“Eesti pagulaskirjandus. Collegium Litterarum 6”
Luule. 1944-1992. Muutused Eesti ühiskonnas 1980-ndate aastate lõpus lõid võimaluse käsitleda seni nii lugejate kui uurijate eest raamatukogude kinnistesse fondidesse suletud pagulaskirjandust. Eesti kirjanduse selle osa laialdasema ning süvendatuma uurimse algust tähistas kirjandusteadlaste omaalgatuslik teaduskonverents detsembris 1987, millega märgiti Karl Ristikivi 75. sünniaastapäeva. Järgmisel, 1988. aastal moodustus Kultuurifondi juures väliseesti kirjanduse töörühm, kuhu koondusid kirjandusteadlased […]
“Väike meeste välimääraja”
Mida nad ütlevad, mida nad mõtlevad, mida nad teevad. Kas ka teie elu kulgeb pidevas ootamises, sest mees ei suvatse endast märku anda? Olete saatnud sada sõnumit, aga vastuse saanud pooltele – kui sedagi? Olete nõutu, ebakindel või lausa vihane, sest kõigepealt lubatakse tähed taevast alla tuua ja pärast kallatakse kapatäis külma vett kaela? Väike […]
“Ellujäänud”
Üks naine, üks laps – ning neid jälitav mõrtsukas. Ellujäänute otsimisest kujuneb võidujooks ajaga – ja mõrtsukaga. Kui reisijatelennuk Apalatši mägedes alla kukub, hakkavad päästemeeskonnad ellujäänuid otsima ja avastavad, et üks viieaastane poiss ja keegi naine on kadunud. Kolmekümne kilomeetri kaugusel katastroofipaigast tekib Deborah Sanborni silme ette nägemus kahest ellujäänust, kes külmetavad, vaevlevad vigastuste käes […]
“Klouni silmaga”
“Klouni silmaga” (“Ansichten eines Clowns”, 1963, e.k 1968) on saksa kriitilise realisti Heinrich Bölli sisukamaid ja probleemitihedamaid romaane. Nagu paljude teiste Bölli teoste tegelased, on ka selle romaani peategelane Hans Schnier tagasipöörduja – Teisest maailmasõjast tulnud sõdur, kes ei leia endale sõjajärgsel Saksamaal kohta. Võõrandunud oma sõja ajal rikastunud perekonnast, kus valitsevad revanšimeeleolud ja silmakirjatsev […]
“Kestmine”
Enesekaitse sunnib küpset inimest võtma enesestmõistetavalt kõike, mille puhul egoistid uluvad tunde, poliitikud asutavad uue partei, infantiilid kisendavad, hasartmängijad kirjutavad romaane, neurootikud ümisevad tasakesi, kiskudes kammipiide vahelt juukseid, luuletajad vaikivad haavunult. …
“Deverbaalne nominaaltuletus eesti murretes” 1. osa
Käesoleva uurimuse pealkiri sai sõnastuse 1977. aastal. Järgnesid aastad, kus jätkus mõnikord aega tegelda individuaalteemaga, et koguda keeleainest ja lugeda erialast kirjandust. Mõnikord tuli oma teema kauaks kõrvale panna, sest muud tööd (“Eesti murrete sõnaraamat”, “Atlas Linguarum Europe”) olid pakilisemad. Neil aastail puutus näppu palju murdesõnu, mis muidu oleksid ehk jäänud kahe silma vahele, ja […]
“Euroopa nimel”
Robert Schumani Euroopa-käsitluse kättesaadavus eesti keele kasutajaile on suure praktilise väärtusega süvendamaks niihästi ühinemise pooldajate kui skeptikute arusaamu 53 aastat tagasi alanud hingematva algatuse taustast ja tollal eksisteerinud valikuist. Kui kümned miljonid teadvustavad igal kevadel 9. maid Euroopa päevana, siis ei oska küllap paljud seostada seda sündmust 9. mail 1950. aastal tollase Prantsuse välisministri Robert […]
“Loov evolutsioon”
Henri Bergsoni (1859-1941) neli põhilist tervikteost on “Essee teadvuse vahetutest andmetest”, “Aine ja mälu”, “Loov evolutsioon” ning “Moraali ja religiooni kaks allikat. Nendest teostest me võtame vastavalt kestuse, mälu, eluhooo ning avatud/suletud ühiskonna-religiooni mõisted, mida me alljärgnevalt lühidalt avame… Kuigi elu evolutsiooni lugu on veel lünklik, annab ta siiski juba ettekujutuse sellest, kuidas arukas on […]
“Forsyte´ide saaga” 1.-3. osa. 3 raamatut
1. osa: “Varakas mees” – Inglise kirjaniku Forsyte´ide triloogia esimene osa, milles peategelane, varakas Soames abiellub vaese, kuid ilusa Irene´iga. Sündmused dramatiseeruvad, kui viimane leiab endale armukese. Autori iroonia kaasmaalaste variserlikkust kirjeldades on tabav ning armutu. 2. osa: “Ahelais” – Romaanisarja teine osa, kus tuleb juttu Soamesi ja Irene edasisest elukäigust pärast paljusid lahusolekuaastaid. 3. […]
“Punane roosike”
Ingrid Nolli romaanide kangelannad on peaaegu kõik traagilise lapsepõlvega “femmes fatales”. Oma eluga toimetulekuks kasutavad nad kavalust ja intriige. Ning kui nad saadavad korda kuriteo, oskavad nad seda suurepäraselt varjata. Selline naine on ka romaani “Punane roosike” peategelane Annerose – pealtnäha korralik pereema, kes hakkab sepitsema süngeid plaane, kui usub, et tema abielu on ohus. […]
“Maailma ajaloo kronoloogia”
“Hutchinsoni” maailma ajaloo kronoloogia. Alates 20 000 aastat eKr. Käesolev “Maailma ajaloo Kronoloogia” on esialgne neljaköiteline teose uus, üheköiteline väljaanne. Raamat on hoolikalt ümber töötatud ja materjal selekteeritud selliselt, et originaali maht lühemas, käepärasemas väljaandes säiliks. Ühe aasta materjal on jagatud üksiksündmusteks vastavalt teemadele. Sündmused on reastatud kuude ja päevade järgi, kui need teada on. […]
“Globaalse kapitalismi reformimine. Avatud ühiskond”
Selle raamatu näol on tegemist praktilise filosoofiaraamatuga: ta annab kontseptuaalse raamistiku, mis on mõeldud tegevusjuhisena. Kõnealune raamistik on olnud mulle teejuhiks nii rahategemisel kui ka filantroopilises tegevuses ja ma olen veendunud, et see kehtib ühiskonna puhul ka üldises mõttes, sest see esitab globaalse avatud ühiskonna juhtpõhimõtted. Selle ambitsioonika ettevõtmise elluviimine nõuab minult laia haaret ja […]
“Pocahontas”
Pocahontase otsene järeltulija Susan Donnell kirjutas “Pocahontase” oma perekonnapärimuse alusel. 1600ndatel aastatel panid tema esivanemad aluse Randolphite dünastiale, millest sai Virginia üks tuntumaid koloniaalperekondi. Praegu elab Donnell Londonis ning töötab rahanduskonsultandina. Ta avaldab ka mitmesugustes väljaannetes poliitika-, ühiskonnaelu- ja majandusalaseid artikleid. *** Oma isale, suurele pealikule Powhantanile, oli ta Pocahontas. Väike Vallatu – armastatud tütar, […]
“Unenägude Angus”
Keldi unenägude jumal See lugu on Iir- ja Šotimaal levinud keldi mütoloogia populaarse ja kütkestava tegelase Anguse müüdi ümberjutustus. Angus on unenägude tooja, Eros, nooruse kehastus. Teda võib kohata iiri mütoloogias, aga ka Šoti keltide pärimuses. Keldi mütoloogia on rikas ja lummav maailm, mida asustavad nii surelikud kui ka jumalad. Seal on esindatud paralleelsed universumid, […]
“Nukk”
Ta vajus õhku ahmides ja verd sülitades pea ees maalile, tema laup põrkas vastu laia tammepuidust raami, blondid juuksed langesid peene kuldse uduvinena Chagalli punastele, kollastele ja violetsetele värvilaikudele … Ed McBaini parimaid politseiromaane! Sarmikas detektiiv Steve Carella lahendamas fotomodell Tinka Sachsi mõrvalugu, tunnistajaks tapetu tütre elutu nukk. Taskuformaat
“Kojutulek”
“Kojutulek” kirjeldab üksikute jutustuste kujul soomepoiste sõjateed. Teatavasti tuli 1944. a. enamus JR200, nagu selle ametlik nimi oli, Eestisse tagasi võitlema lootusetut võitlust, vastu seisma sisserulluva Punaarmee lainele. Tagasi tuldi kainet mõistust trotsiva usuga, et on võimalik korda saata imet. Sellest tagasitulekust ja raskest võitlusteest annabki autor vaheda sulega kirjutatud ülevaate. See peatükk meie maa […]
“Tõus ja mõõn” I & II osa. 2 raamatut
Mälestusi kodumaalt. Minule on aastate jooksul sõprade poolt peale käidud, et ma avaldaksin oma mälestused ajast, mil olin E. V. Presidendi Kantselei ülemaks. Öeldakse, et neil olevat ajalooline väärtus. See on õige: neil on ajalooline väärtus, kui nad on täpsed, s.t. kui nende tõele-vastavus on kontrollitud ning võrreldud vastavate dokumentaalsete andmetega. Käesolevad mälestused ei saa […]
“Rändav järv”
Mõlemad lapsed – Astride ja Ivar – on sündinud ühe ja sama sadama linnas. See on Läti pealinn Riia. See on Riia, kus kirikute tornid, peegeldudes Daugavas, kipuvad taevasse. Suurte majade, laiade tänavate, väljakute, aedade ja parkide linn. See on elav Euroopa kultuurimetropol, linn, mille tänavate sillutist on tallanud ja tallavad peale lätlaste ja liivlaste […]
“Viirpuumets”
Väikeses Iiri linnakeses Rossmore´is hakkab elu muutuma. See ei ole enam unine linnake, kust noored inimesed laia ilma rändavad, vaid tegu on jõuka linnaga, kus plaanitakse uue möödasõitudtee ehitamist. See aga peaks kulgema läbi viirpuumetsa, kus asuv kaev on pühendatud Pühale Annile. Öeldakse, et selle kaevu veel on kummalisi omadusi. Seetõttu ei ole linnakese elanikud […]
“Ilm ja tervis”
Ilm mõjutab suuremal või vähemal määral meid kõiki. Ajaloost on näiteks teada, et Goethe tundis ennast madalarõhkkonna ajal halvasti ning katsus selle mõju teadlikult leevendada. Pole ka uudis, et äärmuslikud temperatuurid ja liigne niiskus ei ole organismile head, lisaks on ilma ja päevavalgus (või õigemini selle puudumine) seotud psüühiliste probleemidega. Kuidas aga ilmanähtused üleüldse kujunevad, […]
