“Urmas Ott. Teletähe lugu”
Otepääl kasvanud Urmas Ott teadis juba lapsena, et tahab kellekski saada. Oli see nüüd pime auahnus, nagu Ott ise nimetas, või järjepidev ränk töö, nagu mäletavad sõbrad ja kolleegid, aga aastal 1986 startis televisioonisaade “Teletutvus”, mis talletas Oti 250 miljoni vaataja mällu. Siia raamatusse on kogutud üle poolesaja inimese mälestused legendaarsest saatejuhist, mis annavad pildi […]
“Vastab…”
Kuna käesolev kogumik suudab koondada vaid umbes viiendiku “Teater. Muusika. Kino” “Vastab” -rubriigis seni ilmunud intervjuudest, ei ole valikuprintsiibiks mõistagi olnud loovisikute mis tahes mõttes “pingerivi”. Valimik püüab esitada ühe võimaliku läbilõike ligi veerandsajandi jooksul toimunud vestlustest, mis moodustaksid üheskoos omamoodi sisemise terviku. Võimalust mööda looksid koguni dialooge – mitte üksnes ühe vestluse osapoolte, vaid […]
“Hetiitide impeeriumi saladuste jälil”
Kaugel Kreeka ajaloo silmapiiri taga asub hetiitide impeerium, antiikaja kõige salapärasem impeerium, mis oli surnud ammu enne seda, kui sündis meie kalender. Ja mitte ainult surnud, vaid ka hallidel aegadel täielikult unustatud – põhjalikumalt kui legendaarne Atlantis! See raamat jutustab mainitud impeeriumi avastamise ajaloo. Raamatu peategelasteks on ebatavalised mehed: rändurid, kes tungivad läbiuurimata aladel sellistesse […]
“Isa kasvab pojaks”
Jüri Kaldmaa 57 teksti aastatest 1986-2005: arvustused, artiklid, esseed, jutlused, luuletused, novellid. Kokku poeedi kollaažromaan “Isa kasvab pojaks”.
“Valitud teosed nr 16. Miika Valtsbergi roim”
Silmapaistva eesti nõukogude romaani-, novelli- ja näitekirjaniku August Jakobsoni (1904-1963) sulest ilmus aastail 1931-1934 kolmest teosest koosnev romaanitsükkel “Andruksonide suguvõsa”, mille esimeseks romaaniks oli “Miika Valtsbergi roim”. Selles on pearõhk asetatud Miika Valtsbergi ja Eeva Adnruksoni suhetele. Sündmustiku taustaks on teoorujuse aeg.
“Alternatiive otsides”
Uurimuste ja artiklite kogumik 1987-1999. Autoril on kujunenud omamoodi arusaam sellest, et igaüks on kohustatud mitte ainult kindlustama omaenda ja järeltulijate heaolu, vaid vastavalt oma võimetele ja võimalustele tegutsema kaasinimeste, ühiskonna huvides. Mainitud ideest on kantud ka selle raamatu leheküljed. Siin ei ole tegemist mingi sügava filosoofiaga, autor lihtsalt vaatleb olukorda ühel Eesti ühiskonna toimimise […]
“Vallutajad”
Romaanitsükli “Andruksonide suguvõsa” kolmanda köite keskseteks tegelasteks on Miika Valtsbergi ja Eeva Andruksoni poja Toomas Andruksoni lapsed. Üks neist – Markus, kõige visam töömurdja ja järeleandmatu oma kavatsustes, seega oma isale hingelt lähim – pärib talu, teised siirduvad tööd ja iseseisvat elu otsima peamiselt linna.
“UFO ja FBI salasidemed”
Ehtsad salatoimikud on avastatud! “UFO ja FBI salasidemed” kirjeldab üksikasjalikult ehtsaid salatoimikuid – tõde, mille FBI ja Ühendriikide õhujõud (US AF) on aastail 1947 kuni 1964 UFO-vaatlustega teada saanud ning mida nad on ameeriklaste eest varjanud. FBI ja US AF dokumendid, mis sageli on kandnud märkust “lendkettad: julgeoleku salastusaste X”, tehakse käesolevas raamatus esimest korda […]
“Roosid aias ja kasvuhoones”
Raamatus antakse lühiülevaade rooside klassifitseerimisest ja nendest roosisortidest, mida autor soovitab kasvatada koduaias. Agrotehnika osas käsitletakse põhjalikumalt rooside paljundamist ja kasvatamist nii avamaal kui ka katmikalal.Antakse lühem ülevaade rooside arenguhäiretest ning tutvustatakse ohtlikumaid haigusi ja kahjureid.
“Buhhaara kaksteist väravat”
Alt, Zarafšoni jõe poolt, õhkub meeldivalt karget tuulehõngu, mis puhub läbi avara lagendiku, mida õlipajude ning aprikoosi- ja mooruspuude read osadeks jagavad. Töö-, hoole- ja murerohke päev oli lõppemas. …
“Goebbels”
Joseph Goebbels kuulub Kolmanda Reichi kõige saatanlikumaks peetud tegelaste hulka. Ent nende silmis, kes temaga koos töötasid, oli ta meeldiva käitumisega ja maailmavaateliselt tolerantne mees. Käesoleva eluloo autor, Goebbesli isiklik pressireferent aastail 1943-1945, näitab teda sellisena, nagu ta oli ümbritsevate suhtes; samuti sellena, kelleks ta ise ennast pidas või tahtis, et teda peetaks: mehena, kelle […]
“Sämblik”
Armastatud kirjaniku Heljo Männi uues juturaamatus “Sämblik” kohtute kahe toreda tegelase – tragi ja krapsaka väikese poisi Ole ning tema tegemistest huvituva mängurõõmsa vanaemaga. Ole fantaasiarikastes mängudes on vanaemal oma kindel koht, mida nii Ole kui vanaema mõlemad mõnuga naudivad. Nende igapäevaelu on põnev ja sündmusterohke, sest igas hetkes peitub mingi ootamatu oaterake, mida nad […]
“Eesti eest! Pilguheit Kaitseliidu lähiminevikku 1988-2008”
Hea lugeja, see raamat püüab anda Sulle ühe võimaliku pildi Kaitseliidu lähiajaloost. Nagu ei saa kunagi rääkida ajaloo sajaprotsendiliselt täpset kirjeldamisest, ei saa me ka väita, et järgnevates peatükkides on kirjas kõik ja kogu tõde. Nii palju, kui on erinevaid inimesi, on ka erinevaid arvamusi, hinnanguid, meenutusi ja tõekspidamisi. Ometigi võime seda raamatut lugedes leida […]
“Kitsas uks. Valerahategijad. Theseus.”
André Gide (1869-1951) oli omal eluajal tuntumaid prantsuse kirjanikke. Filosoofilise enesevaatlejana eitab ta kõigi indiviidi ahistavaid poliitilisi institutsioone ja moraalinorme. Tema loomingu vaimukas satiir ja impressionistlik meeleolukus on jätnud oma jälje nüüdisproosa arengusse. Nobeli auhinna pälvis André Gide 1947. aastal. “Kitsas uks” (1909) kuulub tema proosaloomingu alguperioodi, ja kui seni oli André Gide oma loomingut […]
“Pastoraalsümfoonia”
… Meile kõigile suureks õnneks ei jõudnud Sigmund Freudi psühhoanalüüs Gide´i loomingut liiga palju mõjutada, ta tegi seda parajal määral, mistõttu kõik Gide´i romaanid ja muud teosed jäävad ikkagi heaks belletristikaks, mitte mingiks surmigavaks mälusoppides urgitsemiseks. Ja kuidas ka “Pastoraalsümfooniat” ja “Immoralisti” ei tõlgendataks (aga neid tõlgendusi on ülikeerukaid), on esimene puhtal kujul armastusromaan, teine […]
“Minu päevik 2000”
Esmakordselt! Sirbi preemia laureaadi Uku-Ralf TOBI päevik tsenseerimata kujul! 1. jaanuar. Käisin pärast lõunat väljas, vaatasin spetsiaalselt, kas midagi on ka muutunud. Mitte midagi. 2. jaanuar. Raadios ütles, et eile sündis Eestis 33 last. Minu oma ei ole neist küll ükski: vaatasin “Minu päevikust 1999”, et ma olin aprilli alguses Bangkokis ja Pattayas. 3. jaanuar. […]
“Veripunase kuu all”
Under bloodred moon Luulet eesti keeles tõlkega inglise keelde. (Taskuformaat)
“Siin maa peal 3.”
Romaani kolmanda, lõpetava raamatu esimese poole moodustab keskse tegelase kirjavahetus oma Kanadas elava koolivennaga aastail 1972-1991. Viimases jaos asetub vaatlusvälja tsentrisse mees nooremast põlvkonnast, kelle üritus taaselustada oma isaisade talu on määratud nurjumisele saatuse ebasoosingu tõttu.
“Valitud teosed” 17. köide
Romaanitsükli “Andruksonide suguvõsa” teine köide, “Töö algus”. Peategelaseks on “Miika Valtsbergi roima” kesksete tegelaste Eeva Andruksoni ja Miika Valtsbergi poeg Toomas Andrukson, kes peab talu rajamisel rasket võitlust loodusega. Romaani läbib tööpaatos, usk rahva loovasse jõusse.
“Teatrist”
Olen aeg-ajalt oma vanu kirjutisi sirvinud. Mitte kõiki, kõik ei huvitagi enam. Tekste, mis jäävad väljaspool oma aja konteksti kaugeks, mille olulisust vaid läinud aastate meenutusena – esietenduste ja uute hooaegade eelsed kirjutised, juubeliõnnitlused, päevakajalised sõnavõtud, mitmed ka elust või poliitikast – ma siia ei kogunud. Algul mõtlesin, et täiendab mõnda artiklit – kirjutan juurde […]
