“Madonna Fiammetta eleegia”
Kui väita, et “Fiammettast” sai kujuneva uusaja esimene realismisugemeline psühholoogiline romaan, siis on see kindlasti õige, aga see ei ammenda teose kogu algupära. Ajastul, kui ühiskonna võimumehhanismid naise loovust räigelt maha surusid ning vaimulike hiiglaslik meesvägi ei väsinud ründamast loodust ja naissugu kui inimsoo patuelu pealätet, kirjutas Boccaccio “Fiammetta” – romaani, mille kujutuslik jutustaja otsast […]
“Tallinna lahing 1941”
1941. aasta augustis toimus Tallinna ümbruses ja Soome lahel veriseim heitlus Baltikumis, kus Suur-Saksamaa ja Nõukogude Liidu maa- ja merejõud omavahel rinda pistsid. Seekord lõppes titaanide heitlus sakslaste kasuks, kes vallutasid 28. augustil Tallinna ja tekitasid Eesti pealinnast Kroonlinna pagevale Punalipulisele Balti laevastikule suuri kaotusi. Raamat annab ülevaate jõudude vahekorrast Tallinna pärast peetud lahingus, maismaavõitluste […]
“Poliitilises politseis ja rahvuslikus vastupanuliikumises”
Meenutusi aastatest 1941-1944. Uno Andrussoni (1916-2003) raamat seiklusrohkete meenutustega aastatest 1941-1944 on sarja “Aja lood” teine raamat. Esimeses osas satub autor 1941. aasta juunis kommunistliku võimu esindajatega vastuollu ja varjab end kuni sakslaste tulekuni Rannamõisa ja Merivälja tühjades suvilates, pääsedes tabamisest mitmel korral üle noatera. Teine osa algab septembriga 1941, mil Andrusson astub taasasutatud Eesti […]
“Salasõda Ardennides”
Detsember 1944. Liitlased uskusid, et võit on käega katsutav … kuni sakslaste ootamatu pealetung tabas nende vägesid ja ülemjuhatust täieliku šokina. Natsid olid tegutsenud liitlaste luure eest varjatuna ning koondanud kaks hiiglaslikku tankiarmeed, et liitlaste väed põrmu paisata. Ameeriklasi ja ka Eisenhowerit ennast tabanud peataolek tulenes hirmust Saksa langevarjurite ning liitlaste tagalasse tungivate Ameerika mundrit […]
“Võitlused Läänemerel 1943-1945”
Möödunud on üle kümne aasta sellest, kui ilmusid Mati Õuna raamatud “Võitlused Läänemerel. 1941 suvi” ja “Võitlused Läänemerel. 1941 sügis kuni 1942. aasta”. On aeg liikuda sõjasündmuste vaatlusega edasi ja lugu lõpetada. Teie ees on Läänemere-võitluste kolmas ja viimane osa. Vahepealse aja jooksul on erinevates keeltes ilmunud suur hulk samale teemale keskendunud või seda riivamisi […]
“Eesti sõjaväe Pioneeripataljon”
Areng ja koostöö 1917-1940. 15. detsembril 1917. aastal moodustati Eesti rahvusdiviisis insenerirood, millest sai alguse Eesti sõjaväe pioneeriteenistus. Vabadussõjas tegutsesid eesti pioneerid Inseneripataljoni koosseisus ning kandsid nimetuse sapöörid. Sapööride peamiseks tegevusalaks oli välikindlustuste loomine meie rahvuspiiridel, mis hõlbustas Eesti territooriumi kaitse korraldamise Vabadussõja lõppetapil. 15. märtsil 1924 loodi Eesti sõjaväe Inseneripataljoni baasil kaks uut väeosa […]
“Kes on kes William Shakespeare´i teostes”
/—/ Käesolevat teost piiritlevad suures osas faktid. See on mõeldud käsiraamatuks tohutu Shakespeare’i-kaanoni lugejale, kes soovib meelde tuletada, kus see-või-teine tegelane välja ilmub ja millist funktsiooni täidab. Kasutatud tekst pärineb köitest William Shakespeare: The Complete Works, mille toimetajaks on C.J. Sisson. Väljaanne on käepärane ja usaldusväärne, põhineb kaasaegsel tekstianalüüsil ning sisaldab mõningaid kasulikke ajaloolisi esseesid […]
“Järgmiseks”
“Järgmiseks” on hoiatusromaan, kuid – see on suhteliselt pretsedenditu – kuna autor pakub teose lõpus välja väga selge tegevuskava, võib seda teatud mõttes ka lahendusromaaniks lugeda. Teost läbib terav ühiskonnakriitika, põhilise sauna saab USA seadusandlus, mis võimaldab geenide patenteerimist ja inimkudede kaubastamist. Üsna puust ja punaselt tehakse selgeks, et tegelikult satub see vastuollu USA konstitutsiooni […]
“Krimijutud edasijõudnuile”
Käesolevast kogumikust leiate 5 hitchcocklikku, vähemal või enamal määral õudusrikast, erootilise alatooniga krimilugu. Lolita lollitab – Küünlakuu parim – Palgamõrvar kängurute maalt – 1001 minuti õudusjutud – Zenta ja nemad. Antud lugude üheski episoodis ei saa te osa politseinike igapäevatööst ega teistest õiguskaitseorganite jõupingutustest kurikaelte tabamisel. Lood lahenevad hoopis kuidagi teisiti … Kui olete nõrganärviline […]
“Seal, kus rukkiväli”
Selle loo keskmeks on ühe lapse maailmanägemine, mille lõhub järsku suur sõda. Minajutustaja on pärit Setumaalt, poeetilisest paigast, kus on elanud nõiad ning alguse saanud legendid ja rahvapärimused, aga ka rahvuslik käsitöö, vanad pulmakombed, lõõtspillimäng, leelotamine, improviseeritud laulmine ja ainuomane kokakunst. Põlvest põlve on see edasi kandunud, sajandeid elus püsinud. Laiema loetavuse huvides olen kirjutamisel […]
“Vana Hõbe. Hardi Tiidus ja inimesed tema ümber”
Kui ma Hardi Tiidusega tutvusin, meenutas ta vana tsirkusehobust. Sellist, keda enam ammu polnud harjatud-söödetud-joodetud nagu päevil, mil orkester mängis igal õhtul tušši ja lakka põimitud kuldsed lindid võbelesid aplausitormis. Kuid pruukis vaid prožektoritel süttida – jaa, Hardi oli sündinud artist, esineja, showman! Ta nautis esinemist ja tema esinemised olid nauditavad. Selles elurõõmsas mehes kobrutasid […]
“Filmilavastaja ja näitleja Kaljo Kiisk. Ikka hea pärast”
Selle raamatu kirjutamine algas 2007. aasta hilissuvel. Autor ja Kaljo Kiisk kohtusid, arutasid raamatu kondikava, otsisid üheskoos vastuseid mõnele selleks ajaks kerkinud küsimusele. Kuid öelda, et raamat on kirjutatud autori ja Kaljo Kiisa koostöös, oleks vale, sest 20. septembril 2007 läks filmilavastaja ja näitleja manalateele. Kaljo Kiisa jälg Eesti filmikunstis on tohutu, lavastajana jõudis ta […]
“Krista Kilvet. Peegelpilgus”
Olin emale tema 60. sünnipäeval lubanud, et kirjutame tema mälestused üles. Nii me istusimegi 2008. aasta talvel, kevadel, suvel ja sügisel tema Pirita kodu suure akna ette, vaatasime, kuidas loodus muutub, jõime teed, rääkisime, lugesime kirju, lappasime albumeid ja uurisime pabereid… Lõplik variant mälestustest sai paberile juba emata. Tänan Mari Tarandit, Krista Kaera, Eesti Raadio […]
“Vihurimäe”
See raamat on inglise kirjanduses ainulaadne. Midagi selletaolist seal varem ei olnud ega ole ka hiljem tulnud, sest vaimuomaduste kombinatsioon, millest ta sündis, on nüüdisajal üliharuldaseks jäänud. “Vihurimäe” on loonud kuum, nägemuslik fantaasia koos sõna otseses mõttes täieliku, puhta ilmsüütusega, mis suudab pahet ja kurjust mõista ainult üldistatud, poeetilisel kujul ja seda sellisena ihaledagi. See […]
“Tartarin Tarasconist”
Möödunud sajandi prantsuse klassiku Alphonse Daudet´ kuulsad Tartarini-lood kuuluvad maailmakirjanduse loetavamate teoste hulka. Nad ilmusid ligi kahekümneaastasel ajavahemikul algul kirjanduslike joonealustena ajalehtedes, hiljem iseseisvate raamatutena, esimene osa – “Tartarin Tarasconist” – 1872. a., teine osa – “Tartarin Alpides” – 1885.a. ja kolmas osa – “Uus-Tarascon” – 1890.a. A. Daudet loomingus on Tartarini seiklustel eriline koht. […]
“Elu jälg. Tuntud eestlaste elulood”
««Elu jälg» on järg aasta varem ilmunud raamatule «Elu jõud». Raamatus on seekord neli kangelast: Lia Laats, Kalmer Tennosaar, Toomas Sulling, Allar Levandi. Usun, et seekord õnnestus teistmoodi koondada raamatusse erinevate elualade tunnustatud ja tuntud inimeste suureks kujunemise teed. Elu viimase pika intervjuu andnud Lia Laats ja Kalmer Tennosaar püsivad minu mälus ääretult elujõuliste inimestena. […]
“Näkimadalad”
Herman Sergo kolmeosaline romaan “Näkimadalad” (esmatrükk 1984) kajastab 18. sajandi sündmusi kirjaniku kodusaarel Hiiumaal. Sündmustik algab Põhjasõja lõpuga 1710. aastal. Peamiseks tegevuspaigaks on rannaküla, mille elust saab lugeja hea pildi. Romaani teine osa keskendub 1725-1726, tegevustiku keskmeks on vastuolud rannarootslaste ja Kõrgesaare mõisniku vahel. Viimane osa, mis hõlmab aastaid 1779-1783, käsitleb hiiurootslaste kogukonna traagilist lõppu, […]
“Kuhu läks see väike armas tüdruk”
Põnevusromaan. Göteborgi rahumeelse elu lööb segamini noore hiinlanna teledokumentaali esimene osa. Yi Young vihjab võikalt avameelses autobiograafilises filmis mineviku šokeerivatele kuritegudele ja lubab järgmistes osades süüdlased paljastada. Film vapustab üldsust. Sarja esilinastuse õhtul sureb kummalistel asjaoludel produtsent Ingmar ja Yi ise kaob jäljetult. Mis temaga juhtus? Kas sarja järgmine osa jõuab eetrisse ja keda seal […]
“Savisaar – tujukas mängur”
/—/ See on raamat Edgar Savisaarest kui inimesest, mitte ainult poliitikust. Kuigi just poliitika ja võim ongi tema elu! Mees, kes nooruspäevil hullutas õrnema soo esindajaid sümpaatse oleku, lokkis juuste ja erudeeritusega, õpetas valikute ees seisvaid naisi juba siis: “Mehi tuleb valida mõistuse, mitte ilu järgi.”
