“Armulugu”
Kõik vana, halb ja raske on möödas, ees ootab ainult hea – nii mõtleb Frankie Grant, Ohiost pärit tüdruk, kes on tulnud uue aasta esimesel päeval oma unistuste linna New Yorki “Waldorf-Astoria” hotelli vestibüüli vaatama. Kahekümne ühe aastane Frankie on hiljuti kaotanud vanemad ja noorema venna ning arvab, et rohkem tal enam kaotada ei ole. […]
“Armunäljas”
Markii suudles neiut meisterlikult ja kirglikult. “Homme,” ütles ta, “viin ma teid oma maamajja. Seal olete kaitstud ja mitte keegi ei saa teid enam solvata ega rünnata.” Aramintale tundus, nagu oleks jäine käsi tema südame ümbert kinni võtnud ja seda aeglaselt pigistanud. Hoolimata noorusest ja kogenematusest, mõistis ta täielikult markii sõnade tähendust. “Kas te… palute […]
“Armunud kurat”
Hispaania novell “Kahekümne viie aasta vanuses olin ma kapten Napoli kuninga kaardiväes; vaba aega veetsime enamasti poissmeeste kombel ja nagu noored mehed ikka, käisime naistes ja mängisime, niipalju kui rahakott lubas. Kui näpud põhja olid jõudnud, siis istusime kasarmus ja filosofeerisime. Ühel õhtul, kui istusime ümber väikese Küprose veini pudeli ja kamalutäie kuivatatud kastanite ning […]
“Armunud novellid”
Yvette’i kaldal: Oli üks neid lõõskavaid suvehommikuid, mil päike näib kulla- ja tulevihmana langevat imelise ja armunud looduse peale. Väikese kauni ja puhta, kiirevoolulise, vuliseva ja kalarikka Yvette’i jõe kaldal õngitses ilus roosa punnpõskne nooruk. Jõge varjas armsasti, otsekui end vaatama kummardunud rohetavate pajude rida. Kalameest kutsuti Florimond’iks. Ta oli kaheksateistkümne aastane. Ja kuigi ta […]
“Armunud süda”
“Ma ei abiellu mehega, keda ma ei armasta!” Kui leedi Verena leseks jäänud isa äkitselt uuesti abiellub, avastab Verena enda üllatuseks, et ta võõrasema püüab ka teda kibekiirelt mehele panna. Peagi leiab ta sobiva kosilase, kes leedis paraku jälestust tekitab. Verena on alati vandunud, et kui ta abiellub, siis teeb ta seda armastusest ja ainult […]
“Armutants”
Mildred Robbins on armunud oma kompositsiooniõpetajasse ja saavutab lõpuks tema vastutunde. Selgub aga, et mees on abielus. Kui neiu süüdistab teda kõlblusetuses, ütleb õpetaja, et ta on andetu. Millie´le tundub, et nii tema isiklikus kui loomeelus on kõik lõppenud. Samas aga ilmub ta ellu Hollywoodi filmitäht Ronald Bradley… (Taskuformaat)
“Arsenjevi elu”
Raamatu kaante vahelt võib lugeja leida tegelikult neli romaani: “Küla”, “Suhhodol”, “Mitja armastus” ja “Arsenjevi elu”. Ivan Bunini nimi peaks eesti lugejatele juba tuttav olema, peaaegu kogu tema ilukirjanduslik looming on eesti keelde tõlgitud. Oma raamatutes kirjeldas ta vene külaelu ja vene aadli allakäiku. Tema romaanide klassikaline stiil seob teda pigem 19. sajandi vene suurte […]
“Arveteklaarimine”
Valik allenisme Kaldun arvama, et mu vanemad ei sallinud mind. Nad panid mu hälli elusa karumõmmi. Mis siis, kui kõik on vaid illusioon ning tegelikkust ei eksisteeri? (Sel juhul ma igatahes maksin oma vaiba eest liiga palju). Lõvi ja vasikas võivad küll üheskoos magama heita, kuid karta on, et vasikas ei saa sõba silmale. Maailm […]
“Asenduselu”
“Asenduselu” on provokatiivne, hingestatud ja kohati naljakas lugu läbikukkunud ajakirjanikust Slavast, kelle vanaisa palub tal teha mõeldamatut: võltsida holokausti hüvitusnõudeid vanadele Vene juutidele New Yorgis. Slava vanaisa “ei kannatanud täpselt nii nagu vaja”, et kvalifitseeruda hüvituse saajaks, mida Saksa valitsus holokausti üle elanutele pakkus. Aga ta on siiski kannatanud – juudina sõjas, alama kodanikuna Nõukogude […]
“Asum ja Impeerium”
Ameerika ulmekirjanik Isaac Asimov (1920 – 1992) jätkab oma romaanitriloogia teises osas Asumi ja Impeeriumi vahelise võitluse ja Asumisiseste konfliktide kirjeldamist. Sari: “Mirabilia”
“Asunikud”
Sari: Põhjamaade romaan Vilhelm Moberg (20. august 1898 Lõuna-Smaland – 8. august 1973 Grisslehamn) oli rootsi kirjanik. Tema tuntuim suurteos on neljaosaline “Väljarändajate romaan” (“Utvandrarromanen”), milles ta käsitleb rootslaste väljarännet Ameerikasse 1850ndail. Selle teema jaoks tutvus ta põhjalikult rootslaste arhiividega USAs ning seda sarja on saatnud Skandinaavia raamatuturu suurim müügiedu. 1950ndate lõpuks oli sarja kõigi […]
“Atala. Rene”
Europeia … Kui aga arvestada, et ta oli siiski esimene, kes pidi ühiskonna sajandivanuseid harjumusi murdma, ja pealegi veel ajal, mil valitses selline isemeelne depoot nagu Napoleon Bonaparte, siis on kõik need maailma põlgavad poosid ja efektitsemised, oma sõltumatu isiksuse ja oma missiooni rõhutamine üsnagi mõistetavad, isegi omamoodi paratamatud. Ja küllap oli Chateaubriand´il kui bretoonil, […]
“Atlantis”
Käesolev raamat on trükitud eriväljaandena Ü. Eesti Kirjastuse Orto liikmetele sünnipäevakingiks. Saksa posti- ja kiiraurik “Roland” lahkus Breemenist 23. jaanuaril 1892. See oli Põhja-Saksa laevaühingu vanimaid laevu, nende hulgast, mis pidasid ühendust New Yorgiga. Sellele laevale telliti Pariisist telegraafi teel kajutikoht Friedrich von Kammacherile …
“Attolia kuninganna”
“Kuninganna varas”. Teine raamat. Vana-Kreekast inspireeritud fantaasiamaailmas ei suuda kolm väikest kuningriiki kokku leppida, et astuda vastu suurele impeeriumile, mis ähvardab neid kõiki alla neelata. Nende riikide valitsejad, kelleks on kaks verinoort kuningannat ja üks väiklane ja ahne kuningas, sõltuvad äärmiselt oma nõuandjatest, kes on mõnel lihtsalt kavalad või targad, mõnel aga manipuleerivamad ja hämaramate […]
“August”
Laht areneb. Tuli paar head heeringa-aastat järjestikku, ja rahvas voolas sellesse uude paika. Pauline vürtspoes kauples hästi ja ühtlaselt, ta oli tubli ja leidis pääseteid, temas oli äritsemisvaimu. Välislahes oli nüüd palju võrgumeeskondi, ja mida need meeskonnad pidid tegema maal olles igavail pühapäevil ja pühade ajal? Nad otsisid vürtspoe üles ja lugesid palakateid, mis olid […]
“Augustinus, oma ema poeg”
Augustinus Hippost (354-430) kuulub olulisemate kirikuisade hulka, kelle ideed on tugevasti mõjutanud pea kogu Lääne filosoofiat. Teame, et ema võib oma poega tugevasti mõjutada ja kui poleks olnud tema ema Monicat, oleks Augustinus võinud jäädagi teravakeelseks keskklassi playboyks, selle asemel, et saada kirikuloo suurkujuks. “Augustinus” on põnev lugu selle maailma künismi võitmisest.
“Aurelien”
“Mulle näib, et Aragon on Hugo järeltulija, ainult et tal pole lapselapsi ega mõnusat habet, pole ka neid idüllilisi pilte, millest Olympio lohutust leidis, – Aragon on talle lähedane vaimusädeluse, kõneande, väsimatuse, selguse, viha, reaalsuse romantika ja romantika realismi poolest. Muidugi on Aragonis rohkem kibedust – sajand on ju teine…” Ilja Ehrenburg “Armastuse heroiline tragöödia […]
“Aus pettur”
Romaan Rannaküla on katkematu lumesaju tõttu juba mitu kuud muust maailmast ära lõigatud. Kui inimene elab pimeduses, mis üksnes vahetevahel hämaruseks heleneb, võib mingi üksainus soov ja mõttekäik saada tähtsamaks kui miski muu. “Aus pettur” jutustab sellest, kuidas ühe tugeva inimese isiksus võib avaldada nii head kui halba mõju; kui ohtlik on katse teise inimese […]
“Avalon”
“Pidi olema umbes koidik, kui nad tulid,” rääkis Poldu. “Keegi ei näinud viikingite laeva sadamasse purjetamas, kuid nad nägid seda hiljem, selle nikerdatud maotaolist nina, ümmargusi kilpe ja punatriibulisi purjesid. Pidi olema umbes viiskümmend meest ja nad pidid maabuma Tre-Utheri juures, sest selle põletasid nad esimesena, karjudes ja röökides. Nad ei saanud sealt kuigi palju […]
