel Irdile 1953-1984. Litteraria: Eesti kirjandusloo allikmaterjale. Vihik 23. Koostanud, kommenteerinud ja eessõna kirjutanud Tiina Saluvere, toimetanud: Eve Annuk, kujundanud Kalle Müller.
“Litteraria 24. Olla need, kes me oleme”
Ivar Ivask (17.12.1927 – 23.9.1992) oli luuletaja, esseist, kunstnik, rahvusvahelise kirjandusajakirja kauaaegne toimetaja. Ivask pidas päevikut 1964. aastast alates kuni surmani. Seda on kümneid tuhandeid lehekülgi kokku 56 köites. Valinud ja kommenteerinud Sirje Olesk.
“Lockharti vandenõu”
Armastus, reetmine, mõrvad ja kontrrevolutsioon Lenini Venemaal 1918. aasta kevadel ja suvel, kui Esimese maailmasõja lõpptulemus polnud veel selge, algatasid Venemaal tegutsevad Briti, Prantsuse ja Ameerika agendid uskumatult hulljulge vandenõu, mille eesmärk polnud ei vähem ega rohkem kui bolševike võim Venemaal kukutada. Vandenõu eestvedajaks oli 30-aastane šotlane Robert Hamilton Bruce Lockhart, kelle esialgne ülesanne Venemaal […]
“Lõikuskuu”
Soome suurvaimu, Nobeli auhinna laureaadi (1939) Frans Emil Sillanpää (1888–1964) eelviimase teose, romaani „Lõikuskuu” (1941) peategelane on ideaalid minetanud kirjanik, abielu lämmatavasse argipäeva uppunud ja sellest vabaneda ihkav erandlik isik, kes ei leia oma lähedastelt mõistmist. Teoses tehakse põgenemisretk minevikku, nooruse kuldsetesse aastatesse ja püütakse uuesti tabada pettumust tekitanud noorusarmastust. Teose finaali surmale ja hävingule […]
“Loitsujen kirja”
Loitsujen kirja vie lukijan maagiseen aikaan, jolloin enteiden tarkkaileminen ja loitsiminen kuuluivat suomalaisen kansan arkeen. Esivanhemmillamme oli loitsuvarasto lähes joka lähtöön: loitsuilla sytytetään tai kylmennetään rakkaus, parannetaan sairauksia, torjutaan varkaita, suojellaan kotieläimiä ja vaikutetaan sääilmiöihin. Suomalaisella loitsuperinteellä on yhteisiä piirteitä myös muinaisten kulttuurien kuten Egyptin ja Mesopotamian maagisen tradition kanssa. Marjut Hjelt on palkittu tietokirjailija, […]
“Lõks”
«Lõks» on illusoorse reaalsuse Rosetta kivi, mis avab ukse vabadusse selle kõige avaramas tähenduses. Loe seda raamatut ja «maailm» ei paista enam kunagi endisena. Illusiooniloor langeb ja imeline tõde, mida see varjas, teeb sind vabaks. David Icke on meie aja üks tähtsamaid valgustajaid. Ta oli elukutseline jalgpallur, ajalehe-, raadio- ja teleajakirjanik, BBC spordikanali saatejuht ja […]
“Lolita”
“Lolita, mu elu valgus, mu niuete lõõm. Mu patt, mu hing. Lo-lii-ta: keeleots laskub suulaest kolm astet allapoole, et kolmandal korral puudutada hambaid. Lo. Lii. Ta. Hommikuti oli ta Lo, lihtsalt Lo, neli jalga kümme tolli pikk, sokk ühes jalas. Teksapükstes oli ta Lola. Koolis – Dolly. Dokumentides – Dolores. Aga minu kaisus oli ta […]
“London. Lühibiograafia”
“London. Lühibiograafia” räägib meie linnast, mis on justkui elav organism ja mis areneb oma seaduspärasuste järgi. Enamasti tarmukas, aga puhuti ka kiduv keha, mille uurimist ja mõistmist range metoodika ja harjumuspärased võtted pigem kammitsevad. Peter Ackroyd tutvustab Londonit selle linna eri omaduste ja elutahkude kaudu. Millised on Londoni lõhnad ja hääled, naised ja lapsed, söök-jook […]
“Lõngast loomine. Kudumeid ja heegeldisi”
Raamat on pühendatud kõigile käsitööarmastajatele, kellele meeldib oma kätega ilu luua. Siin on rohkelt suviseid heegeldatud peakatteid ja esemeid kodu kaunistamiseks. Külmemaks ajaks on valik kootud mütse, salle, sokke, sääriseid, samuti kampsuneid ja kindaid. Käsitöösõber leiab siit igasse aastaaega midagi, mille kallal rahulikel hetkedel nokitseda.
“Lood Venia metsadest”
Valitud teosed 4 Jutukogus leiduvad ulmekirjanduse suurmeistri Robert Silverbergi 17 lühiromaani, jutustust ja novelli 1980ndatest aastatest, mis demonstreerivad kirjaniku sisemise tasakaalu taasleidmist pärast uue laine tormide ja vormieksperimentide järgset pettumust kirjanduses ning ajutist eemaldumist sellest. Enesekindel ja uuesti auhindu võitma hakanud Silverberg viib lugejaid ajareisidele, olgu siis 1914. aasta Sarajevosse või alternatiivsesse maailma, kus kristlust […]
“Loodusteaduse filosoofia”
Käesolev raamat pakub sissejuhatuse mõningaisse teemadesse, mis on kesksel kohal tänapäeva loodusteaduse metodoloogias ja filosoofias. Ruumikitsikuse tõttu otsustasin käsitleda üsna üksikasjalikult väikest arvu olulisi küsimusi, selle asemel, et anda põgusat ülevaadet laiemast teemaderingist. Kuigi raamat on oma iseloomult elementaarne, olen püüdnud vältida eksitavat liiglihtsustamist ning olen viidanud mitmetele lahendamata küsimustele, mis on praegu uurimise ja […]
“Looja ees”
Jakob Hurt (1839-1906) astus Eesti avalikku ellu avakõnega esimesel eesti laulupeol Tartus aastal 1869. Kiiresti kujunes ta autoriteetseks rahvajuhiks ja jäi selleks läbi mõningate taandumiste elu lõpuni. Ta võitlusväljad olid eesti keel, eesti kool ja kitsamalt Eesti Kirjameeste Selts. 47-aastaselt tegi ta Soomes doktorieksamid keeleteaduse ning siis, viiekümneaastase mehe ja täies mõõdus teadlasena keskendus eesti […]
“Loomad eestlaste elus ja folklooris”
Sari: Looduse lood Rahvapärimus looduse ja loomade kohta köidab inimesi ka nüüd – ja eriti nüüd –, mil moodne maailm kipub loodusest üha enam eemalduma. Just loomadega seotud pärimuse muutumine ja teisenemine on motiveerinud Marju Kõivupuud kirjutama raamatut, mis keskendub inimese ja loomade suhetele. Pärimuspõhisest vaatenurgast on raamat ka peatükkideks liigendatud: juttu tuleb metsa- ja […]
“Loomad keskaegse Liivimaa ühiskonnas ja kunstis”
Esmakordselt on Eesti keskaja ajaloo näitelavale tõstetud loomad – nii reaalselt eksisteerinud kui ka fantastilised elukad. Käsitletakse inimeste suhtumist loomadesse, loomade mitmesuguseid kasutusviise ning loomade kujutamist ja nende sümboolseid tähendusi kunstis. Raamatust saab teada, kuidas reguleeriti loomadega seonduvat keskaegsetes õigusnormides, milline oli hobuste roll Saksa ordus, milliseid eksootilisi ja kodumaiseid loomi valiti diplomaatilisteks kingitusteks, milline […]
“Loomade farm”
Kõik loomad on võrdsed, aga mõned on võrdsemad kui teised. Julmalt koheldud ja ülekoormatud koduloomad korraldavad ülestõusu ja võtavad ise farmi üle. Kannustatuna helgest idealismist ja haaravatest loosungitest, asuvad nad looma oma kodust õigluse, võrdsuse ja arengu paradiisi. Nii saab alguse teravalt satiiriline muinasjutt täiskasvanutele, mis kirjeldab teekonda revolutsioonist türannia vastu niisama kohutava totalitarismini. George […]
“Loomade mõistatus: mida nad mõtlevad, mida nad tunnevad”
Sari: Looduse lood Putukad, kes kasutavad tööriistu; kalad, kellel on oma kultuur; delfiinid, kes kutsuvad üksteist nimepidi; elevandid, kes matavad oma surnuid; loomad, kes käituvad ausalt või valetavad tahtlikult; loomad, kes ravivad end antibiootikumidega või lasevad meil, inimestel, endi heaks töötada. Mida loomad mõtlevad, mida suudavad tunda, millised on nende häälikud, suguelu, abstraktne mõtlemine või […]
“Loomajutte lastele”
Richard Rohti vahvad jutustused on lugejaid köitnud paljude aastakümnete vältel. Selle raamatu kaante vahelt leiad kolm muhedat ja südamlikku lugu. Nendest saad teada, millised on eri liikide suhted, elutingimused ja harjumused. „Julgetes rändurites“ jääb kodune metsajärv kitsaks kahele seiklusi ihkavale kalakesele: ahvenapoeg Vilgasele ja havipoeg Nobele. Üheskoos asutakse kardetavale teekonnale läbi oja. „Jäneste pulmad“ viib […]
