“Dmitri Šostakovitš”
Muusikat armastava paljud, kuid erinevalt. Ühed ootavad temalt kauneid, hellitlevaid helisid, näevad temas vaid meeldivat meelelahutust, on valmis lugematuid kordi kuulama ühtesid ja samu armsaks saanud teoseid ega lase end häirida sellest, et kõik ülejäänu “ei meeldi”. Teised vajavad muusikat südame ja mõistusega nagu igapäevast leiba, otsivad tugevaid, kordumatuid elamusi, mida võib anda vaid muusika. […]
“Kui Lembitu kutsus …”
Kroonika on avatud, ammu möödunud sündmused taas silme ette manatud. Loendamata rida sõjakäike, põletatud külasid, röövitud varandusi, tapetud inimesi. See oli seitse ja pool sajandit tagasi, 13. sajandi algul Eestis. Sõdu oli siin ennegi peetud. Sellest kõnelevad varasemad teated vene leetopissides ja skandinaavia saagades. Sama tunnistavad ka üle kogu maa rajatud arvukad linnused. Ent veel […]
“Tiit Kuusik. Elu ja peegeldused”
Teatrisaladuste selgitamisel tuleks vahet teha, mis tõepoolest vajab äraseletamist ja mis peakski jääma kulisside taha. Teater on ikka olnud natuke müstiline ja imepärane võlumaailm, selles on tema köitvus. Jäägu imed edaspidigi imedeks. – Tiit Kuusik (Esikaanel on murdumisjälg)
“Kogutud teosed 10. osa”
“Kriitika” VII Järelsõna: Margit Arusoo ja Toomas Haug “Kriitika” VIII Järelsõna ja kommentaarid: Toomas Haug
“India joogide teadus hingamisest”
Idamaa hingamisharjutused kui inimese kehalise, hingelise ja vaimse arendamise vahendid Tõlgitud vanadest käsikirjadest Harjutus Hoidke keha veidi kaldu, lõdvestuge, hingake rütmiliselt ja mõelge oma tõelisest Minast. Mõelge endast kui olendist, kes on kehast sõltumatu, ainult elab selle sees ja on soovi korral iga hetk võimeline seda maha jätma. Mõelge endast kui vaimust ja vaadelge mõttes […]
“Laul Haiavatast”
H. W. Longfellow – põhja-ameerika suurim poeet XIX sajandil – mõistis üsna varakult oma kutsumust, ilmutades juba poisikesena andekust värsside loomisel ja silmapaistvat huvi sünnimaa mineviku ning rahvapärimuste, eriti indiaani mütoloogia vastu. Juristi pojana sai ta hea hariduse ja tutvus hiljem Euroopas viibides ka sealsete vaimuvarade ning ärksamate kaasaegstega. Oma pika eluea jooksul pani Longfellow […]
“Mihkel Lüdig. Sõnas ja pildis”
Mihkel Lüdig, meie vanema põlvkonna väljapaistev helilooja, oli üks neist, keda anne ja muusikaliste teadmiste janu viisid Eestimaa suitsulõhnalistest talutarest Venemaa suurlinnadesse õppima. Muusikapõllul hakkas helilooja vagusid ajama juba konservatooriumi õpilasena. Tema viljakamad aastad möödusid töös koorijuhina, organistina ja pianistina. Peterburi eesti ja vene muusikaringkondades. Siirdunud kodumaale tagasi, pühendas Lüdig kogu oma jõu Tallinna konservatooriumi […]
“Eesti tänase muusika loojaid”
Sarjas eesti tänapäevaheliloojate loominguportreedest on seni ilmunud “Kuus eesti tänase muusika loojat” (1970) ja “Kaheksa eesti tänase muusika loojat” (1979). Et mitte segi ajada esimese kogumikuga, on käesoleva helilooja elu ja loomingu ülevaateid, kelle tegevus algas sõjajärgseil aastail ja on kestnud tänaseni. Nimetatud heliloojate puhul on antud töö esmakordne katse hõlmata nende loomingut, anda sellele […]
“Sergei Prokofjev 1891-1953. Lühike ülevaade elust ja loomingust”
“… Kas kunstnik võib seista elust eemal? Võib ta sulguda “efemeersesse” torni, piirata oma loomingusfääri vaid subjektiivsete emotsioonidega? Või peab ta olema seal, kus teda vajatakse, kus tema sõna, tema muusika tema peitel aitaksid inimestel elada paremini ja kaunimalt? Meenutagem Beethoveni ja Shakespeare´i, Mozarti ja Tolstoi, Tšaikovski ja Dickensi – nende inimhinge ja inimmõtte titaanide […]
“Aleksander Arder”
Kunstniku elu on sageli traagiline, vastuoluline. Inimene lahkub meie hulgast ning jääb mõistatuseks. Selle üle juurdlevad järeltulevad põlved, ja sageli me ei tea, kas oleme tõele kuigivõrd lähedale jõudnud. Mäletavad ja meenutavad sugulased, sõbrad, tuttavad. Tuttavaid võib olla palju. Igal meenutajal on midagi jäänud, ta on kas ühe kohtumishetke või pika tutvuse põhjal enesele lahkunust […]
“Näidendid”
Sisukord Trummid öös (tõlkinud Ain Kaalep) Kolmekrossiooper (tõlkinud Jaan Kross) Tapamajade Püha Johanna (tõlkinud Kersti Merilaas) Ema Courage (tõlkinud Kersti Merilaas) Galilei elu (tõlkinud August Sang) Hea inimene Sezuanist (tõlkinud Jaan Kross) Švejk Teises maailmasõjas (tõlkinud Ain Kaalep) Härra Puntila ja tema sulane Matti (tõlkinud Debora Vaarandi) (Ümbrispaber puudu)
“Tasuja. Villu võitlused”
Aastasadade kuristik haigutab meie ja selle aja vahel, milles siin räägitavad juhtumused on sündinud. Selle pika aja sees on meie maal, niisama kui mujal maailmas, palju vanu asju igaviku rüppe vajunud, kust neid kellegi muinasaegade tagasisoovija õhkamine enam välja ei meelita; uusi olusid, kuigi mitte kõigiti paremaid, on lugemata arvul tekkinud. Üleüldse on maailma muutlik […]
“Õilis isik”
Legendaarne kirjanduslik tandem Ilja Ilf (1897–1937) ja Jevgeni Petrov (1903–1942) on ennast nõukogude huumoriklassika varamusse kirjutanud suurpettur Ostap Benderi tegemistest pajatavate satiiriliste romaanidega „12 tooli“ ja „Kuldvasikas“. Pilafilosoofiline jutustus „Õilis isik“ sündis aastal 1928 nende kahe tippteose ilmumiste vahel, väidetavalt kuue päevaga. Raamat räägib Filjurini-nimelisest „hallivõitu registraatorist“, kes põrunud leiduri Babski imeseepi pruukides nähtamatuks muutub […]
“Ei mingit homset”
Dominique-Vivant Denon oli elukunstnikust õukondlane, diplomaat, joonistaja, kirjamees, Louvre´i muuseumi esimene direktor. Tema kirjandusliku pärandi pärliks on erootiline jutuke “Ei mingit homset”, mille keskmes on “nauding, mida ei sega tavakohaste protseduuride aeglus, tülin ja türannia”. Autori kaasaegne Honore de Balzac on öelnud, et see lugu on “abielumeeste ülikool, poissmeestele aga suurepärane viimase sajandi kommete maal”. […]
“Läti rahva käekäik. Hetki ajaloost”
Selles raamatus saab sõna läti rahvas, kes meenutab saja viimase aasta pöördelisi sündmusi ja rahuaegu. Anna Žigure on neist lätlaste isikliku ajaloo kildudest kokku pannud mosaiigi, milles on küllap eestlastelegi väga tuttavaid mustreid, ainult sinimustvalge asemel on punavalgepunane. Anna Žigure on läti kirjanik, tõlkija ja diplomaat. Loomingu Raamatukogus on temalt varem ilmunud “Läti maa ja […]
“Romaanijõe forsseerimine”
Zagrebis toimub kirjanduskonverents. Nii nagu rahvusvaheline kirjanike seltskond tüdineb ka selle satiirilise romaani jutustaja kohe alguses konverentsi hallist argipäevast ning pöörab pilgu kulisside taha, kus käib hoopis teine elu – tunded võtavad balkanliku värvi ja vungi, maskid ja rõivad langevad, käsikirjad kaovad, šovinistidele antakse piki pead, tekivad uue elu lootused, õnnetud idaeurooplased saavad hetkeks võimaluse […]
“Surnute tõeline arv”
Luuletaja ja lastekirjaniku Lotta Olssoni romaani peategelane kaalub oma elu tehtud ja veel tegemata valikuid. Miks me üht või teist asja just nii teeme, kas sellepärast, et tahame, või sellepärast, et peab – sest nii ju tehakse, olgu küsimus siis suhtemustrites või kergkäru kaubamärgis. Veel on see raamat keelest, sellest, kuidas me maailma ja inimesi […]
“Pudi-padi entsüklopeedia lastele”
See raamat ühendab endas tarku, tobedaid ja kummalisi killukesi tavatute teadmiste rägastikus. Kust mujalt saaksid teada, mida su kritseldused tähendavad või millised eelajaloolised olendid on veel tänapäeval olemas või miks siis ikkagi kana üle tee läks? Seesugust imelike teadmiste ja köitvate tõsiasjade kogu – alates mereröövlite karistustest kuni hullude monarhideni, ohustatud liikidest kuni maaväliste kokkupuudeteni […]
“Küpressil on kitsas vari”
Hinnangud 1920. a. sündinud ja 1947. a. Hispaania kodussõjajärgse kirjandusavalikkuse ette astunud Miguel Delibese loomingule on olnud vastakad. Tema esikteos, mis nüüd ka meil trükivalgust näeb, tunnistati kohe tolle aja prestiižeima, Eugenio Nadali kirjanduspreemia vääriliseks. Raamat lummab oma tundesügavusega, millest võib aimata, et see on kirjutatud väga tugevast sisemisest vajadusest. Peategelase tagasivaade oma elule on […]
“Mart Saar sõnas ja pildis”
Käesolev kogumik – see on kimp mälestusi ja mõtteid helilooja Mart Saarest tema kümnendaks surma-aastapäevaks. Laantelaulik ise on vaikinud, aga salapäraselt kohisevad Hüpassaare metsad meelitavad oma rüppe peidetud talutare juurde üha enam neid, kellele on kallis Mart Saare muusika. Helilooja sõbralikkus ja rahvalähedus on teinud üle kogu maa lauldavaks tema omapärased laulud. Ometi ootab üle […]
