“Neitsi Orsola. Neitsi Anna”
Preester astus kirikuuksest välja keskpäeval. Tänavatel ja majadel võis näha varajast lund. Kõrgemal lumepilvede vahel paistsid aga suured helesinised saared, mis Brina uhke maja kohal aeglaselt avardusid, Bandiera pool säravamaks muutusid. Ja valges õhus valge maa kohal lahvatas äkitselt päikeseime. /—/ Loomingu Raamatukogu 47-48/1991
“Neitsimägi”
Vermija Frol Tšornõi kaheksateistkümneaastane poeg Grigori hüppas muldonnist välja ja pistis tulistjalu jooksu üles mäe poole. Tõrvased tuletondid aitade juures ajasid tahmast suitsu, unise Dnepri üle laotus tihe hommikuudu. Perevessištše padrikud imesid ahnelt enesesse niihästi seda udu kui tahma. Üleval tõmbas Grigori hinge, kergitas oma paigatud pükse ja jooksis edasi, koolitare poole. … Sari: “Ajalooline […]
“Neiu Heleddi verised valikud”
Cadfael oli veel ühe sammu sissepoole astunud ja peaaegu komistas, kui ta jalg hääletult mingi pehme materjali kurdudesse kinni jäi, justkui oleks keegi kortsus teki voodilt põrandale visatud. Ta kummardus ja kompas edasi ning sattus kättpidi karusesse kangasse, mille seest leidis midagi, mis oli vähe kõvemast materjalist. Ta haardesse jäi poetäis varrukat, villa soojus ja […]
“Neiu O lugu”
1954. aastal ilmunud “Neiu O lugu” põhjustas kaasaegses Prantsuse kirjanduses tõelise skandaali. Kõigepealt ära keelatud, sageli konfiskeeritud, hõlma alt müüdud – see erootika tippteos on Prantsuse kirjanduses kõige leotum teos pärast Saint-Exupery “Väikest printsi”. “Neiu O lugu” on kahtlemata kõige jõulisem armastuskiri, mida üks mees on kunagi saanud. – Jean Paulhan O paradoks on visionääri […]
“Neli blondi”
– On rõõm näha, et Jackie Collinsi sissetallatud rada ei rohtu veel niipea. Ja et võetakse vaevaks kujutada rikaste ja ilusate tibide elu ilma õhkamiste ning liigse romantikata. – Kerttu Rakke – Seks ja võim. Mehed mõtlevad seksile keskmiselt iga 15 minuti tagant – ehk tuleks neile seetõttu vähem palka maksta? Maksta või mitte, naised […]
“Neli päevaloojakut. Feliks Õnnelik”
„Nelja päevaloojaku“ ja „Feliks Õnneliku“ kujul on siin lugeja ees uues kuues kaks iseloomulikku pärli armastatud soome sõnameistri arvukaist lühiromaanidest. Kummalgi neist on Waltari romaanide hulgas oma eriline, peaaegu intiimne koht. Üks võlub poeetilise ja romantiliselt mängleva sümboolikaga, teine üllatab halastamatult tõsimeelse realismiga. „Neli päevaloojakut“ on omaette võrgutav fantaasia ehk romaan romaanist ehk „Sinuhe“ tööpäevik, […]
“Nelikümmend Viis. Esimene raamat”
“Nelikümmend Viis” lõpetab Alexander Dumas´ triloogia, millest eesti lugeja tunneb juba “Kuninganna Margot’t” ja “Krahvinna de Monsoreaude”. Kuningas Henri III vaevleb oma riigis endiselt rahutuste ja vandenõude küüsis. Ministri pealekäimisel moodustab ta neljakümne viiest gaskoonist ihukaitsemeeskonna. Ka kuninga endine narr Chicot, kes elas vahepeal tagasitõmbunult, on tema saatuse pärast mures ning ilmutab ennast asudes taas […]
“Nelja mõõt”
Princeton, suur reede 1999. Koolilõpu eelõhtul on kahe tudengi käes kohe-kohe lahenemas õpetlasi sajandeid segadusse ajanud salapärane renessansi-aegne tekst “Hypnerotomachia Poliphili”. Viissada aastat tagasi kirjutatud “Hypnerotomachia”, millel on oma lugejate üle unenäoline võim, valmistub viimaks paljastama oma kuulsat müsteeriumi. Teksti uurivad Tom Sullivan, kelle isale oli see kinnisideeks, ja Paul Harris, kes on sellele panustanud […]
“Neljanda novembri öö”
Norralanna Karin Fossum (s. 1954) on kirjutanud luuletusi, novelle ja romaane. Laiemat tuntust ja tunnustust on ta kogunud eeskätt krimikirjanikuna. Tema loomingut on tõlgitud mitmesse keelde. Tema raamatute põhjal on valminud kaks mängufilmi ning neli telefilmi. Karin Fossumi tugevaim külg kirjanikuna on tema suur empaatiavõime, soov ja tahe mõista inimesi ning nende tegutsemise motiive. Fossumi […]
“Neljas jääaeg”
«Alati on inimene olnud huvitatud oma tulevikust. Posijad, kaardipanijad ja käevaatajad tegutsevad veel. XX sajandil. Kuid tänapäeval on tuleviku ennustamisel ka teaduslik alus. Iga elektronarvuti on võimeline ennustama. See asjaolu ongi andnud rohkesti mõttetoitu jaapani kirjanikule Kobo Abele fantastilise jutustuse «Neljas jääaeg» loomisel. Haarava ja põneva, võiks öelda isegi detektiivliku süžeega jutustuses seob tegelaste saatusi […]
“Neoonvihm”
Detektiiv Dave Robicheaux on võidelnud liiga paljudes lahingutes: Vietnamis, mõrtsukate ja petturitega, probleemidega politseis ja alkoholiga. Kaotanud oma naise armastuse, peegeldab Robicheaux’ vaevatud hing pinget ja tumedat salapära, mis iseloomustab New Orleans’i Prantsuse kvartalit – paika, mida ta nimetab oma koduks, ja paika, mis saab talle peaaegu saatuslikuks, kui ta asub uurima noore prostituudi mõrva, […]
“New Orleansi pärandus”
Tuntud romaani “Tuulest viidud järje “Scarlett” autorilt. Tema mineviku võti oli New Orleansis – aga ka võti, mis päästis valla tema kire. Mitte miski, mida kuueteistkümneaastane Mary MacAlistair kloostrikoolis õppis, polnud teda ette valmistanud salapärase kasti vastu, mille oli talle jätnud ema, keda ta ei tundnud. Kastikaane siseküljele lõigatud nimi ja aadress ning kasti mõistatuslik […]
“Nicki ootamine”
Raamat “Nicki ootamine”: Frederica Kimball oli kogu elu oodanud: ta oli oodanud, et saaks täiskasvanuks, oli oodanud terve igaviku päeva, mil Nicholas LeBeck armuks temasse sama meeletult, nagu tema oli Nicki ikka armunud olnud. Nick ei saanud aru, mis teda tabanud oli. Armas ja tore Freddie, keda ta oli armastanud nagu nooremat õde, oli ühtäkki […]
“Nietzsche viimne unenägu”
Saksa kirjaniku ja filosoofi Friedrich Nietzsche (1844-1900) kuulsus saabus alles koos ta hullumeelsusega. Enne seda elas ta Itaalias Torinos viletsates katusekambrites, kandis katkisi saapaid, sõi ebaregulaarselt ja pidi arvestama iga liiriga. Niisuguses keskkonnas ründaski teda algav vaimuhaigus. See oli Nietzsce vana sõber ja ülikoolikolleeg teoloog Franz Overbeck, kes teda 1889.a. talvel külastas ja dionüüsoslikke orgiaid […]
“Nii see maailm on”
Pío Baroja teine eesti keelde jõudnud romaan on Tartu Ülikooli hispaania filoloogia eriala lõpetanud ja ilukirjandusliku tõlke küsimustes teadusmagistri töö kaitsnud Mari Laane debüüttõlge. Teose lähema eritlusega saate-essees debüteerib Tartu Ülikooli kirjandusmagistrant Inga Sapunjan. Oma kaasaegse Euroopa ja Hispaania karmi kriitiku Baroja proosa peavõlusid on see, et paljuhäälsus ei ole pelgalt ideoloogiline. Jutustuse kiires voogamises […]
“Nii taevas kui ka maa peal”
Riias sündinud saksa kirjaniku Werner Bergengrueni ajaloolise, tõsielul põhineva romaani tegevus toimub aastal 1525 Berliinis. Brandenburgi kuurvürsti Joachimi õueastroloog on püha Heinrichi päevaks ennustanud laastavat veeuputust. Kuurvürsti sõge katse ähvardavat katastroofi iga hinna eest saladuses hoida saab saatuslikuks paljudele ja toob ränki katsumusi kogu linnale. Nukkernostalgilise liinina läbib romaani väikese vendi rahvakillu allajäämine sakslastest isandate […]
“Nii, nagu mulle meeldib. Kuniks sa mind armastad. Murtud südame ravi. 3 raamatut”
New York Timesi bestsellerite autor Raamat “Nii, nagu mulle meeldib” Nadia Conradil on suured unistused ning kindel soov need teoks teha. Ent proovides oma õppetoetust säilitada ning samal ajal enese ülalpidamiseks kohalikus lasteaias töötades ei jää tal kohtinguteks just palju aega. Siis aga kolib ta uude majja ning kohtub vaikse, kuid vastupandamatu tüübiga korterist 1B… […]
“Nikita lapsepõlv”
Nikita ohkas ärgates ja avas silmad. Läbi aknaruutudel sädelevate jäälillede, läbi imeliste hõbetähtede ja haraliste lehtede paistis päike. Tuba oli täis piimjat lumevalgust. Seinal vabises pesukausilt sinna lipsanud päikesehelk. Nikita avas silmad ja talle meenus, et eile õhtul oli puusepp Pahhom talle öelnud: “Ma määrin ta hästi sisse ja valan veega üle; tuled hommikul üles […]
“Nimetu”
Kas pole teiega ka vahel nii, et see, kuidas keegi midagi teinud on ei anna asu ning jääb kiusama justkui liivatera soki sees, nõnda et tekib tahtmine ise käed külge lüüa. Just nii sündis minuga mõni aeg tagasi. kui juhtusin nägema Joel Schumacheri filmi The Phantom Of The Opera, mis on Andrew Webberi samanimelise muusikali […]
