“Arheoloogia. Põgus sissejuhatus”
See haaravalt kirjutatud “Põgus sissejuhatus” tõestab, et arheoloogia populaarsust ei väära miski – tegemist on alaga, mis on ühtviisi haarav nii ajaviite, elukutse kui ka akadeemilise distsipliinina, kuna selle huviorbiiti jääb kogu maakera ning 2,5 miljoni aastane ajavahemik. Oma katsetes minevikku ellu äratada töötavad arheoloogid kõrbetes ja džunglites, sügavates koobaste ja mäetippudel; nad uurivad kivist […]
“Fantoom 3. Fantoom maksab kätte”
Koos õhtust süües meenutas Juve ja Fandor äpardunud sündmusi, mille läbi nad olid kannatada saanud. Nad vaatasid teineteisele silma. Nad olid nagu kaks tühja laevavrakki, kes hüljatuina seilavad tuimas inimmeres. Nad astusid teineteise juurde ja embasid teineteist. “Kõige rängem kannatus,” pomises Fandor nuukseid tagasi hoides, “on armupiin…” Juve vangutas pead. “Kõige valusam haav,” kostis politseinik […]
“Karske Pireta, Maheda Mareta ja Mehetapja Maie lood”
Perekonnaballaade vanast orjaajast – Rahvapärimustest põiminud. Eesti rahvalüürikast ja seal leiduvaist eepilistest motiividest pikemaks lugulauluks põimitud “Lauluema Mari loos” on jäädvustatud pilt meie orjaaegsete naiste argielust, nende töö ja elu raskustest ning rõõmudest. Kui seda alapealkirjas on nimetatud “kangelaslooks vanast orjaajast”, siis seetõttu, et nii raskeis oludes elamine ja seejuures laulukunsti viljelemine iseendast juba tähendas […]
“Pappa Jannseni postipaunast”
Kui Johann Voldemar Jannsen 16. mail saja aasta eest oma viiekümnendaks sünnipäevaks ärkas, oli tal senisest teest mõndagi mõtelda. Särghaua karjapoisist, Vändra kirikuisanda kutsarist, kantrist ja koolmeistrist oli ajapikku saanud oma aja viljakaim ja loetavaim kirjamees. Ta oli “Eestirahwa kassoks, ei kellegille kahjoks” kirja pannud tuhandeid lehekülgi jutte ja laule, enamasti küll laenulisi, ent sealjuures […]
“Luule II”
II köide – Neeme Vihmade lahte – Miikaeli liturgiad – Ehatuule maa – Džunglilinnud – Itkud isale – Itkud õele
“Mis on juhtimine?”
Kuidas see töötab ja miks on see igaühe asi. Joan Magretta ja Nan Stone, Harvard Business Review legendaarsed toimetajad ja juhtimisvaldkonna parimad eksperdid, on teinud tõelise kingituse nii juhtimist õppivatele üliõpilastele kui ka praktikutele. Nad on kirjutanud raamatu, mis räägib hea juhtimise tähtsusest. \”Mis on juhtimine\” sobib nii neile, kes on antud valdkonnas alles algajad, […]
“Motiveerimise kunst”
“Tulemuslik motiveerimine ei ole lihtne piitsa ja prääniku jagamine. See raamat on asjatundlik ja süsteemne, samas on seda tänu tabavale huumorile kerge lugeda. Soovitav on raamat jätta käeulatusse. Aitab igapäevaselt analüüsida juhtimise “võlukunsti”. Anna lugeda ka oma ülemusele :)” – Üllar Jaaksoo, Tele2 juhatuse esimees “Kasulik raamat lugemiseks kõigile, kes tahavad ise oma elu juhtida, […]
“Vale-Nero”
Lion Feuchtwanger, ajaloolise romaani meister, on meie lugejatele varem tuttav eesti keelde tõlgitud raamatute “Juudi sõda”, “Juu Süss”, “Goya” ja “Simone” kaudu. Lion Feuchtwanger sündis 1884. aastal Münchenis kodanlikus juudi perekonnas. Kirjanduslikku tegevust alustas 1903. aastal. Aastatel 1914-1918 võttis osa Esimesest maailmasõjast. 1933. aastal emigreerus Hitleri režiimi eest Prantsusmaale. 1937. aastal käis Nõukogude Liidus ja […]
“Mata Hari”
Ja mis puutub minusse, siis olen olnud siiras. Kogu minu elu ja minu poolt läbielatu kinnitab seda. Praegu on kõik minu ümber kokku varisemas; kõik pööravad mulle selja, isegi mees, kellega koos oleksin läinud kas või läbi tule. Ma poleks suutnud kunagi uskuda, et inimeste argus võib olla nii määratult suur. Hästi, saagu see siis […]
“Sügis”
Selles raamatus jõuab poole sajandi tagant taas lugeja kätte Tootsi-lugude tsüklit lõpetav “Sügis”, mille esimene osa nägi trükivalgust 1938.a., teine osa aga ilmub raamatuna üldse esmakordselt, aluseks kirjanikust mahajäänud käsikiri. Sõjavintsutused ja eluraskused on meie vanu tuttavaid küll tublisti muserdanud, ometi jätkub nostalgilisemate lehekülgede vahele elurõõmugi ning tihtipeale kisuvad olukorrad kirjaniku tahtel lausa jantlikeks.
“Väike kirjanduse leksikon”
Õpilase abimees. Õpilase väike kirjanduse leksikon koondab üldhariduskooli kirjandusõpetuses esinevad mõisted. Leksikon aitab õpilastel kirjandust paremini mõista, õpitut korrata ja süstematiseerida, valmistuda eksamiteks. See on mõeldud ka abimaterjaliks emakeeleõpetajale ning noorele kirjandushuvilistele. – M. H.
“Ingel läheb apteeki… korralikus seltskonnas”
Ilmatu hulk kääbusmamuteid on ilmunud kõigisse maailmajagudesse. Nad töllerdavad ringi suurlinnades, roosad kõrvad pikkade karvade all, kräunuvad kastid kõhul. Nad räägivad imelikku keelt, mida ei mõista ühegi riigi valitsus. Nad ei võta osa sõjalis-patriootlikest mängudest. Nad kasvatavad endale meelega rivikõlbmatuid lampjalgu. Ööd läbi püüavad nad eetrist tundmatut lainepikkust, kust antakse edasi ainult neile mõistetavas džässirütmis […]
“Eesti rahvaste raamat”
Rahvusvähemused, -rühmad ja -killud. Filoloog Jüri Viikberg (sünd 1953 Raplas) on Eesti Keele Instituudi murdesektori juhataja ning Tallinna Pedagoogikaülikooli dotsent. Tegutsemisvaldkonnad on dialektoloogia (eeskätt “Eesti murrete sõnaraamatu” koostamine-toimetamine) ja keelesuhted. Kogunud keeleainest Siberi ja Kaukaasia eestlastelt (filoloogiakandidaadi väitekiri “Eesti keelesaared Siberis”, 1989), “Vene impeeriumi rahvaste punase raamatu” (1993) autoreid. 1997. aastal avaldanud “Anekdoodiraamatu”. Esimene käsiraamat, […]
“Kui Saara naerab”
Linnani võis jääda veel paar vaevalist kilomeetrit, kui ümbruses midagi erakordset hakkas toetsema. Rong peatus keset lagedat välja. Mitmel pool mürisesid kerged patareid. Õhk muutus valgetähniliseks, otsekui sigitaks ta põu suuri puuvillaõisi. Need kasvasid imekiirelt, paljunedes arvult ja paisudes kogult väikesteks pilvetompudeks, mis kõlkusid abitult ning hapralt tuuleta kõrguses. Linnake lagedal väljal, kahe tähtsama magistraaltee […]
“Sekstandist sonarini”
Asjade ajaloost. Kaardi ja navigatsiooni lugu. Kas Sa tahad näha kaarti, mis pidi juhtima lahkunu hinge allilmast uude ilma? Miks sattus Christoph Kolumbus oma avastusretkel Aasia asemel Ameerikasse? Mida tähendab lühend GPS? Neile ja paljudele teistele küsimustele leiad vastuse käesolevast raamatust “Sekstandist sonarini”. Kuuest raamatust koosnev sari “Asjade ajaloost” jutustab sellest, kuidas on tekkinud ja […]
“Talvesõja diplomaatia”
“Talvesõja diplomaatia” esmatrükk ilmus Soomes 1955. aastal. Kõigest kümme aastat pärast Teise maailmasõja lõppu oli selle raamatu ilmumine sensatsioon. Max Jakobsoni “Talvesõja diplomaatia” on niivõrd põhjalik ja tasakaalustatud käsitlus sõjast Soome saatuse pärast, et see on ajahambale edukalt vastu pidanud ning raamatust tehakse tänaseni kordustrükke. Max Jakobson (sünd 1923 Viiburis) oli aastail 1948-1953 ajalehe Uusi […]
“Katastroof”
Uurimus tänapäeva maailma tekkemehhanismidest. Raamat “Katastroof” heidab valgust Pimeda ajastu kõige süngematele sündmustele, näidates, kuidas: – Rooma keisririigi iha elevandiluu järele päästis valla epideemia, mis tappis poole Vahemeremaade rahvastikust; – antiikmaailma suurima tammi purunemine aitas kaasa islami tekkele; – kliimakatastroofi tagajärjel tekkis Venemaa steppides nüüdseks ammugi unustatud juudi kuningriik: – saladusliku kollase tolmu mahasadamine sundis […]
“Isamaa ilu hoieldes”
“Isamaa ilu hoieldes” on luulekeelne lugu meie rahva sünnist, tema eneseleidmisest ja kasvamisest. Eriti eksimata võib öelda, et kui 1864. aastal sündis Juhan Liiv, ei olnud eesti rahvust veel õieti olemaski. 19. sajandi teisel poolel aga toimus uskumatult kiiresti palju meie rahva jaoks olulisi muutusi ja arenguid, nii et kui luuletaja 1913. aastal suri, oli […]
“Vaba ühiskonna raamat”
Inno Tähismaa (1970) ja Irja Tähismaa (1977) on mõne arvates skandaalne paar, kelle tegemistest midagi kuulda ei taheta. Mõni teine jälle on ülimalt veendunud, et vähest meediavabadust, mis Eestisse anno 2009 alles on jäänud, kannab eriti missioonikindlalt Tähismaade veebipäevik innoarja.blogspot.com, kuhu nad panevad üles uudiseid ja ühiskonnakäsitlusi, mida valitsustruu ajakirjandus käsitleda ei soovi. Kui Inno […]
