“Sadamad ja akadeemikud”
Emeriitprofessor Lauri Vaska mälestusteraamat hõlmab aastaid 1959-1989, millesse mahub mitmeid kohtumisi rahvusvahelistel teaduskonverentsidel ja ka kodumaal. Sadamalinnadest on pagulaseestlasele muidugi kõige südamelähedasem Tallinn, kuhu autoril pärast 1944. aasta põgenemist õnnestus tulla 1972. aastal. Olulise teemana läbib mälestusi usalduse küsimus, iseloomustades inimestevahelisi suhteid lähiminevikus. Lauri Vaskalt on varem ilmunud kaks mälestusteraamatut: Riiklik õppeasutus Inglise Kolledž. Tallinn, […]
“Formaat”
Valitud tekste klassivõitlusest ja naisküsimusest 1996-2002 Sisukord: I Saluut ja sült: Tegijad, Kus nad elavad, Pankuri surm, Hõlbustavad meetmed, Moraalselt vananenud kirjanduse kasust, Proletariaadist, Tavalised inimesed, Seeniorid tulevad, Saluut ja sült, Eesti viina nägu, Kohtumine sisemise seaga, Pankurite lapsed, Elu kui teenus, Eesti valge kvaliteetinimene; II Kunst ja kord: Mis sallivus, Kunst ja kord, Maal […]
“Lootsitoa jutud. Põgenike laev”
Autorilt: … Lootsituba on küll mõeldud puhkamiseks, ent kui palju müra-kära ja merejutte selle siniseks suitsetatud lae all on kuuldud! Tööst vabadel tundidel ära sa sealt vaikust otsi. Vahel veereb jutt ainsa tasase bassipõrinaga nagu peiltoru vaskne kork mööda raudset laevalage, puhuti pajatavad mitu meest korraga, püüdes üksteisest üle rääkida. …” (raamat selja ülaosast natukene […]
“Emajõe ööbik”
Selgituseks. Romaan “Emajõe ööbik” ei taotle esitada ehtsat Lydia Koidula elulugu, vaid jutustus sel ainestikul kulgeb kujutlusvõime vormis. Seepärast on mitmed tegelased täiesti fantaasiakujud – sümboolsed Tartu elu esindajad. Tõeliselt eksisteerinud isikud on loodetavasti kõigile lugejaile nimeliselt tuntud. Autor (Raamatus on autori pühendus raamatu kunagisele omanikule)
“Mu hing on tuline kui laava…”
/Miks Karm mõjub peajagu teistest üle? See on talendi teema. Olen varemgi sellele mõelnud; ka nüüd gastrollil. Ta paneb vaatama, kuulama, isegi siis kui ei tea teksti või on jokkis. Tartus õhtust õhtusse oli ta priima, aina kasvas, tihenes, kiirgas. Ometi on ta talent midagi sootuks erinevat Eskola omast; mitte nii loomulik-lihtne, aga enam põhja […]
“Vanad vigurid ja vembud”
Karikatuuride ja šaržide valimik. Felix Randeli nimi sai laiematele hulkadele tuntuks juba rohkem kui neli aastakümmet tagasi, algul maalikunstnikuna, siis aga ka Redo-Randelina, populaarse karikaturistina. Felix Johansen, kellest hiljem sai Randel, nägi ilmavalgust 1901. aasta kesksuvel Valgas, kus ta isa töötas maalermeistrina. Sirgumisajale järgnesid õppeaastad: algkool, linnakool, Valga kommertsgümnaasium. Linnakoolis oli joonistusõpetajaks Pensa kunstikoolis õppinud […]
“Kaotatud illusioonid”
Prantsuse kirjanduse klassiku Honoré de Balzaci “Inimliku komööda” suursarja kuuluv teos “Kaotatud illusioonid” (1843, eesti k. esmatrükk 1958) on omalaadne eellugu romaanile “Kurtisaanide hiilgus ja viletsus” (eesti k. 1959 ja 1990), kujutades viimase kangelase, noore ja auahne provintslase Lucien Chardon de Rubempré teekonda provintsist Pariisi ja tagasi, tema käekäiku suurlinna erinevates, eriti aga ajakirjandusringkondades, kus […]
“Eesti rahvatoite”
Raamat koosneb kahest osast. Esimeses osas antakse ülevaade toidust argi- ja tähtpäevadel, nagu see oli välja kujunenud möödunud sajandi keskpaigaks. Teine osa sisaldab toiduretsepte toidurühmade kaupa, mõeldud kasutamiseks tänapäeval. Raamat etnograafiahuvilistele ja perenaistele. Illustreeritud värvifotodega.
“Shakespearen salaisuus”
Tässä kirjassa kysytään – kuten monessa muussakin yhteydessä – kuka oli kirjailija “William Shakespeare”. Oliko näyttelijä William Shakespeare vain olkimies, jonka selän takana piileksi kokonainen veljeskunta? Petter Amundsen on löytänyt Shakespearen näytelmien ensimäisestä laitoksesta mutkikkaan, erittäin hienostuneen koodijärjestelmän, jonka suunittelija vaikuttaisi olleen Francis Bacon mahdollisine tovereineen. Tarkemmat tutkimukset johtavat yleiseuroppalaisen sivistysprojektin jäljille, jonka taustalta löytyvät […]
“Navarone suurtükid”
Vana kooli heroiliste ning romantikavabade põnevike autor Alistair MacLean sündis 28. aprillil 1922. aastal Šotimaal. Tema kodus kõneldi gaeli keelt, inglise keele omandas poiss alles seitsmeaastaselt. 1941. aastal astus MacLean mereväkke ning teenis torpeedomehena Vahemerel, Vaiksel ookeanil ja Põhjamerel, konvoeerides Venemaale suunduvaid abilaevu. MacLeani sõjatee lõppes Jaapani vangilaagris. Pärast sõja lõppu hakkas Glasgow´ ülikoolis tudeerinud […]
“Atlandi kirjad”
Käsikiri on kokku pandud kaheksast ajakirjanduses ilmunud reisikirjast, mis vestavad meremeeste töödest-tegemistest kaugel ookeanil. Sekka on põimitud humoorikaid lugusid kodusaarelt. (taskuformaat)
“Emanuel”
16-aastane noormees Emanuel elab oma elu läbi fotoaparaadi. Ühel pildistamisel kohtab ta juhuslikult tütarlast, kes tal enam kuidagi meelest ei lähe. Kuidas aga läheneda sellisele kaunitarile, kui su eneseusk on viletsamast viletsam? Ja kes tahakski tegemist teha mingi nohiku piltnikuga? Emanuel tunneb end sageli ebakindla ja üksikuna, eriti nüüd, just pärast gümnaasiumi astumist. Kes on […]
“Valge hundi saatus”
Imrryri sõjamehed sõitsid draakonite seljas. Nad olid relvastatud pikkade odasarnaste asteldega ja nad puhusid kummalise kujuga sarvesid, mis saatsid veidraid noote üle mäsleva mere ja rahuliku sinise taeva. Kuldsele laevastikule lähenedes, röövlitest poole miili kaugusel, lendas juhtdraakon alla ja ringles tohutu kuldse lipugalerii poole, tehes tiibadega pekseldes kõuekärgatuse sarnast mühinat. Hallikasroheliste soomustega koletis hõljus kuldse […]
“Erik Strand ja kadunud kuld”
See raamat ei ole tõlge soome keelest. Eestis elav soome ajakirjanik Jorma Rokto on kirjutanud ajaloolise romaani seikleja Erik Strandist eesti keeles. Romaani tegevus hõlmab ajavahemikku 1908-1940, tegevus toimub Eestis, Venemaal, Pariisis jne, tegelasteks ajaloolised isikud koos väljamõeldud persoonidega. Autor ütleb ise, et tahab eesti keeles kirjutada sellepärast, et tunneb end pooleestlasena, kuna on Eestis […]
“Veiste söötmine”
Raamatus antakse ülevaade veiste söötmise füsioloogilistest alustest ning üksikute veiserühmade söötmise teoreertilistest ja praktilistest probleemidest. Käsitletakse ka vasikate, mullikate, lehmade ja pullide söötmist talvel, suvel ja siirdeperioodidel. Lehmade söötmist iseloomustatakse veel reproduktsioonitsükli eri aegade kaupa. Raamat on koostatud tänapäeva zootehnikateaduse ja kohalike uurimistulemuste põhjal ning see on mõeldud õppevahendiks Eesti Põllumajanduse Akadeemia zooinseneri-, veterinaaria- ja […]
“Kurjast võimust vaevatud”
Professor Juri Borev on väljapaistev esteetik ja kirjandusteoreetik. Tuntud on ka paljud tema tööd “haritlasfolkloori” teooria ja praktika vallas. Raamatu “Kurjast võimust vaevatud” aineks on poliitilise võimu kandja, kes on hullunud oma vägevusest neile antud aja jooksul. See aine avaneb kõikvõimalikes lugudes, küll naljakates ja traagilistes, küll Venemaa XX sajandi valitsejate humoristlik-satiirilistes portreedes, küll anekdootides […]
“Odysseuse seiklused”
Lahkus, mida te kõik olete lasknud mulle osaks saada, iseäranis sina ja su kõrgestisündinud tütar, oo kuningas Alkinoos, nõuab, et ma ei peaks teid kauem teadmatuses sellest, mis või kes ma selline olen; sest hoida midagi salajas sinu eest, kes sa oled vastanud mu armastusele nii siira sõprusega, tähendaks näidata end loomult väiklase või tänamatuna. […]
“Marsi müsteerium”
Marss on mõistatustest küllastunud, raevukalt punase värvusega planeet, mis on köitnud inimkonna tähelepanu, alates kõige varasematest müütidest ja lõpetades viimaste Hollywoodi filmidega. Ent ühteaegu peitub selles ka meie mineviku ja tulevikuga põimuv saladus, mida oleme seni kahjuks hoolimatult eiranud. Teoses “Marsi müsteerium” kirjeldavad raamatute “Jumalate jäljed” autorid viimaseid teaduslikke andmeid meie Päikesesüsteemi varitsenud hädaohust – […]
“Kuhu kadus kõik see armastus?”
Raamat sisaldab valiku Ingmar Bergmani kirjadest Käbi Lareteile aastail 1957-2001 ning Laretei päeviku ja taskukalendri ajast, mil ta oli abielus Ingmar Bergmaniga.
“Kirjad Pariisist”
Yves Bonnefoy: Ma ei saa kõnelda Aleksander Aspelist nii teadvalt, nagu oleks soovitav, sest ei tunne tema emakeelt ja pole järelikult saanud jagada temaga seda leiba ja veini, milleks on lapsepõlve sõnad. Ta oli ülearugi tagasihoidlik ja tihti ei püüdnudki end teistele arusaadavaks teha. Sellele vaatamata avaldusid tema õilsus ja arukus tuhandel viisil. Meil oli […]
