“Radioaktiivsus”
Radioaktiivsuse uurimisel on suur rahvamajanduslik ja teaduslik tähtsus. Radioaktiivsuse tundmaõppimine võimaldas tungida sügavamale aine ehituse saladustesse, läheneda Maa päritolu ja ea kindlakstegemisele, vallutada tegelikult aatomienergia, avastada uusi keemilisi elemente jne. Küsimus, kuidas ja millest on ehitatud kõik ained looduses, huvitas inimesi juba igivanadel aegadel. Muistse Kreeka mõtteteadlased oletasid kaks ja pool tuhat aastat tagasi, et […]
“Taara pidud taga selja”
Valimik lasteluulet Hiis haljendab, tammikus tuhiseb tuul, Sees kihab ja kahab ja sosistab huul. Näe, tuluke tõuseb ja lainetab leek Ning leegisse rehitseb roostetand mõõk. … Taskuformaat
“UFO-raamat”
Järgneva materjali eesmärk on tuua lugejani osa mõistatuslike nähtuste vaatlustest maailmas ja meil, võimalikult sellistena nagu nad vaatlejate poolt esitati. Maailma-ainestik toetub mitmetele Lääne erialastele väljaannetele, Eesti oma on koostatud ankeetide ja vaatluskirjelduste alusel. Kommentaarid ja lõplikud järeldused jäävad tulevikku. Teadmata ja püüdmata konkretiseerida seda, mis vaatlusobjekti taga, püüan lugejat tutvustada tolle toormaterjaliga, mis Lääne […]
“Kirjad minu veskilt”
Küsida prantslastelt, kas ta on lugenud “Kirju minu veskilt”, on sama, mis küsida eestlastelt, kas ta on lugenud “Kevadet”. Seejuures võime nii ühe kui teise raamatu puhul autori nime nimetamat jätta, sest nii nagu Oskar Luts, nii on ka Alphonse Daudet oma rahva südames. Ja veel üks ühine joon kahe teose vahel: mõlemad on inspireerinud […]
“Muigelsui ent tõsimeeli”
… ma oma Meele paiskan nyydki mu lugejate vandekohtu ette ning kohus olgu karm kuid mitte julm… …ma oma Meeles tänan tõesti kõiki kes tõepoolest ongi tänu väärt!
“Eesti pagulaskirjandus. Collegium Litterarum 6”
Luule. 1944-1992. Muutused Eesti ühiskonnas 1980-ndate aastate lõpus lõid võimaluse käsitleda seni nii lugejate kui uurijate eest raamatukogude kinnistesse fondidesse suletud pagulaskirjandust. Eesti kirjanduse selle osa laialdasema ning süvendatuma uurimse algust tähistas kirjandusteadlaste omaalgatuslik teaduskonverents detsembris 1987, millega märgiti Karl Ristikivi 75. sünniaastapäeva. Järgmisel, 1988. aastal moodustus Kultuurifondi juures väliseesti kirjanduse töörühm, kuhu koondusid kirjandusteadlased […]
“Väike meeste välimääraja”
Mida nad ütlevad, mida nad mõtlevad, mida nad teevad. Kas ka teie elu kulgeb pidevas ootamises, sest mees ei suvatse endast märku anda? Olete saatnud sada sõnumit, aga vastuse saanud pooltele – kui sedagi? Olete nõutu, ebakindel või lausa vihane, sest kõigepealt lubatakse tähed taevast alla tuua ja pärast kallatakse kapatäis külma vett kaela? Väike […]
“Ellujäänud”
Üks naine, üks laps – ning neid jälitav mõrtsukas. Ellujäänute otsimisest kujuneb võidujooks ajaga – ja mõrtsukaga. Kui reisijatelennuk Apalatši mägedes alla kukub, hakkavad päästemeeskonnad ellujäänuid otsima ja avastavad, et üks viieaastane poiss ja keegi naine on kadunud. Kolmekümne kilomeetri kaugusel katastroofipaigast tekib Deborah Sanborni silme ette nägemus kahest ellujäänust, kes külmetavad, vaevlevad vigastuste käes […]
“Klouni silmaga”
“Klouni silmaga” (“Ansichten eines Clowns”, 1963, e.k 1968) on saksa kriitilise realisti Heinrich Bölli sisukamaid ja probleemitihedamaid romaane. Nagu paljude teiste Bölli teoste tegelased, on ka selle romaani peategelane Hans Schnier tagasipöörduja – Teisest maailmasõjast tulnud sõdur, kes ei leia endale sõjajärgsel Saksamaal kohta. Võõrandunud oma sõja ajal rikastunud perekonnast, kus valitsevad revanšimeeleolud ja silmakirjatsev […]
“Kestmine”
Enesekaitse sunnib küpset inimest võtma enesestmõistetavalt kõike, mille puhul egoistid uluvad tunde, poliitikud asutavad uue partei, infantiilid kisendavad, hasartmängijad kirjutavad romaane, neurootikud ümisevad tasakesi, kiskudes kammipiide vahelt juukseid, luuletajad vaikivad haavunult. …
“Deverbaalne nominaaltuletus eesti murretes” 1. osa
Käesoleva uurimuse pealkiri sai sõnastuse 1977. aastal. Järgnesid aastad, kus jätkus mõnikord aega tegelda individuaalteemaga, et koguda keeleainest ja lugeda erialast kirjandust. Mõnikord tuli oma teema kauaks kõrvale panna, sest muud tööd (“Eesti murrete sõnaraamat”, “Atlas Linguarum Europe”) olid pakilisemad. Neil aastail puutus näppu palju murdesõnu, mis muidu oleksid ehk jäänud kahe silma vahele, ja […]
“Eelajaloolise kunsti mälestusmärgid”
Viimastel aastatel on huvi arheoloogia vastu märgatavalt kasvanud. Mõistagi on egiptuse püramiidide või sküüdi kurgaanide kaevamisel ka varem laialdase publiku tähelepanu köitnud. Kui nüüd on huvi süvenenud. Lugeja – suurte ajalooliste sündmuste kaasaegne ja osaline – püüab oma planeedi tuleviku pärast muret tundes teada saada, mida on inimesed minevikus üle elanud, “mis juhtus ajaloos” (nii […]
“Sinine tund”
Ülipopulaarse raamatu “Igavesti” järjes “Sinine tund” on Everile võimalus oma perekond surnuteriigist tagasi tuua – aga ainult juhul, kui ta soostub ohvriks tooma poisi, keda armastab rohkem kui elu. Just nüüd, kui Ever oma surematu-võimeid tundma õpib, kui tema armastatud Damen on pühendanud ta süngesse, ahvatlevasse maailma, juhtub Dameniga midagi hirmsat. Samal ajal kui Everi […]
“Pierre de Coubertin”
Uusaja olümpiamängude rajajast, prantsuse pedagoogist Pierre de Coubertinist kõnelev raamat koosneb kahest osast: V. Novoskoltsevi kirjutatud Coubertini biograafiast, milles käsitletakse suure spordiliikumise tegelase jõupingutusi olümpismi taaselustamisel, ja Coubertini enda kirjadest ja kõnedest ajavahemikul 1892-1929. (paberkaaned kulunud)
“Surm on jäädav”
Surematu James Bond tegutseb jälle. Seekord on John Gardner teinud agent 007-st sajandi viimase kümnendi Euroopa riigijuhtide päästja. Sündmused jõuavad haripunkti La Manche´i aluses tunnelis. Enne Berliini müüri langemist on “Cabal” edukaim Lääne luurevõrk Idas. Varitseva hävingu tõttu hajumiskäsu saanud, leiavad selle agendid üksteise järel otsa. Tapetud on juba kolmandik organisatsioonist. Kättemaks? Või midagi enamat? […]
“Eesti haridusseltside ajaloost”
Jaan Tõnissoni ja tema mõttekaaslaste poolt 1906. aastal algatud eesti haridusseltside liikumine seadis tekkepäevadest alates oma eesmärgiks kaitsta rahvuslikke väärtusi: eesti kultuur, keelt ja haridust. Rahvas hindas haridusseltside otsusekindlust eestikeelsete koolide loomisel, rahvusliku kasvatuse ja kultuuritöö edendamisel ning võttis nende tegevusest aktiivselt osa. Haridsusseltside osalejate arvu 1913. a. väitis Peeter Põld olevat 12 tuhande piiril. […]
“Viimane tunnistaja – JFK”
Meid ära saates kordab ta pead vangutades, kuid kindlalt: “Sellest saan ma veel kuidagi aru, et seda kõike varjati 1964. aastal. Kuid milleks seda nüüd vaja on? Mis ikkagi on JFK tapmise taga? Keda tõe ilmsikstulek nii väga hirmutab ja miks.?” 22. novembril 1963 tapetakse Dallases president John F. Kennedy. Mõni tund hiljem vangistab politsei […]
“Avaliku sektori juhtimine”
Euroopa riikide kogemused Käesoleva kogumiku eesmärk on pakkuda praegustele ja tulevastele ametnikele ja riigimeestele mõtlemisainet avaliku halduse probleemide osas ning tutvustada Euroopa riikide avaliku halduse arendamise positiivseid ja negatiivseid kogemusi. Nii nagu avalik haldus teadusliku distsipliinina moodustab kombinatsiooni teooriast ja praktikast, sisaldab ka käesolev kogumik ühelt poolt akadeemilisi mõttekäike ja teiselt poolt konkreetseid probleemitõstatusi ning […]
“Unenägude Angus”
Keldi unenägude jumal See lugu on Iir- ja Šotimaal levinud keldi mütoloogia populaarse ja kütkestava tegelase Anguse müüdi ümberjutustus. Angus on unenägude tooja, Eros, nooruse kehastus. Teda võib kohata iiri mütoloogias, aga ka Šoti keltide pärimuses. Keldi mütoloogia on rikas ja lummav maailm, mida asustavad nii surelikud kui ka jumalad. Seal on esindatud paralleelsed universumid, […]
“Nukk”
Ta vajus õhku ahmides ja verd sülitades pea ees maalile, tema laup põrkas vastu laia tammepuidust raami, blondid juuksed langesid peene kuldse uduvinena Chagalli punastele, kollastele ja violetsetele värvilaikudele … Ed McBaini parimaid politseiromaane! Sarmikas detektiiv Steve Carella lahendamas fotomodell Tinka Sachsi mõrvalugu, tunnistajaks tapetu tütre elutu nukk. Taskuformaat
