“Deception”
The universe is under siege. Every fifty-thousand years, a race of sentient machines invades our galaxy to harvest all organic life-forms. They are the Reapers. Two people who know the truth are desperately searching for a way to stop the cycle: Navy admiral David Anderson and his partner, Kahlee Sanders. The have uncovered grisly evidence […]
“Swanni armastus”
Marcel Prousti suurteosest “Kadunud aega otsimas” (1913-1927) jõudis 1970-ndate alguses esimesena eesti keelde “Swanni armastus” (“Un Amour de Swann”). Lisaks on eesti keeles ilmunud katke neljandast köitest “Soodom ja Komorra” ning 2005. aastal esmakordselt tervikköitena “Taasleitud aeg”. “Swanni armastus” on tegelikult üks osa suurteose esimesest köitest “Swanni poolel” (“Du coté de chez Swann”). Börsihai Charles […]
“Neli novelli”
Sisukord: – Arthur Valdes – Androgüüni päev – Viimne tervitus – Käsu Hansu noorus. Loomingu Raamatukogu 1-2/1966
“Martin Chuzzlewit” I ja II osa. 2 raamatut
Inglise 19. sajandi kriitilise realismi looja ja suurimaid esindajaid Charles Dickens (1812-1870) kirjutas oma romaani “Martin Chuzzlewit” aastail 1843-1844. See on teravalt satiiriline romaan, kus hukkamõistu leiavad nii Ameerika kui Inglise kodanlus. Dickensi romaan on rikas materjali poolest, mis iseloomustab Dickensi-aegset Ameerikat ja tutvustab lugejale ameerika elulaadi ja Ameerika Ühendriikide valitsevate klasside poliitikat, kes eelkõige […]
“Nulli ja lõpmatuse kohal”
Ma ei kahtle, et Linnart Mäll on tülikas ja keeruline inimene. Kaugelt raevukamalt kui enamik teisi on ta trotsinud nii kergesti ja märkamatult tiigistumisele viivat mõnusat vaimset äraolemist – saagu inimlikest vahekordadest siis, mis saab. Kuid tõesti on kõigel alati mingi eraelulinegi põhjus, siis tundub mulle, et Linnart Mälli trotslikkuses on midagi ka sellest kibedast […]
“Adjutant”
November 1943. Sõda ei kulge idas sugugi plaanipäraselt. Ülemleitnant Werner von Haeften veedab pärast rasket haavatasaamist oma rindepuhkust Berliinis. Seesmiselt lõhestatud ja sõja mõttekuses kahtlevana ei taha ta enam rindele naasta. Ta määratakse reserväkke, kus ooberstleitnant krahv Claus Schenk von Stauffenberg teeb temast oma adjutandi. Endise rindesõdurina on Haeften algul autsaider ja ta kamraadid teevad […]
“Herefordi tõugu lihaveis Eestis”
Herefordi tõugu veis kuulub lihaveiste hulka. Teda saab edukalt karjatada kõlvikutel, mis ei sobi intensiivseks põllunduseks (näit. rannaäärsed niidud, mõningad alad Lõuna-Eesti kuppelmaastikus). Võrreldes piimakarjaga on herefordi veist hõlpsam üle talve pidada (söödakulu on väiksem, talvitumiseks kõlbavad kergema konstruktiivsed ehitised). Loomulikult on herefordi veiste hooldamisel omad iseärasused. Asjaomaseid probleeme on konkreetselt ja üksikasjalikumalt analüüsitud käesolevas […]
“Luuletusi”
Sisukord Luuletused I. 1836-1841: 1836: – Surev gladiaator – Näkineid – Juud meloodia 1837 – Borodino – Poeedi surm – Palmioks Palestiinast – Vang (Vanglavärav, valla mine) – Naaber (Kes sa oled…) – *** (Kui kollaseks lööb nurm…) – *** (Ma leidsin teise kaunitari) – *** (Ei taha, et mu saladust) – *** (Kuulen su […]
“Unistuste aeg”
Järgmisel päeval pärast teejoomist jalutas Poiss üles mööda kriidist jalgrada, mis viis kõrgeima künka tippu. Kohale jõudnud, leides ta tõepoolest eest lohe, kes oli end laisalt koopaesisele murukamarale välja sirutanud. Sellest paigast avanes suurejooneline vaade. Paremal ja vasakul penikoormate viisi lainjaid künkaid, ees org kobaras taludega, sellel hargnevad valged teed, mis looklesid läbi viljapuuaedade ja […]
“Uhke põhjamaine”
Esseid ja uurimusi Põhjamaade kirjandusest H. Rebane on magistrikraadiga uurija, kelle püsivaks huviks on olnud 20. sajandi tõlkekirjandus ning J. W. Jannseni elu ja tegevus. Lisaks mitmelesajale artiklile on ta omaette raamatuna avaldanud essee “Johann Woldemar Jannsen” (1990) ning toimetanud trükki Jannseni teoste valimiku (1998). Käesolev raamat on esimene algupärane skandinaavia kirjandusi käsitlev teos eesti […]
“Sadamad ja akadeemikud”
Emeriitprofessor Lauri Vaska mälestusteraamat hõlmab aastaid 1959-1989, millesse mahub mitmeid kohtumisi rahvusvahelistel teaduskonverentsidel ja ka kodumaal. Sadamalinnadest on pagulaseestlasele muidugi kõige südamelähedasem Tallinn, kuhu autoril pärast 1944. aasta põgenemist õnnestus tulla 1972. aastal. Olulise teemana läbib mälestusi usalduse küsimus, iseloomustades inimestevahelisi suhteid lähiminevikus. Lauri Vaskalt on varem ilmunud kaks mälestusteraamatut: Riiklik õppeasutus Inglise Kolledž. Tallinn, […]
“Formaat”
Valitud tekste klassivõitlusest ja naisküsimusest 1996-2002 Sisukord: I Saluut ja sült: Tegijad, Kus nad elavad, Pankuri surm, Hõlbustavad meetmed, Moraalselt vananenud kirjanduse kasust, Proletariaadist, Tavalised inimesed, Seeniorid tulevad, Saluut ja sült, Eesti viina nägu, Kohtumine sisemise seaga, Pankurite lapsed, Elu kui teenus, Eesti valge kvaliteetinimene; II Kunst ja kord: Mis sallivus, Kunst ja kord, Maal […]
“Lootsitoa jutud. Põgenike laev”
Autorilt: … Lootsituba on küll mõeldud puhkamiseks, ent kui palju müra-kära ja merejutte selle siniseks suitsetatud lae all on kuuldud! Tööst vabadel tundidel ära sa sealt vaikust otsi. Vahel veereb jutt ainsa tasase bassipõrinaga nagu peiltoru vaskne kork mööda raudset laevalage, puhuti pajatavad mitu meest korraga, püüdes üksteisest üle rääkida. …” (raamat selja ülaosast natukene […]
“Emajõe ööbik”
Selgituseks. Romaan “Emajõe ööbik” ei taotle esitada ehtsat Lydia Koidula elulugu, vaid jutustus sel ainestikul kulgeb kujutlusvõime vormis. Seepärast on mitmed tegelased täiesti fantaasiakujud – sümboolsed Tartu elu esindajad. Tõeliselt eksisteerinud isikud on loodetavasti kõigile lugejaile nimeliselt tuntud. Autor (Raamatus on autori pühendus raamatu kunagisele omanikule)
“Mu hing on tuline kui laava…”
/Miks Karm mõjub peajagu teistest üle? See on talendi teema. Olen varemgi sellele mõelnud; ka nüüd gastrollil. Ta paneb vaatama, kuulama, isegi siis kui ei tea teksti või on jokkis. Tartus õhtust õhtusse oli ta priima, aina kasvas, tihenes, kiirgas. Ometi on ta talent midagi sootuks erinevat Eskola omast; mitte nii loomulik-lihtne, aga enam põhja […]
“Vanad vigurid ja vembud”
Karikatuuride ja šaržide valimik. Felix Randeli nimi sai laiematele hulkadele tuntuks juba rohkem kui neli aastakümmet tagasi, algul maalikunstnikuna, siis aga ka Redo-Randelina, populaarse karikaturistina. Felix Johansen, kellest hiljem sai Randel, nägi ilmavalgust 1901. aasta kesksuvel Valgas, kus ta isa töötas maalermeistrina. Sirgumisajale järgnesid õppeaastad: algkool, linnakool, Valga kommertsgümnaasium. Linnakoolis oli joonistusõpetajaks Pensa kunstikoolis õppinud […]
“Kaotatud illusioonid”
Prantsuse kirjanduse klassiku Honoré de Balzaci “Inimliku komööda” suursarja kuuluv teos “Kaotatud illusioonid” (1843, eesti k. esmatrükk 1958) on omalaadne eellugu romaanile “Kurtisaanide hiilgus ja viletsus” (eesti k. 1959 ja 1990), kujutades viimase kangelase, noore ja auahne provintslase Lucien Chardon de Rubempré teekonda provintsist Pariisi ja tagasi, tema käekäiku suurlinna erinevates, eriti aga ajakirjandusringkondades, kus […]
“Eesti rahvatoite”
Raamat koosneb kahest osast. Esimeses osas antakse ülevaade toidust argi- ja tähtpäevadel, nagu see oli välja kujunenud möödunud sajandi keskpaigaks. Teine osa sisaldab toiduretsepte toidurühmade kaupa, mõeldud kasutamiseks tänapäeval. Raamat etnograafiahuvilistele ja perenaistele. Illustreeritud värvifotodega.
“Shakespearen salaisuus”
Tässä kirjassa kysytään – kuten monessa muussakin yhteydessä – kuka oli kirjailija “William Shakespeare”. Oliko näyttelijä William Shakespeare vain olkimies, jonka selän takana piileksi kokonainen veljeskunta? Petter Amundsen on löytänyt Shakespearen näytelmien ensimäisestä laitoksesta mutkikkaan, erittäin hienostuneen koodijärjestelmän, jonka suunittelija vaikuttaisi olleen Francis Bacon mahdollisine tovereineen. Tarkemmat tutkimukset johtavat yleiseuroppalaisen sivistysprojektin jäljille, jonka taustalta löytyvät […]
“Navarone suurtükid”
Vana kooli heroiliste ning romantikavabade põnevike autor Alistair MacLean sündis 28. aprillil 1922. aastal Šotimaal. Tema kodus kõneldi gaeli keelt, inglise keele omandas poiss alles seitsmeaastaselt. 1941. aastal astus MacLean mereväkke ning teenis torpeedomehena Vahemerel, Vaiksel ookeanil ja Põhjamerel, konvoeerides Venemaale suunduvaid abilaevu. MacLeani sõjatee lõppes Jaapani vangilaagris. Pärast sõja lõppu hakkas Glasgow´ ülikoolis tudeerinud […]
