“Eesti haridusseltside ajaloost”
Jaan Tõnissoni ja tema mõttekaaslaste poolt 1906. aastal algatud eesti haridusseltside liikumine seadis tekkepäevadest alates oma eesmärgiks kaitsta rahvuslikke väärtusi: eesti kultuur, keelt ja haridust. Rahvas hindas haridusseltside otsusekindlust eestikeelsete koolide loomisel, rahvusliku kasvatuse ja kultuuritöö edendamisel ning võttis nende tegevusest aktiivselt osa. Haridsusseltside osalejate arvu 1913. a. väitis Peeter Põld olevat 12 tuhande piiril. […]
“Viimane tunnistaja – JFK”
Meid ära saates kordab ta pead vangutades, kuid kindlalt: “Sellest saan ma veel kuidagi aru, et seda kõike varjati 1964. aastal. Kuid milleks seda nüüd vaja on? Mis ikkagi on JFK tapmise taga? Keda tõe ilmsikstulek nii väga hirmutab ja miks.?” 22. novembril 1963 tapetakse Dallases president John F. Kennedy. Mõni tund hiljem vangistab politsei […]
“Avaliku sektori juhtimine”
Euroopa riikide kogemused Käesoleva kogumiku eesmärk on pakkuda praegustele ja tulevastele ametnikele ja riigimeestele mõtlemisainet avaliku halduse probleemide osas ning tutvustada Euroopa riikide avaliku halduse arendamise positiivseid ja negatiivseid kogemusi. Nii nagu avalik haldus teadusliku distsipliinina moodustab kombinatsiooni teooriast ja praktikast, sisaldab ka käesolev kogumik ühelt poolt akadeemilisi mõttekäike ja teiselt poolt konkreetseid probleemitõstatusi ning […]
“Unenägude Angus”
Keldi unenägude jumal See lugu on Iir- ja Šotimaal levinud keldi mütoloogia populaarse ja kütkestava tegelase Anguse müüdi ümberjutustus. Angus on unenägude tooja, Eros, nooruse kehastus. Teda võib kohata iiri mütoloogias, aga ka Šoti keltide pärimuses. Keldi mütoloogia on rikas ja lummav maailm, mida asustavad nii surelikud kui ka jumalad. Seal on esindatud paralleelsed universumid, […]
“Taara pidud taga selja”
Valimik lasteluulet Hiis haljendab, tammikus tuhiseb tuul, Sees kihab ja kahab ja sosistab huul. Näe, tuluke tõuseb ja lainetab leek Ning leegisse rehitseb roostetand mõõk. … Taskuformaat
“UFO-raamat”
Järgneva materjali eesmärk on tuua lugejani osa mõistatuslike nähtuste vaatlustest maailmas ja meil, võimalikult sellistena nagu nad vaatlejate poolt esitati. Maailma-ainestik toetub mitmetele Lääne erialastele väljaannetele, Eesti oma on koostatud ankeetide ja vaatluskirjelduste alusel. Kommentaarid ja lõplikud järeldused jäävad tulevikku. Teadmata ja püüdmata konkretiseerida seda, mis vaatlusobjekti taga, püüan lugejat tutvustada tolle toormaterjaliga, mis Lääne […]
“Kirjad minu veskilt”
Küsida prantslastelt, kas ta on lugenud “Kirju minu veskilt”, on sama, mis küsida eestlastelt, kas ta on lugenud “Kevadet”. Seejuures võime nii ühe kui teise raamatu puhul autori nime nimetamat jätta, sest nii nagu Oskar Luts, nii on ka Alphonse Daudet oma rahva südames. Ja veel üks ühine joon kahe teose vahel: mõlemad on inspireerinud […]
“Rändav järv”
Mõlemad lapsed – Astride ja Ivar – on sündinud ühe ja sama sadama linnas. See on Läti pealinn Riia. See on Riia, kus kirikute tornid, peegeldudes Daugavas, kipuvad taevasse. Suurte majade, laiade tänavate, väljakute, aedade ja parkide linn. See on elav Euroopa kultuurimetropol, linn, mille tänavate sillutist on tallanud ja tallavad peale lätlaste ja liivlaste […]
“Viirpuumets”
Väikeses Iiri linnakeses Rossmore´is hakkab elu muutuma. See ei ole enam unine linnake, kust noored inimesed laia ilma rändavad, vaid tegu on jõuka linnaga, kus plaanitakse uue möödasõitudtee ehitamist. See aga peaks kulgema läbi viirpuumetsa, kus asuv kaev on pühendatud Pühale Annile. Öeldakse, et selle kaevu veel on kummalisi omadusi. Seetõttu ei ole linnakese elanikud […]
“Menfreya”
Harriet Delvaney kiindub Menfrey perekonda ja nende iidsesse majja. Kui Elu isamajas muutub väljakannatamatuks ja Harriet põgeneb Menfreya´sse. Isa ootamatu abiellumine ja tema noore naise salapärane surm viivad Harrieti abieluni, mis seob ta alatiseks Menfrey´dega. Menfreyast saab lõpuks tema kodu. Ehkki ta armastab oma meest, hakkavad teda piinama kahtlused, kui Menfreya´sse saabub kaunis Jessica Trelaken. […]
“Naisena sündinud 20 aastat hiljem 1. osa”
See raamat on Eestis hiljuti naisena sündinutest. Kuidas üks tüdruk teiste seas emaks sai. Mida laulva revolutsiooni kriisides rappuv ühiskond noorte inimestega tegi ja ei teinud. Ning lõppeks – mis on täna, 20 aatat hiljem, saanud neist naistest, kelle täiskasvanuks saamine langes kokku Eesti taasiseseisvumisega. “Naisena sündinud” sai omal ajal oma seksikate stseenide pärast uskumatult […]
“Kafka, igavene peigmees”
Eesti lugejate hulgas on kahekümnenda sajandi ühel kuulsamal kirjanikul Franz Kafkal kindel koht, paraku tuntakse teda peaasjalikult lootusetuse ja kitsikuse väljendajana. Kui aga lugeda tema päevikut ja kirjavahetust, võib leida Kafka elust sootuks teistsuguseid toone. Ühetaegu kirglik ja jahe, naljasoonega ja traagiliselt tõsimeelne, lummas ta oma toonaseid adressaate, nii nagu tõenäoliselt köidab ka tänaseid lugejaid. […]
“Sise ja väli”
Uue iseseisvusaja kirjanduselu üks silmatorkavamaid jooni on esseistika rohke avaldamine. Seda nii tõlgete kui algupärandite osas. Kui vanasti ilmus aastaks kaks-kolm artiklikogu, siis nüüd paarkümmend. Põhjusi on mitmeid. Esseistikas väljendab autor oma mõtteid nõnda, et lugeja sellest üldjuhul ühemõtteliselt ja selgesti aru saaks. Aga see spektiriba, mis teemadel oli vene ajal lubatud oma peaga mõelda, […]
“Esimesest algusest meie ajani. Karl August Hermann 150”
Ta kuulub nende väheste eesti rahva seast põlvnevate meeste hulka, kes teaduslikult koolitatud viisil oma emakeelt uurivad. See sügavuti minek on tänu tema mitmeaastastele õpingutele Leipzigis, … (kus) ta omandas filosoofiadoktori kraadi väitekirjaga “Lihtne sõnatüvi ja kolm väldet eesti keeles” … Aga igatsugu mitmekülgsete huvide tõttu killustas ta end ka teaduspõllul … Oleks ta keskendunud […]
“Kriminaalsest arheoloogiast ja kaduvast keelest”
Käesoleva raamatu põhiosa moodustab jutustus arheoloogiliste aarete vargusest ja salakaubandusest paljudes maailma maades kaugest minevikust tänapäevani. Autor on näidanud tohutut kahju, mida kuritegelik äritsemine on teadusele tekitanud, avanud paljude pseudoteaduslike teooriate ideoloogilise tagapõhja ja põhjendanud muistsete leidude kompleksse teadusliku uurimise vajadust. Raamatu teises osas räägitakse ajaloo, etnograafia ja lingvistika ühisest mõistatusest – Gomera saarel ja […]
“Kristluse olemus”
Suur positivistlik filosoof John Stuart Mill on kord öelnud, et inimkonnale ei saa kunagi piisavalt sageli meelde tuletada seda, et nende keskel elas kord Sokratese-nimeline mees. Tal on õigus, kuid veel olulisem on inimkonnale ikka ja jälle meenutada, et kord elas nende keskel mees nimega Jeesus Kristus. Sellest tõsiasjast on meil küll lapsepõlvest peale ikka […]
“Jutud ja reisikirjad”
Sisukord – Üks leht “vanapagana” tähtraamatust. – Labajalavalss laeva peal. – Surmasuus. – Must plaaster. – Liisi peigmees. – Jõuluöö Petlemmas. – Aiša. – Teekond Õhtu-Euroopas. – Usurändajate radadel. – Tallinnast Nuustakule. – Volgal. – Lisa: Saksa keeles ilmunud töid. – Öine postisõit Eestimaal – Buduaar ja tsirkus. – Valimik kirju.
“Vahva hiir Matthias. Redwalli kloostri lugu”
Redwalli lood – Redwalli kloostri lugu Sellal kui Redwalli kloostri loomad naudivad oivalise Hilise Roosi suve mõnusid, on kõik vaikne ja rahulik. Kuid Cluny Rooskaja on tulekul! Ja see õel ühesilmaline rott, sõjapealik, on valmis veriseks lahinguks selle nimel, et saada enda valdusesse ainus, mida ta hing ihkab – REDWALL.
“Töövaidluste lahendamine”
Näited ja kommentaarid. Käesolev raamat on suunatud eelkõige tööandjale. Kuigi töötajat käsitletakse töösuhtes tavaliselt nõrgema poolena, näitab igapäevane praktika töövaidluskomisjonides ja kohtutes üllatavalt vastupidist – enamik vaidlustest nii töövaidluskomisjonides kui ka kohtus lahendatakse töötaja kasuks. Nii raske, kui see ka poleks, peame tööandjatena tunnistama, et tihti pühendume ettevõtte põhieesmärkidele ning liigitame töösuhted, eriti nende formaalsed […]
“Kiilaspäine lauljatar”
Teatrihuvilised peaksid Eugéne Ionesco nime tõepoolest teadma. Praegu on ta Eesti Draamateatri repertuaaris, hiljaaegu mängiti Nukuteatris “Ninasarvikut”. Mulle oli suureks üllatuseks, et ühes Eesti teaduslikus raamatukogus oli suurmees paigutatud rumeenia kirjanduse alla?! Loodan, et elav prantsuse kirjanduse klassik selle raamatu ilmumise järel vähemalt teaduslikes raamatukogudes õigesse registrisse satub. […] Loomulikult pole Ionesco ainsaks eemärgiks publiku […]
