“”Koršunil” ümber maailma”
Stseenid mere-elust. /—/ Jutustus “”Koršunil” ümber maailma”, mis hakkas ilmuma 1895.a ajakirjas “Rodnik”, on Stanjukovitši paljude progressiivsete ideede kandjaks. Rohkearvuliste ja mitmekesiste meremeestekujude hulgast kerkivad esile kolm kangelast, kõik positiivsed. Peategelane mitšman Ašanin karastub selle oma esimese pika merereisi kestel ja muutub tubliks meremeheks. Suurt põlgust tunneb Ašanin madruste julme kohtlemise ja kehalise karistuse vastu […]
“1935 ja järgmised aastad”
Romaani “Arbati lapsed” järg. Sündmused toimuvad aastatel 1935 ja 1936.
“A. Puškin. Luuletusi ja poeeme”
Kogumikus on valik luuletusi aastatest 1815-1833 ning poeemid “Poltava”, “Mustlased” ja “Vaskratsanik”. Sisaldab autori seletavaid märkuseid ja kommentaare erinevate luuletuste juurde. Raamatus on pühendus.
“Aadlipesa”
Valgusküllane kevadpäev kaldus õhtule, kõrgel selges taevas seisid väikesed roosad pilvetupsud, ja paistis, et need ei uju mitte mööda, vaid kaovad sügavale taevasinasse. /—/ Taskuformaat.
“Aafrika jaht”
N. Gumiljovi (1886–1921) teavad paljud lugejad kui väljapaistvat vene hõbedase ajajärgu poeeti. Ent Gumiljov on kirjutanud ka isikupärast proosat. Need novellid, jutustused, olmekirjeldused on seotud peamiselt tema intensiivsema, seiklusliku eluperioodiga ja neis esineb ta ühtaegu kui filoloog, geograaf, ärimees, ohvitser. Proosapalade temaatika on lai ning samas ootamatu, ulatudes piibliteemadest ja kirjanduse suurkujudest isikliku elu seikadeni […]
“Alandatud ja solvatud”
Fjodor Dostojevski (1821-1881) romaan “Alandatud ja solvatud”, mis esmakordselt lugejateni jõudis 1861. aastal (eesti keeles 1939), on 19. sajandi Peterburi elu kirjeldav ja tolleaegseid seisustevahesid paljastav traagilise armastuse lugu.
“Alasti kuningas”
Näidendid. Sisukord: Alasti kuningas – Vari – Draakon – Tavaline ime – Don Quijote – Jevgeni Švarts. (puuduvad paberkaaned)
“Aldimängija Danilov”
Sari: Punane raamat Danilov, isa poolt deemon, sai lütseumi lõpetamise järel ülesandeks ametkondlikel ballidel ilutulestikke ja muid atraktsioone korraldada. Ta töötas, mängis lautot ega lasknud tujul langeda. Ent äkki muutus kõik: uued luuad pühkisid kõikides aitades ja kõikides kantseleides ning muu hulgas võeti vastu otsus saata Danilov kui mittetäisväärtuslik deemon asumisele Maale, inimeste sekka. Danilovile […]
“Aleksei Tolstoi teosed. Emigrandid” VII osa
A. N. Tolstoi teosed kümnes köites, VII osa. Selles jutustuses käsitletud seigad on ajaloos tõesti aset leidnud, õiged on ka Stokholmi mõrvadest osavõtjate nimed. Üks Stokholmi ülikooli professor tegi mulle teatavaks selle ununenud loo üksikasjad. Teised tegelased ja stseenid on võetud võimalust mööda dokumentidest, suulistest teadaannetest ja isiklikest tähelepanekutest. Esimeses redaktsioonis oli selle jutustuse nimi […]
“Aleksei Tolstoi teosed. Jutustused” I osa
A. N. Tolstoi teosed kümnes köites, I osa. Valge laudlina kohal kõlkus ämblik, karvased koiva harali, lambivarju ümber keerlesid kerged rohetiivalised kihulased, hiidsääsk oli jala kõrvetanud ning vedas seda mööda lauda järel… “Arhip” “Kord öösel” “Noorkikas” “Näitlejanna” “Kullakamakas” “Unistaja” “Mišuka Nalõmov” “Kosjad” “Kodukohas” “Kättemaks” “Lõbusõit” “Ešer” “Tindiplekk” “Portree” “Logutka” “Parun” “Orud” “Rastegini seiklused” “Tiivutud” “Nataša” […]
“Aleksei Tolstoi teosed. Jutustused” I&II osa. 2 raamatut”
1. Raamat “A. N. Tolstoi teosed kümnes köites, I osa”. Sisukord: Arhip; Kord öösel; Noorkikas; Näitlejanna; Kullakamakas; Unistaja; Mišuka Nalõmov; Kosjad; Kodukohas; Kättemaks; Lõbusõit; Ešer; Tindiplekk; Portree; Logutka; Parun; Orud; Rastegini seiklused; Tiivutud; Nataša; Armastus; Kaunis daam; Maša. 2. Raamat “A. N. Tolstoi teosed kümnes köites, II osa”. Sisukord: […]
“Aleksei Tolstoi teosed. Veidrikud. Lonkur isand. Nevzorovi seiklused ehk Ibikus” III osa
A. N. Tolstoi teosed kümnes köites, III osa.
“Ali-Baba ja nelikümmend röövliplikat”
Irooniline kriminaalromaan Uurimist toimetab härrasmehest detektiiv Ivan Poduškin “Minu naine on nõid!” teatas detektiivibüroo Nero uus klient Kirill Potvorov. Jah, see mees pole täie mõistuse juures, jõuavad agentuuri perenaine Eleonora ja tema surematu sekretär Ivan Poduškin teineteisest sõltumatult samale järeldusele. Nüüd tuleks hullumeelsest kuidagimoodi lahti saada. Kuid seda polegi nii lihtne teha. Kirill nõustub Nora […]
“Ammalat-Bek”
Vene kirjaniku-romantiku A. Bestužev-Marlinski (1797-1837) jutustus mägilaste elust. Ole aeglane ülekohut tegema, aga kiire kätte maksma! – Kiri Dagestani kinžallil Oli džuma (Džuma vastab meie hingamispäevale. Nädalapäevade nimed on muhameedlastel järgmised: šambi (meie laupäev), ihšamba (pühapäev), dušamba (esmaspäev), sešamba (teisipäev), tšar-šamba (kolmapäev), phanšamba (neljapäev), džuma (reede). Autori märkus.). Buinaki lähedale, mis on suur asula Põhja-Dagestanis, […]
“Anna Karenina I&II. 2 raamatut”
Käesolev “Anna Karenina” eestikeelne väljaanne on mõeldud tähistama nii Lev Tolstoi saja viiekümnendat sünnipäeva 1978.a. 9. septembril kui ka saja aasta möödumist “Anna Karenina” esmatrükist raamatu kujul. Romaan, mille kirjutamise algusest lõpliku trükivariandi ilmumiseni kulus viis aastat, avaldati kõigepealt ajakirjas “Russki Vestnik” (1875-1877), kuid lahkhelid L. Tolstoi ja toimetaja M. Katkovi vahel katkestasid romaani ilmumise […]
“Anna Karenina I&II. 2 raamatut”
Raamatusse on kleebitud exlibris ja on endise omaniku nimi
“Arbati lapsed”
Romaan jälgib Moskva südames Arbatil üleskasvanud 20-aastaste noorte inimeste elu ja käekäiku 1933.-34. aastal. Esimest korda vene nõukogude kirjanduses kujutatakse ulatuslikumalt ja süvenenumalt Stalini kuju ja isikukultuse tekkimist.
“Aristonoomia”
Romaani tegevus toimub Oktoobrirevolutsiooni ja kodusõja päevil ning autor püüab kirjeldada tolleaegset tsivilisatsiooni nii, et see püüdleb rahu ja harmoonia poole. Romaani peategelane leiab, et on saatusest märgitud mees ning püüab leida oma kohta kiiresti muutuvas maailmas, milles revolutsioonilised liikumised tekivad hetkega, impeeriumid lõhutakse ja võimu püütakse jagada kohutavas heitluses punaste ja valgete vahel.
“Armastuse grammatika”
Vene kirjanik Ivan Bunin (1870-1953), kes emigratsioonis elades sai 1933. aastal Nobeli kirjanduspreemia laureaadiks, on loonud ka rohkesti lühiproosat, kusjuures tema jaoks on põhimüsteeriumiks olnud armastus, see valdavalt irratsionaalne, arusaamatu elunähtus. Käesolev kogumik sisaldab 16 lugu, mis (ühe väikese erandiga) on seni olnud eesti keelde tõlkimata. Ainuomase meisterlikkusega kirjeldab Bunin oma tegelaste hingeseisundeid ja seadnud […]
