“Sõda ja rahu” I – IV osa. 4 raamatut
Maailmakirjanduse olulisimate teoste hulka kuuluvas romaanis kujutab Lev Tolstoi (1828–1910) vene ühiskonda 1805. ja 1812. aastate vahelisel, Napoleoni sõdade aegsel perioodil. Romaani keskmes on kolme perekonna – Bolkonskite, Bezuhhovite ja Rostovite – saatus. Romaan algab veidi enne Napoleoni sõjakäiku Venemaale, ajal, mil Venemaa aadel naudib oma kuldajastut, ja lõppeb 1812. aastal, kui Vene vägedel õnnestub […]
“Sõda”
2021. aastal ilmus Pariisis välja kohver Louis-Ferdinand Céline’ilt II maailmasõja lõpus varastatud käsikirjadega. Teiste hulgas oli ka siinne jutustus. Tegu on 1932. aastal kirjutatud tekstiga, mis jutustab Ferdinandi – kirjaniku igavese teisiku – I maailmasõjas haavata saamise ja paranemise loo. Siin ei ole aga midagi kangelaslikku, peategelane ärkab tapetud kamraadide keskel kusagil Flandria põllumudas, komberdab […]
“Sõdurid nutavad öösel”
Mees, keda kutsuti Jezaks 1934. aasta lõpus, ühel vihmasel päeval, mis kalendri järgi oli mingi püha, saabus saarele Alejandro Zarco nimeline mees (sõbrad, tuttavad ja isegi vaenlased kutsusid teda Jezaks), kel oli ülesandeks tutuvuda partei tegevusega, mis selles piirkonnas kuigi hästi ei edenenud. Jeza oli pikk kõhn mees enneaegu hallinenud juuste ja siniste silmadega. Ta […]
“Söekaevurid”
Sari: Romaaniklassika 1885 ilmunud “Söekaevurid” (pr “Germinal”, ee ka “Žerminaal”) on lugu Põhja-Prantsusmaa söekaevurite elust ja nende mässust ebainimlike töötingimuste vastu, klassivõitlusest ja töölisliikumise algetest. Ühtaegu on romaanis traagilise armastusloo sugemeid. Naturalismi pitserit kandev teos algab noore töötu Etienne Lantier´ tööleasumisega Montsou kaevanduslinnas. Seal armub ta Catherine´i, kes töötab samuti kaevanduses. Zola toob sisse pärilikkuse: […]
“Sõit on sees”
80 autotesti “Top Geari” saatejuhilt Pange end valmis, Clarkson on tagasi. Ta tahaks teile tutvustada maailma kõige vaimustavamaid, pööraselt kiiremaid ja nutmapanevalt kaunemaid autosid (koos mõne andestamatu katastroofiga …). Ta tutvustakski, kui väga paljud asjad vahepeal tema tähelepanu kõrvale ei juhiks ja sunniks kõike hinge pealt ära rääkima. Igatahes on Clarksoni maailm üks nõutukstegev koht, […]
“Sõjaromaan”
“Sõjaromaan” on Väino Linna kuulsaima raamatu “Tundmatu sõdur” tsenseerimata variant. Kui “Tundmatu sõdur” 1954 ilmus, järgnes sellele suurem poleemika, sest ühtedele Jätkusõja argist ja karmi iseloomu kirjeldanud raamatu meeldis, teistele aga tundus käsitlus ebapatriootlikuna. Üllaste aadete ja lõputu vapruse asemel tõusid fookusesse raskused, lihtsõdurist tegelaste igapäevane võitlus ja hirmud. Sellele vaatamata oli tegu tsenseeritud tekstiga, […]
“Solea”
Fabio Montale on taas sunnitud rivvi astuma, et aidata ajakirjanikust sõbrannat, kes on pikka aega uurinud maffia võimutsemist Lõuna-Prantsusmaal ning keda jälitavad mõrvarid. Ajades sõbranna jälgi, saab Fabio teadlikuks organiseeritud kuritegevuse võrgustiku ulatusest ning selle sidemetest äri- ja poliitikaringkondadega. Ring tema ümber tõmbub üha enam koomale … “Solea” on Miles Davise flamencost inspireeritud loo pealkiri. […]
“Sonaadid”
Markii de Bradomin on vastuvõtliku hingega ilukummardaja, kelle elu võib pidada sentimentaalseks teekonnaks ilu ja kodumaa kaotatud hiilguse otsinguil. Oma teel peatub ta muuhulgas Itaalias, käib ära Mehhikos, naaseb kodusesse Galiciasse ja jõuab lõpuks Navarrasse. Tema elupäevi soojendab armastuse õilis lõke, millest suudavad eemale hoida vaid vähesed naised. Kõrges eas paneb markii kirja oma “armsad […]
“Sõnad”
Jean-Paul Sartre (sünd. 1905) ütleb käesoleva teose olevat kirjutanud sellepärast, et ta “vihkab täiskasvanute loodud müüti lapsepõlvest”. Küpse kirjaniku teostest võiks nimetada autorile laiema kuulsuse toonud novellikogu “Sein” (“Le Mur”, 1939); romaaniseeriat “Vabaduse teed” (“Les Chemins de la Liberte”, 1945-1949), mille neljandat, Vastupanuliikusime aastaisse jõudvat osa “Viimne võimalus” (“La derniere Chance”) Sartre praegu kirjutab; näidendeid […]
“Sõnade asjatu flirt”
Tanikawa Shuntarõ on viimase poole sajandi isikupärasemaid ja armastatumaid jaapani luuletajaid. Tema looming on nii heaks sissejuhatuseks uuemasse jaapani luulesse kui ka teejuhiks luulekeele kui sellise kõige põnevamate ja äärmuslikemate võimaluste poole. Tanikawa sündis 1931. aastal tuntud õpetlase perekonnas ning koolitee pooleli jätnud, otsustas ta juba varakult kirjaniku elukutse kasuks. Nüüdseks on temast saanud aastakümneid […]
“Sõnade imelisest elust. Kolm loengut keelest ja kirjandusest”
Loomingu Raamatukogu LXIV aastakäik 2020 nr 36 Oma aja silmapaistvaim ungari kirjanik Peter Esterhazy on öelnud, et kirjandus on keeles mõtlemine. Loenguvalimikus “Sõnade imelisest elust” räägib Esterhazy nii kirjandusest, keelest kui ka mõtlemisest; muidugi ka sõnadest, millel on oma elukaar, nii et kirjanik peab teadma, kuidas need vananevad, tundma nende tujusid ja taipama sedagi, mis […]
“Sonetid”
William Shakespeare’i sonetid ilmusid esimest korda 1609. aastal. Selleks ajaks oli ta juba kirjutanud enamiku oma suurtest näidenditest, mis on teda maailmakuulsaks teinud. Samas on Shakespeare’i sonetid oma pineva dramaatilise intriigi ja süžee keerukuse poolest vähemalt samaväärsed tema suurimate näidenditega. Need käsitlevad selliseid igavikulisi teemasid nagu armastus, ustavus, truudus, kunst ja surelikkus, aja tekitatud häving. […]
“Soolasambad”
Alice´i maailm variseb kokku, kui tema mees saab neljakümne aastaselt teise naise voodis südamerabanduse. Alice oli pidanud Robertit täiuslikuks inimeseks ja täiuslikuks abikaasaks. Nüüd tuleb tal hakkama saada kolme teisemelise lapsega, kes püüavad ema kahanevat eneseusku taastada ning leiavad, et võib-olla aitaks uus armastus. Alice aga teab, et tal tuleb endas selgusele jõuda, enne kui […]
“Soosauniku tütar”
Kuulsa rootsi klassiku Selma Lagerlöfi (1858-1940) jutustus: rahvaeluaineline “Soosauniku tütar” (1908), mille motiiviks on inimese hingepuhtusest tuleneva armastuse lunastav võim. Taskuformaat
“Sõrmuste isand I-III. 3 raamatut”
Raamat “Sõrmuse vennaskond” John Ronald Reuel Tolkieni (1892‒1973) romaanitriloogia „Sõrmuste isand” esimene osa.Aastakümned on möödas „Kääbikus” kirjeldatud sündmustest. Päev päeva järel kuldab päike ühtviisi rahulikku Maakonda ja näib, et miski siin maanurgas ei saa kunagi muutuda. Kääbikud elavad oma igapäevastes askeldustes ja paistab, et neid ei puuduta karvavõrdki mujal maailmas toimuv.Aga tõsi on, et mujal […]
“Sota Venäjällä – Venäjä sodassa”
Arojen valloittajista Georgian sotaan Sodat ovat koettelleet Venäjää historian alusta lähtien. Kun Venäjä on ollut heikko ja hajanainen, on skyyttalainen, viikinki, tataari, turkkilainen, puolalainen, saksalainen ja suomalainenkin tunkeutunut maahan tuhoisin seurauksin. Voimiensa päivinä Venäjä on lähtenyt valloitussotiin länteen, etelään ja itään. Dosentti Pertti Luntisen teos sisältää kaikki venäläisten käymät sodat. Taistelut, sotavalmistelut ja sotien seuraukset […]
“Šoti kuninganna Mary memuaarid”
New York Timesi müügimenukite autor Carolly Erickson laseb nendes dramaatilistes memuaarides ilusal südikal Šoti kuningannal Maryl jutustada oma loo – ning tulemuseks on jäägitult haarav romaan. Sündinud Šotimaa kuningannaks, abiellunud noore tüdrukuna Prantsusmaa dofääniga, võttis Mary noore lesena Šoti taltsutamatu kuningriigi ohjad enda kätte ja võitles, et oma trooni hoida. Paljud uskusid, et just tema, […]
“Sotnikov”
/—/ Bõkav manab lausa visuaalsena esile sõjapäevade olustiku, olgu rindel või vaenlase tagalas, ta teosed on pingelised, kompaktsed, tegelased gravüürselt teravajoonelised. Kuid Bõkav ei rahuldu sellega: ta seab üha oma kangelased silmitsi ränkade eetiliste probleemidega ega ole sealjuures nõus mingite kompromissidega inimlikkuse arvel. Loomingu Raamatukogu 36-38, 1971.
“Spartacus”
Esimesel sajandil enne meie ajaarvamist puhkes 70-ndate aastate lõpus Itaalia territooriumil Vana-Roomas ähvardav orjade ülestõus. See sai alguse mässust, mille tõstsid gladiaatorid, roomlaste kätte vangi sattunud võõramaa sõdurid, keda roomlased sundisid tsirkuste areenidel rahvahulga lõbustamiseks üksteisega võitlema. Gladiaatoritega hakkas kohe relvi haarates liituma orjade masse, samuti kehvikuid vaba elanikkonna hulgast. Ülestõusu etteotsa asus gladiaator Spartacus, […]
“Spartacus”
Esimesel sajandil enne meie ajaarvamist puhkes 70-ndate aastate lõpus Itaalia territooriumil Vana-Roomas ähvardav orjade ülestõus. See sai alguse mässust, mille tõstsid gladiaatorid, roomlaste kätte vangi sattunud võõramaa sõdurid, keda roomlased sundisid tsirkuste areenidel rahvahulga lõbustamiseks üksteisega võitlema. Gladiaatoritega hakkas kohe relvi haarates liituma orjade masse, samuti kehvikuid vaba elanikkonna hulgast. Ülestõusu etteotsa asus gladiaator Spartacus, […]
