“Kaotatud illusioonid”
Prantsuse kirjanduse klassiku Honoré de Balzaci “Inimliku komööda” suursarja kuuluv teos “Kaotatud illusioonid” (1843, eesti k. esmatrükk 1958) on omalaadne eellugu romaanile “Kurtisaanide hiilgus ja viletsus” (eesti k. 1959 ja 1990), kujutades viimase kangelase, noore ja auahne provintslase Lucien Chardon de Rubempré teekonda provintsist Pariisi ja tagasi, tema käekäiku suurlinna erinevates, eriti aga ajakirjandusringkondades, kus […]
“Eesti rahvatoite”
Raamat koosneb kahest osast. Esimeses osas antakse ülevaade toidust argi- ja tähtpäevadel, nagu see oli välja kujunenud möödunud sajandi keskpaigaks. Teine osa sisaldab toiduretsepte toidurühmade kaupa, mõeldud kasutamiseks tänapäeval. Raamat etnograafiahuvilistele ja perenaistele. Illustreeritud värvifotodega.
“Shakespearen salaisuus”
Tässä kirjassa kysytään – kuten monessa muussakin yhteydessä – kuka oli kirjailija “William Shakespeare”. Oliko näyttelijä William Shakespeare vain olkimies, jonka selän takana piileksi kokonainen veljeskunta? Petter Amundsen on löytänyt Shakespearen näytelmien ensimäisestä laitoksesta mutkikkaan, erittäin hienostuneen koodijärjestelmän, jonka suunittelija vaikuttaisi olleen Francis Bacon mahdollisine tovereineen. Tarkemmat tutkimukset johtavat yleiseuroppalaisen sivistysprojektin jäljille, jonka taustalta löytyvät […]
“Alasti ja surnud”
Maileri esimest ja kuulsaimat teost “Alasti ja surnud” peetakse põhjendatult üheks parimaks Teisest maailmasõjast rääkivaks romaaniks, mille on kirjutanud ameerika kirjanik. Ilmudes pälvis see nii ülistavaid arvustusi kui ka materdavat mahategemist. Mailerit süüdistati muuhulgas selles, et teda ajendas kirjutama isiklik vastumeelsus sõjaväeteenistuse suhtes. Raamat põhineb paljuski kirjaniku isiklikel läbielamistel Vaikse ookeani lõunaosa sõjatandril. Muuseas, “Alasti […]
“Kokaiin Balti jaama turult”
Miniatuure vene kultuurist. Sirbi raamatusarja avanumbriks valisime Vaapo Vaheri intiimkommentaarid vene kirjandusele. Kirjaniku loomingu sõltuvus tema eraelust on väga delikaatne ja keeruline teema. Keeruline on ka loomingu sõltuvus ajastust, kus kirjanik elab. Kujutleme neid kolme korraks ringidena. Vaapo Vaheri kommentaarid või marginaalid ühendavad neid kolme veel ühe ringiga, leides ülejäänuist ming ühisosa. Neis on kõike: […]
“Emanuel”
16-aastane noormees Emanuel elab oma elu läbi fotoaparaadi. Ühel pildistamisel kohtab ta juhuslikult tütarlast, kes tal enam kuidagi meelest ei lähe. Kuidas aga läheneda sellisele kaunitarile, kui su eneseusk on viletsamast viletsam? Ja kes tahakski tegemist teha mingi nohiku piltnikuga? Emanuel tunneb end sageli ebakindla ja üksikuna, eriti nüüd, just pärast gümnaasiumi astumist. Kes on […]
“Hõbemask”
Kuninganna Kristiina lühike elulugu. Peter Englund (sünd 1957) on filosoofiadoktor ja ajaloodotsent. Ta on Rootsi Draamainstituudi professor ja Rootsi Akadeemia liige. Siinses kuninganna Kristiina (1626-1689) kokkuvõtlikus eluloos viib ajaloolane ja Rootsi Akadeemia liige Peter Englund meid otse 17. sajandi võimuvõitluse ja vagaduse, õitsva teaduse ja alasti vägivalla maailma; Kolmekümneaastase sõja brutaalsesse maailma, kuid ka Descartes´i, […]
“Erik Strand ja kadunud kuld”
See raamat ei ole tõlge soome keelest. Eestis elav soome ajakirjanik Jorma Rokto on kirjutanud ajaloolise romaani seikleja Erik Strandist eesti keeles. Romaani tegevus hõlmab ajavahemikku 1908-1940, tegevus toimub Eestis, Venemaal, Pariisis jne, tegelasteks ajaloolised isikud koos väljamõeldud persoonidega. Autor ütleb ise, et tahab eesti keeles kirjutada sellepärast, et tunneb end pooleestlasena, kuna on Eestis […]
“Üheksas laine”
“Nüüd me tunneme teineteist ja ma ütlen teile avameelselt: kui Mary kirjutas, et ta olevat Šveitsis prantsuse luuletaja leidnud, jäin ma sõna tõsises mõttes haigeks. Kahe nädala kestel ei suutnud ma isegi pehmet muna alla kugistada. Ei maksa solvuda, kuid luuletajad on kõik päevavargad. Prantslane ei oska raha teha heast ideest, prantslane ei oska raha […]
“Fantastilised lood”
Hoffmann (1776-1822) oli unikaalsemaid loojanatuure – ta oli helilooja, kunstnik ja kirjanik. Tema erilist laadi, algselt täiskasvanutele kirjutatud lugudes seguneb reaalsus fantaasiaga ja õudusega, grotesk romantilise ülevusega, neis on kirjaniku aja Saksamaad ning maailma kultuurilugu. Ka kolmes selle raamatu loos ülistab kirjanik loovust, kujutluse jõudu ning vajalikkust kõigile inimestele. Hoffmanni tegelased ja süžeed on leidnud […]
“Odysseuse seiklused”
Lahkus, mida te kõik olete lasknud mulle osaks saada, iseäranis sina ja su kõrgestisündinud tütar, oo kuningas Alkinoos, nõuab, et ma ei peaks teid kauem teadmatuses sellest, mis või kes ma selline olen; sest hoida midagi salajas sinu eest, kes sa oled vastanud mu armastusele nii siira sõprusega, tähendaks näidata end loomult väiklase või tänamatuna. […]
“Marsi müsteerium”
Marss on mõistatustest küllastunud, raevukalt punase värvusega planeet, mis on köitnud inimkonna tähelepanu, alates kõige varasematest müütidest ja lõpetades viimaste Hollywoodi filmidega. Ent ühteaegu peitub selles ka meie mineviku ja tulevikuga põimuv saladus, mida oleme seni kahjuks hoolimatult eiranud. Teoses “Marsi müsteerium” kirjeldavad raamatute “Jumalate jäljed” autorid viimaseid teaduslikke andmeid meie Päikesesüsteemi varitsenud hädaohust – […]
“Kuhu kadus kõik see armastus?”
Raamat sisaldab valiku Ingmar Bergmani kirjadest Käbi Lareteile aastail 1957-2001 ning Laretei päeviku ja taskukalendri ajast, mil ta oli abielus Ingmar Bergmaniga.
“Formaat”
Valitud tekste klassivõitlusest ja naisküsimusest 1996-2002 Sisukord: I Saluut ja sült: Tegijad, Kus nad elavad, Pankuri surm, Hõlbustavad meetmed, Moraalselt vananenud kirjanduse kasust, Proletariaadist, Tavalised inimesed, Seeniorid tulevad, Saluut ja sült, Eesti viina nägu, Kohtumine sisemise seaga, Pankurite lapsed, Elu kui teenus, Eesti valge kvaliteetinimene; II Kunst ja kord: Mis sallivus, Kunst ja kord, Maal […]
“Urmas ja Merike”
K.A. Hindrey (1875-1947) ajalooline romaan toob meieni avara ja usutava pildi Muinas-Eesti ühiskonnakorraldusest. Autor on loonud huvitava ja elutruu portreedegalerii tolle ajastu inimestest. Teoses kohtame maakondade vanemaid, vabamehi, kodutuid ning orje. Oluline koht on antud selle aja välissuhetele, poliitika ja usu tihedale seosele. Esikaanel plekk
“Emajõe ööbik”
Selgituseks. Romaan “Emajõe ööbik” ei taotle esitada ehtsat Lydia Koidula elulugu, vaid jutustus sel ainestikul kulgeb kujutlusvõime vormis. Seepärast on mitmed tegelased täiesti fantaasiakujud – sümboolsed Tartu elu esindajad. Tõeliselt eksisteerinud isikud on loodetavasti kõigile lugejaile nimeliselt tuntud. Autor (Raamatus on autori pühendus raamatu kunagisele omanikule)
“Pärnu. Maa ja inimesed”
Album, mida te olete asunud vaatama, on kokku pandud fotodest, mille on teinud sellel maal elavad inimesed. Sellel pisikesel põhjamaisel mereäärsel maakillul, soode ja metsade keskel on inimesed koos karude ja kobrastega elanud juba mitu tuhat aastat. 750 aastat tagasi fikseeriti see paberil ja ametlikult. Täna elab Pärnumaal ligi 100 000 inimest, nendest pooled maakonnalinnas […]
“Iha”
… Kuuekümnendate aastate keskel ilmunud “Iha” ja “Veetlev Anastasia möödus” on teosed, mis kuulutavad uut suunda D. R. Popescu loomingus – pöördumuist mütoloogia poole. Tema novellide, romaanide ja näidendite tegelased on sageli antiikmütoloogiast, piiblilegendidest, kirjandusklassikast või rumeenia rahvajuttudest tuntud sümbolkujude teisendid. Nii on “Iha” peategelasi võrreldud Aischylose “Oresteia” ja isegi Shakespeare´i “Hamleti” kangelastega. Samas ei […]
“Seitsmeviilumaja”
Eesti lugejale on ameerika kirjanik Nathaniel Hawthorne (1804-1864), tuntud kui romaani “Tulipunane kirjatäht” (1850, e.k. 1981) autor. Ka “Seitsmeviilumaja” tegevus hargneb Uus-Inglismaa puritaanlikus keskkonnas, kus minevikus sündinud ülekohus jääb üht suguvõsa needusena painama, et lõpuks siiski armastuse võluväel olematuks haihtuda.
“Finantsõigus. Riigieelarve”
Eesti majanduslik areng on viimastel aastatel olnud väga kiire, mistõttu ka õigusnorme on tulnud pidevalt muuta ja täiendada. Eriti kiiresti muutuvad finantsõigusnormid. Käesolevas õppevahendis on arvesse võetud 1999. ja 2000. aasta finantsseaduste muudatusi ja täiendusi. Töö kirjutamisel tugineti põhiliselt 9. juunil 1999. aastal vastu võetud riigieelarve seaduse eelnõule 2000. Suurt tähelepanu pöörati ka põhimõtetele, mis […]
