“Põlvest põlve. Raamat Uku Masingust”
11. augustil 2009. aastal täitus sada aastat Uku Masingu sünnist. Tema isikut, tema mõtteid ja tegevust mäletatakse, ja on põhjust mäletada. Kogumikuga “Põlvest põlve” pakuvad Uku Masingu Kolleegium ja kirjastus “Ilmamaa” läbilõiget Masingu elust, mõjust ja tegevusest paljude tema sõprade, õpilaste ja kaasamõtlejate seisukohalt. Kaastööde valikut on kujundanud põhimõte, et kõik kirjutised pühenduksid Uku Masingu […]
“Kindralid. Ameerika vähejuhid Teisest maailmasõjast tänapäevani”
Ajalugu on olnud lahke Ameerika Teise maailmasõja kindralite Marshalli, Eisenhoweri, Pattoni ja Bradley vastu, kuid järgmiste sõdade kindralitega ta enam nii heasoovlik polnud. Thomas E. Ricks võtab “Kindralites” käsile selle põhjuste väljaselgitamise. Osaliselt on küsimus üha laienevas lõhes tulemuste ja nende eest vastutamise vahel. Teises maailmasõjas vabastati suur hulk Ameerika kindraleid ametist lihtsalt seepärast, et […]
“Juhupartisanid. Väikesed sõjad keset suurt sõda”
Esimestel 11. septembri terroriaktidele järgnenud aastatel osutusid senised “väikesõdade” pidamise mudelid Iraagi ja Afganistani paindlike mässajate vastu võitlemisel muserdavalt ebatõhusaks. Mässajad viisid lääneriikide sõjaväelased patiseisu ja sai selgeks, et vajatakse mingisugust uut lähenemist. Maailma üks mõjukamaid asjatundjaid sissisõja alal David Kilcullen kuulub Ühendriikide uuendatud sõjalise strateegia peamiste kujundajate hulka. Kilcullen oli Iraagis kindral David Petraeuse […]
“Mägedest alla. Linnapartisanide ajastu saabumine”
Oma kolmandas raamatus juhatab David Kilcullen meid mägedest alla: Afganistani kõrvalistes paikades toimuvast partisanisõjast eemale, hiidlinnade marginaliseerunud agulitesse. Ta tutvustab meile keerukaid julgeolekuohte, mis üle maailma valitsevad rannikulinnades, kus 2050. aastaks elab meist peaaegu 75 protsenti. Kui autor on vaadelnud tähtsamaid globaalseid tendentse – rahvaarvu kasvu, rannikualade urbaniseerumist ning digitaalse ühenduvuse levikut -, visandab ta […]
“Vabadussõja vaimus. Mälestusi 20. sajandi muutlikest oludest”
Ants Jõe (1905-1987) oli hariduselt põllumees ning teoloog. Sõjamehena võttis ta osa Eesti Vabadussõjast selle sõja noorima sõdurina ja 1944. aastal Eesti kaitselahingutest ohvitserina. Eraelus on ta olnud tegev Pärnumaal jaoskonna-agronoomi ja põllumajandusliku konsulendina, osalenud juhtivas rollis vabadussõjalaste rahvaliikumises, teotsedes muuhulgas kõnemehena ja selle liikumise “Võitlus” põllumajandusosakonna toimetajana, ning hiljem mitme riigimõisa (p. 1940. a. […]
“Bagration. Mees, kes armastas sõda”
Vene Impeeriumi sõjaajalugu kätkeb endas suurel hulgal nii etnilistest venelastest kui ka teiste, impeeriumiga liidetud rahvuste esindajate hulgast pärit andekaid väejuhte. Mõned neist arendasid omaaegset sõjanduskunsti ning kirjutasid oma nime maailma sõjaajalukku. Üks sellistest meestest oli grusiin – Bagratiidide dünastiasse kuuluv Gruusia kunagise kuningasoo esindaja. Selle väejuhi nimi oli Pjotr Bagration. Oma kuulsate õpetajate – […]
“Kolm nädalat punast diktatuuri. Tartu sündmusi Eesti Vabadussõja päevilt”
Arno Raag (26. august 1904 Vesneri vald, Tartumaa – 6. märts 1985 Melbourne, Florida) oli eesti kirjanik ja ajakirjanik. Ta lõpetas Hugo Treffneri Gümnaasiumi ja õppis Tartu Ülikoolis õigusteadust. Oli Postimehe toimetuse liige 1928-1940. Põgenes 1944. aastal Saksamaale ja aastal 1949 siirdus USA-sse. Arno Raag on avaldanud lähiajaloo-alaseid raamatuid nii 1930ndatel kui ka hiljem paguluses, […]
“Eesti Wabariigi soomusvägi 1918-1941”
Aastal 2018 saab koos Eesti Vabariigiga 100-aastaseks ka meie soomusvägi. Eesti soomusvägi sündis Vabadussõja alates soomusrongide ja soomusautodena, mis suurelt osalt ehitati meil kohapeal. Just soomusrongid olid meie põhilöögijõuks Vabadussõjas; järgnenud rahuajal lisandusid neile ja soomusautodele ka tankid ning tanketid. Kõigest neist soomusrongidest ja meie sõjaväe soomusmasinaist, aga ka tuntuimaist soomusronglastest ja teistest soomusväelastest meie […]
“Kaitseingel”
Pilgrimi suveromaan Kuulsate armastuslugude autori Nicholas Sparksi “Kaitseingel” uurib inimese südame tumedamat poolt plahvatuslikus ja emotsionaalses loos reetmisest ning kinnisideest.
“Olla! 50 mälestust ja mälestuste mälestust”
13. veebruaril 1966 avanes eesriie Jaan Tombi nimelise Kultuuripalee saalis Salme tänaval. Publiku ette jõudis vähetuntud nõukogude autorilt pärinev, aga tabava pealkirjaga probleemnäidend “Otsustage meie üle, inimesed!”, millega värskelt asutatud Noorsooteater andis oma ametliku avaetenduse. Käesoleva raamatu autor oli siis kaheaastane ning tema esimesed teatrielamused seisid toona alles ees, kuid sellegipoolest on Pille-Riin Purje vaieldamatult […]
“Tartu ajaloolistel linnaplaanidel 1600-2010”
Vene kroonikat järgi vallutasid ja põletasid Kiievi vürsti Jaroslav Targa väed Tartu (Tarbatu/Dorpat/Derpt/Jurjew) linnuse 1030. aastal, sellest ajast alustatakse Tartu linna kirjalikku ajalugu. Linnana kujunes Tartu kahe olulise liiklustee ristumiskohta, arvatav muistne Eesti-sisene põhja-lunasuunaline maismaatee ületas siin Emajõe veetee. Rsitisõda paganlike eestlaste vastu algas 1208 ja 16 aastat hiljem jäi Tartu lõplikult sakslaste kätte. Samal […]
“Kadunute sajandite jälgedes”
Tallinna vanalinn on erakordne koht, millel on meile kõigile palju jutustada. Sellesse raamatusse on kogutud lood, mis tutvustavad teile vanalinna kõige suuremaid, pikemaid, vanemaid, ilusamaid ning muid teistest erilisemaid paiku ja vaatamisväärsusi. Mõnetunnise matka käigus mööda kadunud sajandite jälgi satute paikadesse, mis on ainulaadses Eestis, Euroopas või koguni terves maailmas. “Kadunud sajandite jälgedes” ei pretendeeri […]
“Pirita Convent”
The history of the construction and research This book is comprehensive study of the ruins of Pirita Convent – on of the best-known architectural monuments of Estonia. The focus here is on the construction of this structurally complex building and on the foundation of a double house (nuns and monks living in separate convents), highly […]
“Piletijaht”
Nende kaante vahel jätkuvad raamatu “Kõiges on süüdi Kotu” tegelaste imelised seiklused. Sedapuhku aga on asi hoopis tõsisem…
“Mängur: Edgar Svaisaare tegelik elu”
Sõnn Edgar Savisaar on sündinud samal kuupäeval laulja Uno Loobi ja näitleja Clint Eastwoodiga. Võib-olla oleks Edgargi sobinud paremini näitlejaks ja lavastajaks? Omal moel oli ta preerias ratsutav üksik kauboi, kes leidis igast saloon´ist uue armastuse ja uue vaenlase. Tema poliitikasse tulek oli juhuslik, aga kui ta oli juba hobuse seljas, ei soovinud ta sealt […]
“Kosmosemutt”
Kui ma Ene Ergmaga esimest korda silmast silma kohtusin, siis oli mul mitmeid kõhklusi. Üks oli see, et ega proua Ergma ole nende kaheteist aastaga riigikogus juba peast nii poliitikuks läinud, et suust tulebki ainult ümmargust õhku. Teine mure oli puhtisiklik: kas ühel füüsika-kolm-miinus-inimesel on üldse võimekust füüsika-matemaatikadoktoriga jutu peale saada? Õnneks osutusid mõlemad hirmud […]
“Sõjaromaan”
“Sõjaromaan” on Väino Linna kuulsaima raamatu “Tundmatu sõdur” tsenseerimata variant. Kui “Tundmatu sõdur” 1954 ilmus, järgnes sellele suurem poleemika, sest ühtedele Jätkusõja argist ja karmi iseloomu kirjeldanud raamatu meeldis, teistele aga tundus käsitlus ebapatriootlikuna. Üllaste aadete ja lõputu vapruse asemel tõusid fookusesse raskused, lihtsõdurist tegelaste igapäevane võitlus ja hirmud. Sellele vaatamata oli tegu tsenseeritud tekstiga, […]
“Relva-SS grenaderidiviisid”
Relvastatud SS-i kuuluvates grenaderidiviisides teenis üle 350 000 riigi- ja rahvussakslase ning välismaalase. Alguses otsiti vabatahtlikke. Hiljem võeti suurte kaotuste tõttu Relva-SS-i üha sagedamini sunniviisiliselt peaaegu terveid aastakäike nii kodumaalt kui ka võõrsilt. Käesoleva raamatu eesmärk on anda ülevaade nendest 18 SS-grenaderidiviisist. Millal ja kellest need formeeriti? Kus mehi välja õpetati? Milline oli nende võitlustee? […]
“Vabadusrist. Mälestusi Landesveeri sõjast”
Eesti Vabariigi 100. juubeliaasta ei pane meid loodetavasti unustama, et peagi tähistame ka 100 aasta möödumist Eesti vägede võidust Saksa Landeswehri üle. Vahest just tänu selle saamegi üldse Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistada – nimetatud võiduga ajas eestlane lõplikult selja sirgu, kunagised kaotused ja mõisatallide alandus uhuti minema. Sõtta parunite vastu põgeneti teistest rindelõikudest ning […]
“Katkenud lapsepõlv. Kohtumine president Pätsiga ja teisi mälukilde 1938-1945”
Poisipõnnina enne okupatsiooni ja Teist maailmasõda Eesti kahe riigivanema, Konstantin Pätsi ja Otto Strandmaniga kohtunud Toomas-Valter Huigi mälukillud kirjeldavad pöördelist aega nii Eesti kui ka lapse elus. Uudishimulik poiss märkas ja tajus paljutki ning aastakümneid hiljem mõjuvad tema mälukillud läbielatust ja kogetust nii ehedalt, justkui rändaksime koos autoriga aastates 1938-1945. “Murdnud kevadel 1941 koos Itaalia […]
