“null tolerants”
Pühakute elulood Pühakute elulood on läbi aegade olnud meelelahutustööstuse suured hitid. Alates kurat teab millest kuni jeesusmuusikalinini välja. Tänaseid pühakuid juhib omakasu, juhmus ja loomalikud instinktid. Selleks, et saada ministriks peab valetama, varastama või vähemalt reetma. Lugu pole palju parem ka spordikommentaatoritega. Kaasaegselt ikoonilt vastab alati vastu ilge moll. Olgu selleks telekas, valimisplakat või müügilipik. […]
“Noorim Veenus”
See on lugu tüdrukust, kes oli algul nii ebameeldiv, et kui väikesel Maura Higginsil oli mingit lootust, siis on lootust kõige inetumal meie hulgast. Iga naise südamepõhjas hõõgub veendumus, et tal on õigus ilus olla. Näotu naine tunneb, et temal lasub needus, mis hoiab tema ilu unehõlmas; ja kuigi inetu tüdruk soostus eile müürilillena närtsima, […]
“Tundmatu tegur”
Valgus oli omapärane. Selles oli rõhtjooni ja kummaline helepunane õhetus. See oli kuidagi ulmeline või nagu oleksid avanud silmad vee all ja vaadanud üles taeva poole. Valgus väreles ja kõikus, jäi seisma hüpnootiliselt ebateravana ja tundus viirastusliku unenäona. Isegi valgusega koos kanduvad summutatud hääled tundusid väärastuvat ebatõelisteks, kuni üks sõna omandas vähehaaval värvingu ja ma […]
“Suured sulid tõllas, väikesed võllas”
Mees viskus kannalt ringi ja pööras Mabeli poole oma väikese, kuivetu ning parkunud näo. Tema kitsad huuled oli paokil. Ei meeldinud Mabelile see ilme, selles oli midagi õelat; juba üksnes mehe välimus ajas talle hirmu peale, nii et ta vaevu suutis värisevate huultega kogelda: “P-ane see raha tagasi.” Nüüd oli ta telefonile juba üsna lähedal […]
“Sametlaul”
Väikest Moretoni linna ümbritses kõrge hall kivimüür, mida valgustas hommikupäike ja mis heitis pika varju selle taga kobarduvatele majakestele. Linnakese keskel kõrguva kiriku ja valge raehoone juurest hargnesid igasse külge maju omavahel ühendavad konarlikud tänavad. Algava päeva häguses valguses ringutasid äsjaärganud koerad. Kiirustamata astusid kaevuteed uniste silmadega naised. Mehed, kirved õlal, ootasid, millal valvur avab […]
“Holistiline ravimtaimede käsiraamat”
Levinud tervisehäirete raviks Praktilise ning informatiivse raamatuna selgitab “Holistiline ravimtaimede käsiraamat” taimravi peamisi seisukohti lääne, Hiina ning ajurveda traditsioonides ning kirjeldab nendevahelisi erinevusi taimede kasutamises – konservatiivne lääne meditsiin pigem leevendab sümptomeid kui ravib haigusi, kuid taimravi traditsioon nii idas kui läänes keskendub pigem tasakaalu saavutamisele keha ja vaimu vahel, milleni on võimalik jõuda ravimtaimede […]
“Teile on võimatu võõrkeelt selgeks õpetada”
Ärge laske ennast kohutavast pealkirjast heidutada. See traktaat peletab minema teis pesitseva salaveendumuse, et kõik võõrkeelte õppimisest pajatavad raamatud on ilmtingimata igavad ja ajavad haigutama. See raamat on kirjutatud kõigile ja igaühele – siit leiavad kõik midagi põnevat! Ka keeleliste kelmustükkide korraldajad, tulihingelised “salajaste signaalidega” äritsejad ja muidu agarad “edukate” raamatute kirjutajad, kes süümepiinadeta lubavad […]
“Öö Kleopatraga”
… Ent romantism ei sündinud sugugi 1830. aastal “Hernaniga”. Seda valmistasid ette juba Chateaubriand ja Mme de Stael, see ammutas jõudu Schilleri ja Goethe, Shakespeare´i ja Byroni loomingust ning avaldus kõigis kirjandusvormidest. Kõige eredamalt lõi see aga lõkkele teatris. Vastates uue sajandi nõudmisele, astuti vastu klassikalistele kaanonitele. Romantism tahtis anda rahvale teoseid, mis toetaksid nende […]
“Tiziani poeg. Iludusmärk”
… Nagu ikka, ei arene inimtegevuse eri valdkonnad eraldi ega üksteist mõjutamata. Holistlik filosoofia kajastus kunstis romantismina, mis tekkis vastukaaluks valgustusajastu kainele mõistusele. Romantism väärtustab vabadust, liikumist, kirge ja lõputut püüdlemist ega taha hoolida klassikaliste ideaalide korrast, tasakaalust ja vaoshoitusest. Romantismi võtmesõnad on intuitsioon, kujutlus ja tunne. 1830. aastatel ilmusid balletilavale sülfiidid ja vilid. Marie […]
“Löök allapoole vööd”
Missis Henry Thorsenil, rikkal ja võimukal lesknaisel, tekib kahtlus, et tema tütrelt Angelalt pressitakse raha välja, ning ta pöördub oma murega Paradise City parima ja kalleima eradetektiivibüroo Acme poole. Asja asuvad uurima intelligentne ja sarmikas detektiiv Dirk Wallace ning tema asendamatu abiline Bill Anderson, kes puutuvad juurdluse käigus kokku nii vägivalla, narkootikumide kui maffiaga. (taskuformaat)
“Täheatlas”
Käsiraamat tutvustab Eestis nähtavaid ja (mõnevõrra pinnapealsemalt) ka lõunapoolkera tähtkujusid. Lugeja leiab siit taevakaarte, juhtnööre tähtkujude leidmiseks igal aasta- ja kellaajal, andmeid taevasfääri näiva pöörlemise ja planeetide liikumise kohta. Lühidalt on esitatud ülevaade astrofüüsikast, veidi on juttu ka astroloogiast. Raamatu lõppu on lisatud väikesemahulised Kuu, Veenuse ja Marsi kaardid. Käsiraamat on mõeldud igapäevaseks kasutamiseks loodushuviliste […]
“Seks ja linn”
“Seks ja linn” on ajavahemikul 1998–2004 toodetud USA komöödiasari, mis põhineb Candace Bushnell’i samanimelisel romaanil. Romaani tegevus toimub New Yorgis, keskendudes seltskonnaelu eliiti kuuluvale neljale modernsele naisele, nende igapäevaelule ja armusuhetele.
“Marie Underi eluraamat I&II köide” 2 raamatut
Saateks Seesinane Marie Underi elu raamat on ühtlasi luule raamat, sest need kaks on avatava teose keskkujule lahutamatult seotud. Nii katab üks nimi teise – ja sisu kajastab Marie Underi elu- ja luuleteekonda. Need kajastused on siin esitatud kahes osas: pildilises ja puhtsõnalises. Esimesse on kogutud fotod luuletajast enesest, ta omakseist, sõpradest, kolleegidest, tuttavatest, külalistest. […]
“Eesti Ajalooarhiivi toimetised 11 (18). Vaeslastekohtud”
… Mis on vaeslastekohus? Küsitledes pisteliselt tuttavaid juriste ja ajaloolasi selgus, et täpselt ei teadnud keegi. Tavaliselt pakuti midagi seoses vaeste hoolekandega või vangutati pead. Ometi on tegemist Eesti ja Läti aladel üle 350 aasta tegutsenud asutustega, mille tegevuse tulemusel tekkinud materjalidest on moodustatud kokku 321 fondi. On kujunenud kahetsusväärne olukord, kus arhiivid säilitavad dokumente, […]
“Eesti Ajalooarhiivi toimetised 9 (16). Artiklite kogumik”
Sisukord – Vello Naaber. Eesti arhiivimaterjalide reevakueerimisest Nõukogude Venemaalt 1920. aastatel. – Kalev Koppel. Kuidas kaardid kõnelesid: 17.-19. sajandi katastriplaanide esitusmudel. – Kersti Lust. Raharendi kehtestamine eestikeelse Liivimaa kroonutaludes. – Jaak Valge. Vabadussõja-aastad Eesti majanduses. – Luule Rand. Saksamaa idapoliitika ja Eesti 1918-1926. – Ago Pajur. 3. Eesti polk. – Tõnu Tannberg. Baltikumi kohast Nõukogude […]
“Eesti Ajalooarhiivi toimetised 10(17). Uuenev Saaremaa kroonuküla (1841-1919)”
19. sajandil ja 20. sajandi alguses uuenes elu Eestis kõigis eluvaldkondades. Agraarsektoris tähendas see kapitalistlike suhete kehtestumist põllumajanduses ning talurahva järkjärgulist emantsipeerumist, mille eeldused oli loodud 19. sajandi vältel välja töötatud seadustega. Mõisa- ja talumajanduse ümberkujunemise raames teisenes mõisa-talu patriarhaalne suhe rahasuhteks ning tekkis mõisnikest suurmaaomanike kõrval talupoegades väikeomanike kiht, seni patriarhaalselt liigendunud talurahvas jagunes […]
“Eesti Vabariigi sisepoliitika 1918-1920”
Dokumentide kogumik. Eesti Vabariigi sünnist on möödunud üle kaheksakümne aasta. Suurema osa sellest on Eesti olnud võõrriikide poolt okupeeritud annekteeritud. Pärast taasiseseisvumist 1991. aastal hakati riigi uuesti ülesehitamisel otsima toetuspinda omariikluse loomise esmakogemustest. Eeskuju leida ja üldistada polnud kerge, sest Eesti Vabariigi arengut kajastavad dokumendid olid suures osas publitseerimata ja laialipillatuna talletunud arvukates arhiivifondides. 1997. […]
“Taevasaar”
Planeet Maa on nagu saar, huljumas kosmiliste avaruste ookeanis. Inimkond on aga selle saare Robinson. Mäletamata aegadest alates oleme olnud selle taevasaare elanikud, püüdes püsima jääda karmi kliima, ohtlike vaenlaste ja entroopia kiuste. Oleme suutnud asustada peaaegu kogu oma taevasaare maismaa, kasutusele võtta suured mered ja isegi õhuruumi. Nii tuleb meil ka vastutada Maa, sellel […]
“Kümme aastat valges majas. Ausalt ja avameelselt”
Kultuuriloolane ja ajaloodoktor Aare Laanemäe meenutab selles mäelstusteraamatus oma kümneaastast tööd parteifunktsionäärina “Valges majas”, kus asus Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee. Ta kirjeldab värvikalt tollaste olulisemate parteiotsuste tausta, omavahelisi suhteid keskkomitees, NLKP Keskkomitee kontrollreide Eestisse, kohtumisi Eesti NSV teadus- ja kultuurieliidiga jpm. “Võimalik, et olulisim motiiv raamatu kirjutamiseks oli soov heita pilk oma hingesügavustesse, et saavutada […]
“Isa ja aeg”
Enn Soosaar (sünd. 1937) Tuntud tõlkija ja arvamusliidri perekonnaloole tuginev mõtisklus. Vanaisa, isa ja poja eluajal on Eesti XX sajandil läbinud uskumatuid ajaloopöörakuid, mille mõjusid ja tagajärgi on raske, kuid vajalik analüüsida. “Loomingu Raamatukogu”, 2007/5
