“Mask ja nägu – mälupilte kahes okupatsioonist”
Kohe ärkas uudishimu, kuid niisama suur kahtluski, kui mitte uskmatus. Müüt – ja pealegi rahvamüüt? Nüüdsel ajal? Kas Wincklere ei võta suud liiga täis? Avasin raamatu umbusklikult selle lõpu pool ning lugesin: “Ja rahvas räägib, et Vana Prits (Friedrich Suur) jõudis üles ning koputas taevaväravale. Räägitakse, et püha Peetrus peab seal ülal köstriametit, ja ta […]
“Sajand lõppes, teine algas”
Mälestusi lapse- ja koolipõlvest … mälestuslehed, mis on praegu Sinu käes, pole mingi “juturaamat”! Selles pole mingeid väljamõeldisi ega ahvatlevat ilukirjanduslikku luulet. Püüdsin jääda kindlalt omaaegse tegelikkuse ja faktide pinnale… Tahaksin kujutada iga loo, iga lehekülje… kui range ajaloolise dokumendi. Akadeemik H. Kruus
“Kaotsiminemise loitsud”
“Kaotsiminemise loitsude” kõrvle võiks lugeda B. E. Ellise “Ameerika psühhopaati” ja kuulata ELO´t, eriti lugu “So Fine”… Piret Bristol
“Vadja keele sõnaraamat” 3. osa
Vadja keel on eesti keele lähim sugulaskeel, mida kõnelesid Ingerimaa (praeguse Leningradi oblasti lääneosa) põlisasukad vadjalased. Tänapäevaks on vadja keel hääbunud. Sõnaraamatus on esitatud vadja keele sõnavara koos selle murdeerinevustega. Sõnatähenduste avamisel ning sõnade semantilis-süntaktiliste seoste iseloomustamisel on abiks ulatuslik näitematerjal. Sõnaraamat on mõeldud kõigile, kes tunnevad huvi läänemeresoome keelte, nende ajaloo ja omavaheliste seoste […]
“Tallinna meditsiin XIX sajandist kuni 1917.a”
Oma kolmandas Tallinna vanemat meditsiiniajalugu käsitlevas monograafias viib autor lugeja ajajärku, mida meie arstiteaduse mineviku uurijad veel suhteliselt vähe on kirjeldanud. Ja eks küsi nii mõnigi ostja, kelle pilk raamatukaupluses jääb püsima sellele trükisele: “Kus on siin antiikaja romantika, kus keskaja kolbapiiritused ja kupusarved?” Kuid kas tasub unustada, et just möödunud sajandil heitis meie tervishoiuorganisatsioon […]
“Deception”
The universe is under siege. Every fifty-thousand years, a race of sentient machines invades our galaxy to harvest all organic life-forms. They are the Reapers. Two people who know the truth are desperately searching for a way to stop the cycle: Navy admiral David Anderson and his partner, Kahlee Sanders. The have uncovered grisly evidence […]
“Swanni armastus”
Marcel Prousti suurteosest “Kadunud aega otsimas” (1913-1927) jõudis 1970-ndate alguses esimesena eesti keelde “Swanni armastus” (“Un Amour de Swann”). Lisaks on eesti keeles ilmunud katke neljandast köitest “Soodom ja Komorra” ning 2005. aastal esmakordselt tervikköitena “Taasleitud aeg”. “Swanni armastus” on tegelikult üks osa suurteose esimesest köitest “Swanni poolel” (“Du coté de chez Swann”). Börsihai Charles […]
“Neli novelli”
Sisukord: – Arthur Valdes – Androgüüni päev – Viimne tervitus – Käsu Hansu noorus. Loomingu Raamatukogu 1-2/1966
“Germaanlased Thorsbergi ja Ravenna vahel”
Germaanlaste kultuurilugu kuni rahvasterändamise lõpuni. Raamat on pühendatud germaanlaste esiajaloole, mis haarab ajajärku I aastatuhande keskelt e.m.a. 6. sajandini. Valgustades germaanlaste-slaavlaste ja germaanlaste-keltide suhteid jm., lähtub autor marksistlikest seisukohtadest. Raamat on kirjutatud teaduslik-populaarses vormis ja sobib lugemiseks igale ajaloo- ja arheoloogiahuvilisele, kuid seda võivad kasutada ka kõrgkoolide ajalooüliõpilsed. Sari: “Maailma rahvaste muinaskultuur”
“Inimese meetod”
Filosoofia maine teaduste kuningannana lähtub keskajast. Vaevaliselt tasakaalustunud kooselu tingimustes selgus peagi, et tarvis on koolitatud inimesi, kes igapäevase eluga kaasuvaid kitsaskohti suudaksid talutavaks muuta. Nii ilmuvad ülikoolid, milles õpetatakse usu-, arsti- ja õigusteadust; esimene peab kaasa aitama hinge, teine keha ja kolmas ühiskonna tervise tugevnemisele. Taotledes täielikkust lisati eelmainituile neljaski, filosoofiateaduskond, mille hooleks jäi […]
“Sonaadid”
Markii de Bradomin on vastuvõtliku hingega ilukummardaja, kelle elu võib pidada sentimentaalseks teekonnaks ilu ja kodumaa kaotatud hiilguse otsinguil. Oma teel peatub ta muuhulgas Itaalias, käib ära Mehhikos, naaseb kodusesse Galiciasse ja jõuab lõpuks Navarrasse. Tema elupäevi soojendab armastuse õilis lõke, millest suudavad eemale hoida vaid vähesed naised. Kõrges eas paneb markii kirja oma “armsad […]
“Maaspordi poolsajand”
Lugejani jõuab tagasivaade spordiorganisatsiooni “Jõud” loomisele, tegevusele ja saavutustele ning inimestele, kes erinevail aegadel maal sporti teinud, seda juhtinud või toetanud. Tehtule ei saa anda ühest hinnangut, sest nii nagu on muutunud Eesti küla, nii olid paratamatud muutused ka spordis. “Jõu” loomise ajal vapustasid elujõulist maaelu märtsiküüditamine, sundkollektiviseerimine, sellele järgnenud viletsusaastad. Sellest kõigest leidub jälgi […]
“Sfinks – ajaloo saladused”
Mõistatuslikke isikusi ja lahendamata saladusi kolmest aastatuhandest. Kuningas Minose riik – Kas see muinasjutuline valitseja oli tõepoolest olemas? Hannibal, Rooma hirm – Kas Euroopa saatus oli tema kätes? Kleopatra – vaaraode viimane naeratus. – Kas ta tahtis Rooma riiki kukutada? Hunnide tormijooks Euroopale – Kust nad tulid? Kuhu nad kadusid? Jaht Merevaigutoale – Kes varjab […]
“Unistuste aeg”
Järgmisel päeval pärast teejoomist jalutas Poiss üles mööda kriidist jalgrada, mis viis kõrgeima künka tippu. Kohale jõudnud, leides ta tõepoolest eest lohe, kes oli end laisalt koopaesisele murukamarale välja sirutanud. Sellest paigast avanes suurejooneline vaade. Paremal ja vasakul penikoormate viisi lainjaid künkaid, ees org kobaras taludega, sellel hargnevad valged teed, mis looklesid läbi viljapuuaedade ja […]
“Uhke põhjamaine”
Esseid ja uurimusi Põhjamaade kirjandusest H. Rebane on magistrikraadiga uurija, kelle püsivaks huviks on olnud 20. sajandi tõlkekirjandus ning J. W. Jannseni elu ja tegevus. Lisaks mitmelesajale artiklile on ta omaette raamatuna avaldanud essee “Johann Woldemar Jannsen” (1990) ning toimetanud trükki Jannseni teoste valimiku (1998). Käesolev raamat on esimene algupärane skandinaavia kirjandusi käsitlev teos eesti […]
“Sadamad ja akadeemikud”
Emeriitprofessor Lauri Vaska mälestusteraamat hõlmab aastaid 1959-1989, millesse mahub mitmeid kohtumisi rahvusvahelistel teaduskonverentsidel ja ka kodumaal. Sadamalinnadest on pagulaseestlasele muidugi kõige südamelähedasem Tallinn, kuhu autoril pärast 1944. aasta põgenemist õnnestus tulla 1972. aastal. Olulise teemana läbib mälestusi usalduse küsimus, iseloomustades inimestevahelisi suhteid lähiminevikus. Lauri Vaskalt on varem ilmunud kaks mälestusteraamatut: Riiklik õppeasutus Inglise Kolledž. Tallinn, […]
“Formaat”
Valitud tekste klassivõitlusest ja naisküsimusest 1996-2002 Sisukord: I Saluut ja sült: Tegijad, Kus nad elavad, Pankuri surm, Hõlbustavad meetmed, Moraalselt vananenud kirjanduse kasust, Proletariaadist, Tavalised inimesed, Seeniorid tulevad, Saluut ja sült, Eesti viina nägu, Kohtumine sisemise seaga, Pankurite lapsed, Elu kui teenus, Eesti valge kvaliteetinimene; II Kunst ja kord: Mis sallivus, Kunst ja kord, Maal […]
“Lootsitoa jutud. Põgenike laev”
Autorilt: … Lootsituba on küll mõeldud puhkamiseks, ent kui palju müra-kära ja merejutte selle siniseks suitsetatud lae all on kuuldud! Tööst vabadel tundidel ära sa sealt vaikust otsi. Vahel veereb jutt ainsa tasase bassipõrinaga nagu peiltoru vaskne kork mööda raudset laevalage, puhuti pajatavad mitu meest korraga, püüdes üksteisest üle rääkida. …” (raamat selja ülaosast natukene […]
“Emajõe ööbik”
Selgituseks. Romaan “Emajõe ööbik” ei taotle esitada ehtsat Lydia Koidula elulugu, vaid jutustus sel ainestikul kulgeb kujutlusvõime vormis. Seepärast on mitmed tegelased täiesti fantaasiakujud – sümboolsed Tartu elu esindajad. Tõeliselt eksisteerinud isikud on loodetavasti kõigile lugejaile nimeliselt tuntud. Autor (Raamatus on autori pühendus raamatu kunagisele omanikule)
“Mu hing on tuline kui laava…”
/Miks Karm mõjub peajagu teistest üle? See on talendi teema. Olen varemgi sellele mõelnud; ka nüüd gastrollil. Ta paneb vaatama, kuulama, isegi siis kui ei tea teksti või on jokkis. Tartus õhtust õhtusse oli ta priima, aina kasvas, tihenes, kiirgas. Ometi on ta talent midagi sootuks erinevat Eskola omast; mitte nii loomulik-lihtne, aga enam põhja […]
