“Berkeley”
George Berkeley (12. märts 1685 – 14. jaanuar 1753) oli angloiiri teoloog ja filosoof, anglikaani kiriku piiskop. Berkeley oli äärmuslik empirist ja väitis, et pole võimalik tõestada materiaalse maailma olemasolu väljaspool empiirilist taju. Temalt pärineb fraas Esse est percipi – “Olla tähendab tajutud olla”. (Allikas: https://et.wikipedia.org/wiki/George_Berkeley)
“Esimesest autost viimase voorimeheni”
Eesti NSV teedel ja tänavatel liigub iga päev tuhandeid sõidukeid. Kuid alles see oli, kui ainsaks liiklusvahendiks oli hobuveok. Raamat räägib nendest muutustest, mis toimusid saja aasta jooksul, ja ka nendest, mis toimuvad tänapäeval. Juttu on ka vanade autode klubist “Unic”.
“XIX Olümpiamängud. Mexico ´68”
Finišis selguvat võitja, tõde ja muu sarnane. Olulisele järeldusele viis autori ka XIX olümpiamängude lõpp. Mõnele pealtvaatajale ja asjamehele Mexico olümpiamängude finaal ei meeldinud. Ei meeldinud just sellepärast, et läks korraldajatel käest ära. Kuid see osavõtjate spontaanne omalooming oli hoopis haaravam kui kõik tuttav rituaalne enne seda. /—/ (Paberkaaned kulunud. Raamat “vormist väljas”).
“Aadlipesa”
Valgusküllane kevadpäev kaldus õhtule, kõrgel selges taevas seisid väikesed roosad pilvetupsud, ja paistis, et need ei uju mitte mööda, vaid kaovad sügavale taevasinasse. /—/ Taskuformaat.
“The pocket guide to WINES of Australia”
2005-2006 edition. Essential Guide to the wines and wine producers of Australia. This fully updated, invaluable guide is packed with information about the key wine regions, grape varieties, wines, and wine producers of Australia. Features: Written by James Halliday, an internationally recognised authority on wine, The Pocket Guide is split by region, with A-Z listings […]
“Rakvere romaan”
Romaani põhiline sündmustik toimub 18. sajandil Rakveres. Peategelase isikliku elu sündmuste taustal tõuseb keskse süžeelise teljena esile Rakvere linna läbi sajandite kestnud võitlus oma linnaõiguste eest.
“Tarzan ja sipelginimesed”
Tarzani-lugude üheksas raamat. “Tarzan ja sipelginimesed” näitab autori fantaasia ulatust. Ärgu lugeja jäägu siiski ebareaalsuse kammitsaisse, vaid mõelgu kirjanikku erutanud probleemidele – inimloomuse püsivusele ebasoodsates loodus-, tehno- ja ühiskonnaoludes. Tarzan ei kaota midagi oma vägevusest ja ülevusest ei selles raamatus ega loodetavasti ka järgmistes osades.
“See on see maa”
Mis see, mis pilgu ikka sinna poole viib, kust tõuseb päike igal uuel hommikul? Mis see, mis mõtte täna maani maha lööb, kui homnegi ei tõota tuua paremat? Mis töögi virildunud rõõmu koina sööb ja nähtu-kuuldu jaburate jandiks teeb? See mure, mure Sinu pärast, kodumaa! …
“Ja mullaks ei pea sa saama…”
Autori märkus “Ja mullaks ei pea sa saama… on romaan Guibordi protsessist. Mõned stseenid ja suurem osa kõnelusist on kujutletud. Aga väljamõeldised põhinevad siiski mõningail tuntud olukordadel ja kõnelused on taastatud pudenevaist ajalehtedest, ajakirjadest, kohtuprotokollidest ja teistest selleaegseist dokumentidest. Ei ole mingit märkimisväärset tõest kõrvalekaldumist. *** Andrea: “Õnnetu on maa, kus sangarit ei võrsu.” Galileo: […]
“Vaarao tütar”
Kuulsa saksa egüptoloogi ja kirjaniku Georg Ebersi (1837-1898) esikromaani ajalooliseks fooniks on nn Hilis-Egiptuse aeg, kui riik nõrgenes ja vallutati tugevneva Pärsia poolt. Põnevat, hoogsat, intriigiderohket süžeed juhib õnnetu vaaraotütre Nitetise ja ohjeldamatu Pärsia kuninga Kambysese armastuslugu.
“Printsess”
Pühendatud mitmele arstile, kuid üheleainsale halastajaõele. Halastajaõde on soome tüdruk. Ta on parim kõigi minu tuttavate tütarlaste seas. Nimetan teda printsessiks. *** See raamat on mulle sügavat mõju avaldanud. Printsessist ja ta haigusest antud pilt on ehtne ja selle ehtsuse jaoks on üksainus seletus: Gunnar Mattssoni allikad on tõelised ja need on talle väga lähedal. […]
“Kättemaks”
Romaani (“The Whittaker’s Wife”) tegevus toimub Lõuna-Aafrikas ja kirjeldab valgete rantšopidajate elu.
“Kaks vangi” I & II osa. 2 raamatut
Lajos Zilahy sündis 27. märtsil 1891. a. Nagyszalontas, Ungari Alamaa vaikses, igavas ja tolmuses linnakeses. Tema isa oli reformeeritud papp ja kandis tiitlit: literaat. Lajos oli alles kuueteistkümne-aastane, kui tema esimese luuletuse avaldas üks päevaleht. Ta valmistus juristiks ja omandas dr. jur.kraadi. Sõja puhkemisel sattus ta Komaromi, kust saatis lehtedele sõjalaule, mis äratasid Budapesti ülikooli […]
“Nõuanded koduostjale”
Eesti Kinnisvarafirmade Liit soovitab: “Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu”. Eesti kinnisvara tavapraktika kohaselt tegutsevad kinnisvaramaaklerid peaasjalikult kinnisvaraobjekti ehk kinnisvara omaniku huvide esindamisega. Käsiraamat “Nõuanded koduostjale” on suunatud kõikidele koduostjatele. Käsiraamat aitab samm-sammult läbi käia kõik uue kodu ostmisega seotud etapid alates vajaduste selgitamisest, kuni finantseerimise, lepingute sõlmimise, kindlustamise ja probleemide lahendamiseni. Tõnu […]
“Krutsifiks”
Jutustus inimhingede põuast ja põlemisest. Valdavalt kahe peategelase, prohvetikalduvusega Antenori ja tema mustanahalise kaaslase Mario varal kujutatakse selles naturalistliku värvikusega üht dramaatilist usuliikumist sajandivahetuse Brasiilias. Teispool sündmustikukirevust aimub romaani avaramgi tähendus kui inimolemuse hämarate tagamaade eritluskatse. Paberkaaned puudu, kaaned defektiga.
“Minu sõja- ja vangilaagrimälestused”
Karli Kuke (sünd 1921) lapsepõlv ja kooliaastad möödusid Tartu- ja Valgamaal. 1941.a juuli lõpus astus ta peale Punaarmeee mobilisatsiooni eest varjamist Valgamaa Omakaitsesse ja septembris vabatahtlikult Saksa armeesse, kus ta suunati suuskurkompanii koosseisus Venemaale idarindele. Märtsis 1944 saadeti ta Kehtna mõisas asuvasse Juhtide Kooli, mille lõpetas 30. juulil 1944 allohvitseri auastmes. Augustis järgnesid lahingud Emajõe […]
“Madonna Fiammetta eleegia”
Kui väita, et “Fiammettast” sai kujuneva uusaja esimene realismisugemeline psühholoogiline romaan, siis on see kindlasti õige, aga see ei ammenda teose kogu algupära. Ajastul, kui ühiskonna võimumehhanismid naise loovust räigelt maha surusid ning vaimulike hiiglaslik meesvägi ei väsinud ründamast loodust ja naissugu kui inimsoo patuelu pealätet, kirjutas Boccaccio “Fiammetta” – romaani, mille kujutuslik jutustaja otsast […]
