“Ajastute vahetusel. Mälestusi siit- ja sealtpoolt ookeani”
Inimese elus on sündmusi, mis mõjutavad otsustavalt ta saatust ja kujunemist. Minu elus oli üheks selliseks sündmuseks võimaluse avanemine Ameerikas oma õpinguid jatkata. See juhtus aastal 1931. Olin siis kahekümne viie aastane. Paar aastat tagasi olin lõpetanud usuteaduse seminari ning töötanud usklike noorte keskkoondise reisisekretärina ja ajakirja “Elukevade” toimetajana. Olles saanud teate, et mind on […]
“Kuus päeva”
Käesolev teos on uut laadi Kangro romaanitoodangus. Tuttavast Tartust ja tunasest Eestist on siirdutud mujale ja meie ajast hoopis kaugele – 12-ja 13-ndasse sajandisse. Ometi pole ka “Kuus päeva” Eestist ja selle probleemidest kaugel – käsitletakse Muinas-Eesti kristianiseerimise aega ja selle plaanitserjat ja läbiviijat, Lundi peapiiskop Andreas Sunepoega. Teose pealkiri on võetud Piiblist loomisloo sümboolika […]
“Liivaraamat. Shakespeare’i mälu”
„Liivaraamat“ ja „Shakespeare’i mälu“ on Argentiina klassiku Jorge Luis Borgese (1899–1986) kaks viimast jutukogu. „Liivaraamatut“ pidas Borges ise elu lõpul oma parimaks proosateoseks. Labürintlikud ja sümbolistlikud lood viivad lugeja kaasa teisikute viirastuslike ilmutuste, ajaülese armastuse, ketserlike sektide, iidsete ja ainult ühest sõnast koosnevate kirjanduste, lõputu raamatu, matemaatikateadust kummutavate kivikeste, müstilise Paracelsuse ja inimeselt inimesele rändava […]
“Mao tee kalju peal”
„Torgny Lindgren on mõistatus. Ta kirjutab kuningatest ja võimumeestest, ja me näeme, kuidas võim on neid sandistanud. Ta kirjutab nõrkadest ja osatutest, kelle jõud ja vastupidavus säravad kui majakad ning kuulutavad, mis on inimsuses suurim — armastuse jõud, kustumatu lootus,“ ütleb Anu Saluäär „Mao tee kalju peal“ 1987. aasta väljaande eessõnas. Rootsi kirjanik Torgny Lindgren […]
“Kulinaarsed vested”
Carl Mothander (1886‒1965) on raamatute „Parunid, eestlased ja enamlased“ ning „Rootsi kuninga valge laev“ autor, Eesti Vabadussõjast osa võtnud seikleja, kes abiellus 1928. aastal paruness Benita Wrangeliga ja asus elama Kohilasse Tohisoo mõisa. Kõigi muude ettevõtmiste kõrval tegeles major Carl Mothander „toidublogide“ kirjutamisega Rootsi ajalehtedele. „Kulinaarsed vested“ on nauditav kimbuke parandamatu gurmaani isuäratavaid meelisklusi, mida […]
“Silmapaistmatu inimene. Ilus hommik”
Marguerite Yourcenar (1903–1987) on XX sajandi prantsuse kirjanduse üks säravamaid klassikuid, kelle mitmekülgse ja erudeeritud loomingu humanistlik sõnum on aegumatu. Brüsselis, belgia-prantsuse aadliperes sündinud andeka neiu kujunemine „empaatia-maagiat“ valdavaks sõnameistriks, samuti kogu ta elutee isiksuse ja naisena olid oma ajas erilised. Yourcenari loomingu fookuses on Euroopa kultuurilugu antiigist kaasajani, elu lõpukümnenditel laienes ta huvi ka […]
“Närvitrükk”
„Närvitrükk“ on eesti nüüdisluule kujunemisse kustumatu jälje jätnud luuletajate Joel Sanga, Jüri Üdi, Toomas Liivi ja Johnny B. Isotamme debüütluulekogu. Samuti on esmakordselt 1971. aastal ilmunud raamat omamoodi õnnelik õnnetus – selle sünnile andis hoogu toonane tsensuur, mis hoidis tagasi nn kassetipõlvkonna kuuendaks debüüdiks planeeritud kolme autori luuledebüüdi ilmumist ning tõmbas parajal hetkel pidurit Loomingu […]
“Üleelamiste vanake”
Kruusa Kalju (sünd. 1973) värske värsikogu „Üleelamiste vanake“ sisaldab valdavalt 2018.‒2021. aasta loomingut: valdavalt ajalises järjestuses (kuigi vahel on sohki tehtud), valdavalt pere- ja argielust, valdavalt kolmerealiseid lühilaulusid. Kruusa Kalju üldse kaheksas uudiskogu, ning esimene läbivalt mĕĕdulistes värssides, luuletaja sănutsi „taktilist värsisüsteemi“ katsetades. Värsikogu sünnil on oma osa elatud elul, luuletaja tŭlgitavail jaapani moodsail tankadel, […]
“Sarajevo Marlboro”
Sarajevos sündinud horvaadi luuletaja, prosaist ja ajakirjanik Miljenko Jergović (sünd. 1966) jäi Bosnia sõja alguses aastaks Sarajevo piiramisrõngasse ja kirjutas pärast sealt pääsemist oma esimesed lühijutud, mis veel kaugelt enne sõja lõppu koondusid kogumikku „Sarajevo Marlboro“. Need räägivad kõiksugu erilistest ja tavalistest inimestest kultuuriliselt kireva Bosnia argipäevades, kellele langeb otsekui selgest taevast kaela sõda oma […]
“Désirée laps ja teisi jutte”
Kirjanik, keda eluajal hinnati ühe Louisiana osariigi nurgakese miljöö võluvalt täpse kujutamise eest, jäi pärast surma tuntuks vaid oma sünnilinnas St. Louisis. Alles 1960. aastate lõpul ja 1970. aastatel astus ta oma teostega laia lugejaskonna ette, leidis koha teiste suurte XIX sajandi Ameerika kirjanike kõrval ning temast hakati rääkima kui feministliku kirjanduse ja modernismi eelkäijast. […]
“Salomé”
Oscar Wilde’i ühevaatuseline tragöödia „Salomé“ ilmus esmalt 1893. aastal Pariisis ja prantsuse keeles, pärast tõlkis autor selle ise inglise keelde. Sada aastat hiljem etendus „Salomé“ Vane- muises ja selle tarvis tegi lavastaja Linnar Priimägi uue tõlke just inglise keelest. Nüüd ilmub see viimistletult ja näidendi ingliskeelset esitrükki kaunistanud Aubrey Beardsley illustratsioonidega ka raamatuna. Järelsõnas vaatleb […]
“Kolmekümnes aasta”
Ingeborg Bachmann on XX sajandi teise poole üks olulise maid saksakeelseid kirjanikke. „Kolmekümnes aasta“ (1961) oli seni peamiselt luuletajana tuntud autori esimene proosakogu. Luuletustest selgemini ilmutab proosavorm Bachmanni vahedat ühiskonnakriitikat, aga ei kaota ka pingsat tähelepanu rütmile ja kujundile ega põikpäiselt kompromissitut hoiakut. Seetõttu pole tegu mitte päris ohutu raamatuga – muu hulgas võib lugeja […]
“Kujuteldavad elud”
Marcel Schwob (1867–1905) oli prantsuse kirjamees, kelle elu jäi lühikeseks, kuid kelle mõju tema kaasaegsetele ja ka järeltulevatele põlvedele on olnud suur. Oma loominguliseks eeskujuks on teda nimetanud Jorge Luis Borges, Italo Calvino, Alfonso Reyes, Roberto Bolaño, Pascal Quignard, Pierre Michon ja mitmed teised. „Kujuteldavad elud“ sisaldab kakskümmend kolm miniatuurset elulugu, milles segunevad fantaasia ja […]
“Kahele poole koske”
Aino ja Sofia elavad ühes väikeses Lääne-Soome linnas, üks jõe ühel, teine teisel kaldal. Kodusõjas oli ühe pere punaste, teine valgete poolel. Möödunud on üle poole sajandi, kuid ikka veel lõikab sõda linna pooleks nagu jõgi. Ainult üks väike poiss, Aino ja Sofia lapselaps, ulatub mõlemale poole koske. Üks Soome nüüdiskirjanduse omanäolisemaid autoreid Jari Järvelä […]
“Piksel”
“Piksel”, alapealkirjaga “Tekstikeha”, koosneb kolmekümnest lühijutust, mis räägivad isiklikke lugusid ihadest, suhetest, petmistest, lootustest ja otsingutest. Tegelasi on palju, nad satuvad eri aegades ja ruumides kokku ja lähevad jälle lahku, igaks looks annab kõneainet mõni kehaosa. Motiivid aga korduvad ja varieeruvad nagu elus ikka ning hakkavad otsekui muuseas kujundama üht suuremat pilti, avatud võrgustikuga tekstikeha, […]
“Üleujutatud maja ja teisi jutte”
Felisberto Hernández (1902–1964) oli Montevideost pärit klaverimängija ja kirjanik, ekstsentrik nii elus kui ka loomingus. „Üleujutatud maja ja teisi jutte“ koondab valiku tema tuntumaid lühilugusid, mis on tähelepanuväärselt veidrad, kohati pöörased ja isegi kõhedust tekitavad. Argistes ruumides toimuvad metamorfoosid ja muundumised hakkavad looma uusi tegelikkusi ja nihutama paigast tajusid. „Tundub, justkui korraldaks kirjanik häppeninge, aga […]
“Mitz. Bloomsbury marmosett”
„Mitzi“ moto „Tol ajal oli mul marmosett Mitz, kes käis minuga peaaegu igal pool kaasas, istudes mu õlal või vestipõues“ pärineb Leonard Woolfi autobiograafiast. „Too aeg“ oli aastad 1934–1938 ja maailm liikus vastu XX sajandi teisele suurele sõjale. Nunez on mälestustest, kirjadest ja päevikukatketest lõimede külge põiminud loo väikesest loomast ja suurtest isiksustest tema ümber. […]
“Paberlinnad”
„Paberlinnade“ peategelane on luuletaja Emily Dickinson, kes oli tuntud oma erakliku ja omapärase eluviisi poolest ja kellelt eluajal avaldati vaid mõned üksikud luuletused, needki anonüümselt ning sageli oluliselt redigeerituna. Tema mahukat loomingulist pärandit hakati avastama alles pärast tema surma, tänapäeval peetakse teda üheks ikoonilisemaks ja mõjukamaks XIX sajandi Ameerika luuletajaks. Poeetilistest fragmentidest koosnev jutustus põimib […]
“Mälestusi Leninist ja Rasputinist”
Teffi (kodanikunimega Nadežda Lohvitskaja) oli XX sajandi alguse Vene humorist ja näitekirjanik. Nii on ka nendes mälestuses nii kurikuulsaid tegelasi kui Lenin ja Rasputin esitatud pigem läbi huumoriprisma, olgugi tõsiseid teemasid käsitledes. Hilisemate sündmuste valguses omandavad tema kirjeldatud olud ja inimesed kahtlemata süngema varjundi, kuid suure pildi paremaks mõistmiseks annavad oma panuse ka need terava […]
