“Kukelokuti”
Ohvriromaan. Noorteromaan Kukelokuti on mitmetahuline romaan armastusest, aust ja häbist. Romaani tegelasteks on filoloogiatudengid, aga ka meri ja jõgi, Kadriorg ja Supilinn, ühikas ja erakas, eesti luule ja Wiedemanni sõnaraamat. Kukelokuti on 1998. aasta romaanivõistlustel silma paistnud teos. Raamatus on endise omaniku nimi.
“Roosa panter”
Teist nii tarka varast kui tema ei ole. Ta ei korda end kunagi. Iga vargus on täiesti erinev ja unikaalne, omamoodi eeskujulik. Aga ta jätab iga kord maha valge kinda ja veidi enne vargust on tema ohvrid käinud Angela Dunningi peoõhtul. Teda kutsutakse Fantoomiks ja teda armastavad kõik naised. (Taskuformaat)
“XXI olümpiamängud Montreal 76”
Esimese võistluspäeva hommik. Fairview´ ringtee. Päike kütab, tuul plagistab plagudes, taevas on kõrge. Salgake ajakirjanikke on võtnud end sugulase õigusega lausa nina vastu lina. Paari-kolme sammu kaugusel seab end lähtejoonele Aavo Pikkuus. On kummalisevõitu tunne olla Eesti spordiloo ühe sõlmpunkti tunnistajaks. Lähe – ja punastes särkides nelik pedaalib end minema. Vilksab pool tundi hiljem vastassuunalisel […]
“Sajandi sada sõnalavastust”
Eestis on elukutseliselt teatrit tehtud sada aastat. See raamat võiks olla meeldetuletus teadjale ja teejuht teadmatule – meie ühismällu jälgi jätnud lummavasse näitemängumaailma. Valitud on 100 tähelepanuväärset lavastust möödunud teatrisajandist. Mille poolest tähelepanuväärset? Oleneb, mis kunagises teatrielus või hilisemas tagasivaates on tähelepanu köitnud – olgu see näidend, teema, režii, näitleja, lavakujundus, publiku vastuvõtt, kriitika… Sageli […]
“Sajandi väsimus”
Aarne Puu on sündinud 1948. a. Tallinnas, õppinud psühholoogiat ja vene filoloogiat Tartu ülikoolis, lõpetanud Jagiello ülikooli Krakovis teatriloo erialal. Elab Krakovis, õpetades eesti keelt ja kirjandust sealses ülikoolis. On tõlkinud poola keelde Friedebert Tuglase, Paul-Eerik Rummo, Jaan Kaplinski jt. eesti kirjanike loomingut ning eesti keelde poola muinasjutte ja poola kirjanike teoseid, sealhulgas Stanislaw Lemi […]
“Elamise kunst”
Eesti Kunstnike Liidu 7. aastanäitus. 16.03-22.04. 2007 Teatritüki \”Karin, Indrek, Tõde ja õigus. 4.\” lavastamise eest premeeritud Elmo Nüganen rääkis Eesti Televisiooni hommikuprogrammis, et kui sportlaste saavutusi saab objektiivselt mõõta, siis näiteks lavastaja tööd mõõdab publiku soosing. \”Kunst teenib rahvast\” märkis Nüganen. Keda või mida teenib Eesti kunstimaailm? Miks on Eesti kunst loomealade mitteametlikus retseptsiooni […]
“Eesti murrete sõnaraamat V/21 – L-M”
Eesti keeleala on suhteliselt sügavalt ja tihedalt liigendatud. Murdelisel killustatusel on mitu põhjust. Osa murdeerinevusi on õige vanad, nende taga on erinevused muistsete hõimukeelte vahel. Osa taas on eri vanusega hilisemad uuendused. Eri paikkondade keeleerinevused suurenesid kuni möödunud sajandi teise pooleni, kui muutunud ühiskondlike tingimuste ja ühise kirjakeele mõjul pidurdus keeleline eristumine ja käivitus vastupidine […]
“Tagasikäiguga edasi”
Romaani “Tagasikäiguga edasi” tegevus hargneb valdavas osas USA valitsuse raadiojaama Ameerika Hääle seinte vahel. Kummati ei ole see tõsielujutt, pigem lugu inimese võimuihast, sellest, millist mõju võim inimese hingele ja karakterile avaldab, ja lõpuks ka sellest, mis võim inimese kätes valitsusega teeb. Teisisõnu püüab autor valitsusele ühe USA valitsusasutuse vaatlemise läbi anda inimnägu. Romaani tegelaste […]
“Arthur Schopenhauer”
Filosoof ja maailmakodanik. Lähtunud alguses Kanti filosoofiast, arendas Arthur Schopenhauer 19. saj saksa filosoofiat oluliselt edasi ning tõi selle oma elegantses ja kõigile arusaadavas keeles välja akadeemilisest “elevandiluutornist”. Ta oli üks esimesi globaalseid mõtlejaid, kes ühendas lääne filosoofia ja idamaised tarkused ning oli seega üks modernismi teerajajaid. Vastupidi üldlevinud kujutlusele polnud Schopenhauer sugugi misantroobist erak, […]
“Sise ja väli”
Uue iseseisvusaja kirjanduselu üks silmatorkavamaid jooni on esseistika rohke avaldamine. Seda nii tõlgete kui algupärandite osas. Kui vanasti ilmus aastaks kaks-kolm artiklikogu, siis nüüd paarkümmend. Põhjusi on mitmeid. Esseistikas väljendab autor oma mõtteid nõnda, et lugeja sellest üldjuhul ühemõtteliselt ja selgesti aru saaks. Aga see spektiriba, mis teemadel oli vene ajal lubatud oma peaga mõelda, […]
“Cogito, ergo sum ehk mõeldes oma mõtteid”
NSV Liidu rahvakunstniku, “Vanemuise” teatri peanäitejuhi Kaarel Irdi artiklivalimik, mis sisaldab isikupärase stiiliga autori probleemirikkaid mõtisklusi ja mediteerimisi teatriteemadel kui ka sõna sekka ütlemisi teistel kultuurialadel.
“Lahingud Vaiksel ookeanil 1941-1945”
Maailmameredel on sõditud kaks ja pool tuhat aastat, kuid sellise mastaabiga meresõda, nagu peeti 1941. aasta detsembrist 1945. aasta septembrini Vaiksel ookeanil, ei ole peetud varem ega hiljem. Suurel Vaikse ookeani sõjal oli kaks peategelast – Jaapan ja USA – ning lisaks mõned vähemtähtsamad osalised: Austraalia, Hiina, Holland, Nõukogude Liit, Suurbritannia ja Tai. Sõja tõukejõuks […]
“Aine ja mälu”
Järgnevas raamatus väidetakse, et vaim on tegelik ja et aine on tegelik, ning üritatakse määrata nende suhet teineteisesse ühe konkreetse näite varal, milleks on mälu. Kuid teisest küljest vaadeldakse siin keha ja vaimu sellisel viisil, et me loodame oluliselt mahendada või isegi kõrvaldada teoreetilisi raskusi, mida dualism on alati tekitanud ning mistõttu see pole filosoofide […]
“Jutud ja reisikirjad”
Sisukord – Üks leht “vanapagana” tähtraamatust. – Labajalavalss laeva peal. – Surmasuus. – Must plaaster. – Liisi peigmees. – Jõuluöö Petlemmas. – Aiša. – Teekond Õhtu-Euroopas. – Usurändajate radadel. – Tallinnast Nuustakule. – Volgal. – Lisa: Saksa keeles ilmunud töid. – Öine postisõit Eestimaal – Buduaar ja tsirkus. – Valimik kirju.
“Vahva hiir Matthias. Redwalli kloostri lugu”
Redwalli lood – Redwalli kloostri lugu Sellal kui Redwalli kloostri loomad naudivad oivalise Hilise Roosi suve mõnusid, on kõik vaikne ja rahulik. Kuid Cluny Rooskaja on tulekul! Ja see õel ühesilmaline rott, sõjapealik, on valmis veriseks lahinguks selle nimel, et saada enda valdusesse ainus, mida ta hing ihkab – REDWALL.
“Euroopa unistus”
Kuidas Euroopa tulevikunägemus varjutab vaikselt Ameerika unistust. Uuel Euroopal on omaenda kultuurinägemus – võib-olla parem kui meie oma… Jeremy Rifkin, Euroopa unistus september/oktoober 2004 Kogum uskumusi ja veendumusi, mida on nimetatud Ameerika unelmaks, on olnud aluseks ühele ajaloo suurimale eduloole, katkematule kultuurilisele tõusule, mis kestis rohkem kui 200 aasta. Ent kui hästi läheb ameeriklastel praegu? […]
“Valitud teosed” IV köide
Romaanid: “Ümera jõel” ja “Tuli tuha all” “Ümera jõel” alusteksti allikaks käesolevas köites on viimane autori poolt läbi vaadatud, s.o. 1956.a ilmunud 4. trükk, milles nüüdseks väljaandeks on konjektuuridena parandatud ilmseid tähelepanematusvigu. “Tuli tuha all” alustekst pärineb romaani esmatrüki kirjanikule kuulunud eksemplarist, kuhu ta 1951.a juulis tegi pliiatsiga peamiselt stiililisi muudatusi. Seejuures on kirjanik romaani […]
“Isarolli muutumine”
Tänapäeva ühiskonnas toimuvad kiired muutused. Isalt ei oodata enam, et ta oleks peres ainus leivateenija või otsustaja ning traditsiooniline tööjaotus perekonnas enam ei kehti. Sellega seoses püüabki käesolev raamat vaadelda järgmisi küsimusi: milline on moodsa isa roll perekonnas? kuidas mõjutab isa lapsi? kas tänapäeva emad püüavad isasid lastekasvatamisest kõrvale tõrjuda? kas heaks isaks sünnitakse või […]
“Salapärane ookean”
Huvitav pilt elust ookeanis. Salapärane ookean – seda ei ole Sa varem näinud! Sukeldu salapärasesse veealusesse maailma ja avasta see enda jaoks. See ülevaatlik raamat viib Su reisile ookeanipinnalt soojadesse vetesse, värvilistele korallriffidele ja sealt edasi külmadesse pimedatesse ookeanisüvikutesse välja. Salapärane ookean sisaldab kauneid illustratsioone ja huvitavat informatsiooni maailma kõige vähem uuritud veealuse maailma kohta. […]
“Kirves”
Puidust kirvevarrelt leiti tohutu hulk verd ja mõned hallid juuksekarvad, kuid ühtki sõrmejälge kahjuks polnud. Ja ehkki keldriseinal leidus veriseid peopesa- ja pöidlajälgi, tegid laborimehed kindlaks, et need jäljed oli jätnud mr Lasser ise, kas kallaletungijast taandudes või põrandale kukkumise eel kobamisi seinalt tuge otsides. Kui tõtt öelda, siis oli see neetult verine lugu, aga […]
