“Mona Lisa abielu”
Eelrafaeliitide novelle Tööstusrevolutsioonist haaratud 19. sajandi Inglismaal kujunes justkui vastukaaluks ajastu pragmaatilisusele kirjanduses ja kunstis välja nn eelrafaeliitide rühmitus. Kirjanduses ammutasid nad oma rõhutatult romantiliste teoste teemasid müstilisest keskajast ning kaunistasid neid antiiksete ja arhailiste kujunditega. Eelrafaeliitide lugudes võib leida saatuslikke naisi, nõiduskütkes vaevlevaid armastajaid, kummalisi haigusi, äkilisi surmasid ja salapäraseid sündmusi. Kord elas Pisas […]
“Spionaaži ajalugu”
Mitme USA luureagentuuri nõunik Keith Melton valgustab käesolevas raamatus spionaaži saladusi. Ta kirjeldab värvikaid tegelasi, hoolikalt kavandatud operatsioone ja uljaid kangelastegusid. Lisaks annab raamat suurepärane ülevaade kõikvõimalikest abivahenditest, mida spioonid kasutavad, kusjuures mõnda neist pole mitte kunagi varem pildistatud. Raamatu viimases osas selgitatakse põhimõtteid ja viise, mille alusel spioone valitakse, värvatakse ja välja õpetatakse.
“(Peaaegu) Jõuluraamat”
Loomulikult teavad kõik, et päkapikud on olemas. Seda teab iga lapski. Aga vale on arvata, et päkapikud elavad ainult siin, meie kõrval. Kõikides maailmajagudes – kõikjal kus on inimesi on ka päkapikke. Tegelikult on neid veel kaugemalgi. Olen Sulle jutustanud ühe loo, milles päkapikud üle maailma tulid kokku Jõulude päästmiseks.
“Tuhhatševski. Biograafiline jutustus”
Selle populaarse biograafilise jutustuse väljapaistvast vähejuhist, Nõukogude Liidu marssalist Mihhail Nikolajevitš Tuhhatševskist on kirjutanud tuntud nõukogude kirjanik Lev Venjaminovitš Nikulin. Raamatus on kasutatud üksikuid M. N. Tuhhatševski töid, Mihhail Nikolajevitši sugulaste, sõprade ja sõjaväekaaslaste mälestusi, samuti mitmesuguseid arhiividokumente. Autor ei seadnud endale eesmärgiks anda M. N. Tuhhatševski sõjaväelisest tegevusest igakülgset ülevaadet, kuna see kuulub sõjaajaloolaste […]
“Filosoofia leksikon”
Leksikoni uues väljaandes on tunduvalt laiendatud teadusliku kommunismi, loodusteaduse filosoofilisi probleeme, loogikat, psühholoogiat, eetikat ja esteetikat käsitlevaid osi. Kodanliku ideoloogia kriitika tugevdamiseks on leksikoni võetud hulk artikleid, milles antakse marksistlik hinnang kaasaegsete kodanlike filosoofide ja sotsioloogide kontseptsioonidele.
“Jutukolmik”
Mõningate parandustega kordustrükk teostest “Rohelised Maskid” (1960), “Rikas suvi” (1965) ja “Kes tulistas?” (1968), mida kõiki ühendab looduse kaitsmise teema. “Rohelised Maskid” oli teos, mille mõjul asutati omal ajal paljudes koolides noorte loodusesõprade ringe.
“Teosed” I ja II köide. 2 raamatut
Sari: teosed kuues köites. “Kolme katku vahel. Balthasar Russowi romaan”. I ja II köide.
“Metsapaharet”
Lapsed on endale ikka soovinud mänguseltsiliseks mõnda looma, elavat asja. Õnnelikud on olnud need, kes on kasvanud koos pehmekarvalise nurruva kiisu või vallatu kutsuga. Kelle eest hoolt kanda, kellest rõõmu tunda, võib teisigi olla: kes meist pole seisatanud akvaariumi ees ja läbi klaasi vaadanud imepärast veealust maailma kalade ja teiste veeasukatega; talvel valmistab heameelt iga […]
“Eesti Ajalooarhiivi toimetised 5 (12). Haapsalu kodanikeraamat 1496-1797”
Käesolev töö on katse rekonstrueerida arvatavasti Teise maailmasõja ajal kaduma läinud Haapsalu kodanikeraamatut. Läbi on töötatud mitmeid erinevaid allikaid. Seejuures tuleb tänu avaldada paljudele kolleegidele, kes on antud tööd täiendanud ja lihvinud. Eraldi tahaks tänada professor Helmut Piirimäed, kes kümme aastat tagasi juhatas mulle kätte 1691. aastast pärineva Haapsalu kodanike ja linnaelanike nimekirja ning leidis […]
“Sarviku sulased”
Väliseesti kirjaniku romaan eesti poiste võitlusest sõja viimastel päevadel 1945. a. Nõukogude vägede vastu Saksamaal, traagilisest taganemisest läbi Tšehhoslovakkia, vangilangemisest punasõdurite kätte ning vintsutustest interneeritute laagris Lääne-Saksamaal. Romaani “Kojutulek” järg (“Loomingu Raamatukogu” 1989, nr. 7-9). (Tegemist on mahakantud raamatukogu raamatuga)
“Loomalood”
Suure linna serval, kõrge paekalda varjus asus loomaaed. Nagu sa arvata võid, elasid seal igasugused loomad: taltsad ja kurjad, kavalad ja rumalad, sooja armastavad ja kuuma pelgavad. …
“A. Puškin. Luuletusi ja poeeme”
Kogumikus on valik luuletusi aastatest 1815-1833 ning poeemid “Poltava”, “Mustlased” ja “Vaskratsanik”. Sisaldab autori seletavaid märkuseid ja kommentaare erinevate luuletuste juurde. Raamatus on pühendus.
“Pereadvokaat”
“Pereadvokaat” peaks praktilise abivahendina õigusküsimustes olema heaks abimeheks igale inimesele ja tema perele. Autorite poolt on sellesse koondatud vastused rohkem kui 600-le igapäevaelus üleskerkivale probleemile alates inimese sünnist kuni surmani. Esmaseid õigusteadmisi vajab iga inimene ja perekond. Kui inimene ise orienteerub põhilistes seadustes ja teab ise oma õigusi, on tal kergem toime tulla, erinevates olukordades […]
“Mees puukastis”
Linnast Perispä alevisse kolinud noorpere leiab kevadel oma vastrenoveeritud korterile kuuluvast puukuurist küttepuude kastist surnud mehe. Kohale sõitnud uurija arvates võis laip olla seal juba eelmise aasta talvest, aga kohaliku konstaabli sõnul pole alevis keegi kadunuks jäänud. Juhtumit määratakse uurima noor inspektor Ira Tever. Surnul pole nime ega nägu ja loo lahendus tundub võimatu, ometi […]
“Üksteist”
Seda pole näha – väljast on mu nahk veel valge ja elastne, kaetud üksikute sünnimärkidega, nagu oleks keegi kunagi kustutanud selle vastu sigarette -, kuid seestpoolt olen ma tühi: mu käed ja jalad pole enam midagi enamat kui neli kõrsikut, millele otsa on tõmmatud valged sukad. Ma panen silmad kinni ja maailm kustub mõneks ajaks. […]
“Ühe skandaali märkmed”
Kui Sheba Hart asub tööle St George´i keskkooli, tunneb Barbara Covett, et ta on leidnud hingesugulase ja mõttekaaslase. Kuid Barbara ei ole ainus, keda tõmbab kaunis Sheba. Mõne aja pärast saab ta teada, et Shebal on keelatud suhe oma õpilasega. Barbara ei suuda Shebat keelitada see kohutav afäär lõpetada. Aga kui suhe avalikuks tuleb, tunneb […]
“Suur retk”
Romaan Richard Maacki jälgedes. “Suntaris räägiti mulle, et Viljui ülemjooksu kandis on jõeke, mille nimi on Algui timirmit ja mis suubub Viljuisse. Selle lähedal metsas on suur vaskkatel, maast paistab välja vaid selle üks serv, nii et katla tegelik suurus on teadmata. Ehkki räägitakse, et sellesse mahub ära terve küla. Räägitakse veel, et (19.sajandi) kolmekümnendatel […]